-
Viljandi kultuuriakadeemia koreograafia õppetooli lõpetamisest saati on Renate Valme oma lavastustega tähelepanu äratanud nii Eesti kaasaegse tantsu maastikul kui välismaal. Juba esimeses avalikkuse ette jõudnud diplomitöös ?Salapärased kõlad nii norskavas öös? (2002) oli noore koreograafi eripärast lavastajakätt ning eelmine lavastus ?mobile home? (2003) kinnitas omakorda, et tegemist on tähelepanuväärse loojaga, kes sageli esineb ka välisfestivalidel.
26. mail Kiievis esietendunud uuslavastusega ?Mesta? jätkab Valme omas laadis, mis on…
-
Vabaõhulavastused külmas eesti suves on seotud alati riskiga. Suvelavastustelt erilistes kohtades oodatakse aina rohkem, aina keerulisem on luua sisukuse, haaravuse ja erilisuse segu, mille kvaliteet vastaks enam-vähem pileti hinnale ja kohaletulemise vaevale. Rakvere teatril on juba mitu aastat suvelavastused nii hästi õnnestunud, et selleaastane ?Rosencrantz ja Guildernstern on jälle surnud? tekitas ühelt poolt, progressiusust, ülisuuri ootusi, teiselt, inimlikult poolelt, ei olnud lõpptulemuse üsna keskpärane tase pettumus.…
-
Nagu teada, on tekitatud-tekkinud uus teater ? A-teater. Oma Interneti kodulehel ütlete, et tegemist on teatriprojektiga, mis on mõeldud eelkõige noortele ja kus tegutsevad noored, kellele see on suur ja lõbus väljakutse. Kas tegemist on ajutise (kooli)teatriprojektiga või alustas tegevust siiski uus ja iseseisev teater, mis teeb plaane tulevikuks ja üritab leida oma ni??i meie teatrimaastikul? Kui ? siis millised plaanid ja milline ni???
Meie oleme…
-
Peagi ajakirjandusliku kõrgharidusega noore idealistina meeldiks mulle mõelda, et kõik, kes ajakirjanduses töötavad, on ka vastava eriharidusega. Teisisõnu, et mu raske kõrgharidustee on asja ette läinud. On meil ju ka majanduse, juura, psühholoogia, semiootika, sotsioloogia, filosoofia, politoloogia jms loengukursused, mis võiks kogemuste lisandudes tagada meie pädevuse peaaegu ükskõik millisest elualast kirjutamisel. Paraku, mida aeg edasi, seda enam saab mulle selgeks, et minu idealism on utoopiline.
Teatrikriitika ajalugu…
-
Nukuteatri repertuaar on üsna hüplik. Viimastel aastatel olen ma koos tütrega päris palju käinud vaatamas just väikestele lastele mõeldud tükke. Osa etendustest on olnud täitsa õnnestunud, huvitavad ja mitmekihilised, aga mõned ka sellised, mis üles ehitatud ainult pealiskaudsele ? pidevale kargamisele ja lindilt tuleva muusika saatel leelotamisele, ilma et sääl miskit muud peidus oleks ? lihtsakoelise narratiiviga asjad nagu näiteks ?Memme musi?. Mitte et lastetükid peaksid…
-
Mõni aeg tagasi lootis Läti Rahvusteater etendada Rainise näidendit ?Puhu, tuul!? (?Pūt, vējini!?) Galina Poli?čuki lavastuses. Esimesed 15 minutit tõotasid üsna tugevat teatrisündmust. 15 minutiga aga ka see etendus lõppes, kuna üks peaosalisi vigastas rekvisiidiga oma kätt niivõrd rängalt, et järgmist ?Puhu tuul!? etendust prognoositi paari kuu pärast. Kuna nähtud osake etendusest, kus publik pandi istuma lavale ja näitlejad hakkasid omi asju ajama nendest piiratuna, suutis…
-
Meile mõlemale meenus pahelise näitleja võrdkujuna esmalt üks Rootsi geenius. Bengtile seetõttu, et nad töötasid millalgi ühe katuse all, mulle seetõttu, et ma olen olnud geeniuse kunsti austaja. Bengt ei teadnud, kas ta on veel elus või juba narkootikumide kätte surnud. Ma ütlesin, et tegelikult ma ei usu, et see geniaalne näitleja on loomult paheline, oma tõelises loomuses on ta siiski väga puhas. Siis me rääkisime…
-
Margus Kasterpalu rääkis Eesti teatrite esindusfestivalist ?Draama?, mis tänavu toimub 5. ? 10. septembrini Tartus. Plaanis oli rääkida ka teatriaastast, kuid selle aja varastas diskussioon lavastuste-järgsete arutelude teemal. Tekkis küsimus, kas festivalile planeeritud etenduste-järgsed arutelud on piisavalt sisukad ? on ju eestlased tuntud oma tagasihoidliku, sissepoole elava temperamendi poolest ning siin varitseb piinliku vaikuse tekkimise oht. Eriti, kui võrrelda välismaafestivalidel toimuvaga, kus igaühel on oma tuline…
-
Teame ju kõik väga hästi üht Tallinna teatrit, mis võõrlavastaja rikkakstegemise järel majandusraskustesse sattus ja koondas kõik näitlejad ? räägiti projektiteatrist, aga tegelikult jäi riigi palgale ametnike jõuk. Miks ametnikud projekte nii kirjutada ei saa nagu muud inimesed, ei ole teada? Fakt on aga see, et enamik maailma projekte kirjutatakse väljaspool teatrit ja ilmselt ka ilma riigipalgal parasiteerimata.
Ent ametnike ideaalteater ongi just selline, mitte ainult…
-
Teatrit on tegelikult ikka peetud veidi paheliseks. Tõsi, Schiller ju rääkis sellest kui moraalsest institutsioonist ja paljud teisedki on soovinud, et teater kasvataks ja arendaks ja propageeriks väärtusi. Väärtus oleks justkui pahe vastand, tundub ju, et pahelisus eitab väärtusi. Samas räägiti mu arust Carriere Jean Claude?i ja Higgins Colini näidendis ?Harold ja Maude?, et liiga moraalne ei tohi ka olla. Ja see näidend ise on ju…
