-
Näitlejad (Carita Vaikjärv, Priit Võigemast, Meelis Rämmeld) peavad vaatama ja nägema. Tegelased tihtipeale mitte.tarvo vridolin
Antonio Buero Vallejo “Lõõmav pimedus”. Tõlkija Tatjana Hallap, lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Jaak Vaus, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, liikumisjuht Oleg Titov. Mängivad Meelis Rämmeld, Priit Võigemast, Carita Vaikjärv, Kadri Lepp, Maria Soomets, Kata-Riina Luide, Ott Aardam, Tanel Ingi, Aarne Soro, Jaanus Kask, Peeter Jürgens, Vilma Luik, Arvi Mägi. Esietendus 24. IX Ugala…
-
Indrek Taalmaa teeb Hitlerit. alan proosa
Pip Uttoni “Adolf”. Vastutaja Ervin Õunapuu. Näitleja Indrek Taalmaa. Teater Vanemuine. Esietendus 10. IX Tartus Püssirohukeldris.
Õunapuu lavastus on moraalne. Ja sellest tulenevalt pinnapealne, seda sama väljendab tuletatud omadussõnaline vorm “klišeelik”. See viimane peab silmas seda, et vastav objekt, mille suhtes seda sõna tarvitatakse, liigub käibetõdede valdkonnas, on nagu pügatud jänes või niidetud muru. Aga mis mõttes moraalne? Kuidas mõista sõna…
-
Ärajäänud diskussioon
Seitsmeliikmeline rahvusvaheline žürii pidi vaatama võistlusprogrammi 14 lavastust ning tegema oma otsuse. Paraku kujunes suurimaks küsimuseks tõsiasi, et žürii välisliikmetel ei tekkinud võimalust oma seisukohti keskendunumalt avada. Enne laupäevast ETV otseülekannet, kus tehti teatavaks 10 laureaati, anti žüriile võimalus mõningaid oma seisukohti siiski tutvustada. Leppisime kokku, et kuna aega on vaid 45 minutit, siis kaks eestlasest žüriiliiget, allakirjutanu ja Anneli Saro, annavad eelkõige sõna viiele…
-
Täna õhtul esietendub Eesti Draamateatris teie lavastuses Shakespeare’i “Othello”. Põhjamaades on kriitika teid jõulise, psühholoogilise ja sotsiaalselt terava käekirja järgi nimetanud nais-Bergmaniks. Aga miks just Shakespeare? Kas tõesti on suurel Willil ikka veel midagi öelda meie kaasajale, mis on tema kaasajast otsustavalt kaugenenud nii sotsiaalse konteksti kui muude olude poolest?
Meie, inimesed, mõtleme lugudes, metafoorides, võrdlustes. Ma ei taha öelda midagi nii banaalset, et “Othello” on aktuaalne,…
-
Oma ja võõrast, uut ja vana
Raske on välja tuua mingit festivali ühisnimetajat, sest nii teatrivormide kui dramaturgia osas pakub Tampere teatripidu midagi igale maitsele. Seekordset, 37. festivali reklaamiti uue kodu- ja välismaise dramaturgia peona, aga vaadata sai ka klassikateoseid uues põnevas kuues. Tšehhovit ja Minna Canthi näidati koguni mitmes versioonis.
Tampere Töölisteater oli pühkinud tolmu Canthi näidendilt “Töömehe naine” ja pakkinud selle uude kaasakiskuvasse muusikalivormi pealkirjaga “Muretud”…
-
Art & shocki “Back in U.S.S.R.” 2x repro
See, et maailm kubiseb huvitavatest ja teatrikogemust rikastavatest ning avardavatest teatritöödest, on selge. Alljärgnev olgugi ainult viide paarile lavastusele, mis tõenäoliselt ei voola siinsel teatripublikul ja -tegijatel lihtsalt mööda külgi maha ehk vääriksid näitamist ning nende peale raha ja aja kulutamist.
Selle aasta Tampere teatrifestivalil sundisid end meelde jätma kolm nimetust. Riia Uue Teatri lavastusest “Pikk elu” (idee ja lavastus…
-
Rakverre hakati teatrimaja ehitama tollase Rakvere rahvamaja ja hariduse seltsi esimehe Jakob Liiva initsiatiivil 1927. aastal, mil alustati korjandustega ning kuulutati välja projektide konkurss. Liiva inspireeris teatrimaja ehitamist algatama Rakvere näitlejate ringi tegevus. Ehitustööde alguseni J. Ostrati kavandite järgi jõuti kaks aastat hiljem ning 28. juulil 1929. aastal pandi paika nurgakivi. Aasta hiljem olid müürid püsti ja katuski peal, kuid siis katkesid ehitustööd seltsi võlgade tõttu…
-
Žürii esimehe sõnavõtt enne “Draama 2005” auhindade väljakuulutamist
Etenduses “Külmetava kunstniku portree” ütleb Amandus Adamson revolutsioonist üles köetud Konrad Mäele umbes nii, et maailma on püütud selle loomisest saati parandada, kuid midagi pole sellest paraku muutunud. Kunst aga oli ja jääb, alati. Konrad Mägi vastab, et jah, ta saab aru, kuid midagi muuta ta siiski püüab. Nüüd on teada, et Adamsonil oli õigus ja läks nii…
-
Kas lõppenud teatrifestivalil ilmnes olukordi, mida kindlasti tuleks tekitada ka järgmisel festivalil, ja olukordi, mille tekkimist tuleks vältida? Millised need olid?
Praegu on tagasiside olnud valdavalt positiivne nii teatritegijailt kui publikult. Pöörasime seekord varasemast palju rohkem tähelepanu teatrist kõnelemisele ja kirjutamisele, andsime välja “Draama” raamatu, intervjueerisime väliskriitikuid ja žüriiliikmeid, salvestasime arutelud ja kõnekoosolekud ja anname neist tekstidest välja ka festivali järelkogumiku. Kõik see pluss festivali igapäevane kajastamine…
-
Žürii oli oma arvamuses üsna üksmeelne, vähemalt selles osas, mis puudutas auhinnatud lavastusi ja rolle. Ootuspäraselt tõdesid välisvaatlejad, et eesti teater on väga tekstikeskne ning silmatorkava rahvusliku eripärata. Kõige intrigeerivamaks kujunes aga näitlejatöid puudutav diskussioon. Nimelt täheldati suuremas osas nähtud lavastustest mitmesuguseid probleeme tegelaskontseptsioonis ja/või näitlejameisterlikkuses. Kuna eesti teater on end pikka aega esitlenud kui tugevat näitlejateatrit, siis seda suurem oli kõigi žüriiliikmete üllatus, kui seda…
