-
“Võluflöödis” on näitlejatel nukkudega suhted.
William Shakespeare’i “Torm“, tõlkinud Jaan Kross, seadnud Bengt Andersson ja Frederik Sjögren (Rootsi), lavastaja Bengt Andersson, kunstnik Liina Keevallik. Mängivad Kaia Skoblov, Tanel Saar, Margo Teder, Janek Sarapson ja Mart Kampus. Esietendus 7. X VAT-teatri rahvusraamatukogu teatrisaalis. Wolfgang Amadeus Mozarti – Rivo Laasi “Võluflööt”, libreto Emanuel Schikaneder – Vahur Keller, lavastaja Vahur Keller, muusikajuht Rivo Laasi, kunstnik Rosita Raud, valguskunstnik…
-
Siirast soovist avastamisrõõm kõigile alles jätta ei tahaks pikalt detailidel peatuda. Olgu siinkohal vaid õige põgusalt visandatud mõned jõujooned. Lisaks olukordi ja inimesi kontrolli all hoidvale Prosperole oli käesolevas lavastuses ka Mirandale (Kaia Skoblov) jagunud maagilisi võimeid. Huvitav segu tavapärasest naiivsest süütusest, mis sunnib käsi kokku lööma ja vastavastatud maailma ning selle asukaid millekski ebatavaliseks pidama, ning iseendalegi teadmata suurusega võlujõust. Igal juhul on selge, et…
-
Aleksander Pepeljajev, te nimetate oma laadi visuaalseks teatriks. Mida see täpsemalt tähendab?
Mis puutub antud žanri nimetamisse ja määratlemisse, siis kerkivad esile tõsised probleemid. Võib tõesti kasutada sõna “visuaalne”, aga see pole õige, sest see teater on ka audiovisuaalne. Ma leian, et olulisim on see, et kõige tähtsam informatsiooni kandja ei ole siin tekst. Tõsi, informatsioon on muidugi ka ise lai mõiste, see võib olla emotsionaalne, tähenduslik,…
-
Troll-poiss (Hannes Kaljujärv). Priit Grepp
Lisaks sellele, et “Troll-Poiss” on hea näide lasteteatrist, mis ei alaväärista oma sihtgruppi – omadus, mille puhul osutatakse siin regioonis tihtipeale just Skandinaavia eeskujule –, annab ta muuski mõttes mõjuva pildi skandinaaviapärasest elutunnetusest. Pean silmas just seda masohhismini piitsutatud ohvrimotiiviga armastusekäsitlust, mis täidab nii Anderseni muinasjutte kui von Trieri filme ning paljut muud nende vahele jäävat. Kuid nii nagu eelnimetatud muinasjutud ja…
-
Jaak Allik on mitmekülgne mees: poliitik, strateeg, administraator, kriitik, kolumnist jne. Alliku puhul ei ootagi, et seitsme ameti kõrvalt tehtud harvad lavastused oleksid vormiliselt veenvad, stilistiliselt novaatorlikud või psühholoogiliselt väljapaistvalt sügavad. See, mida teatrisse otsima lähed, on kontseptsioon, sõnum. Alliku puhul ootad, et teatril oleks ühiskonnale midagi öelda. (Muidugi, ideaalis ootame seda ju igalt lavastajalt ja lavastuselt. Tegelikkuses on see paljude vormi valdavate lavastajate jaoks kahjuks…
-
Kui palju erineb või sarnaneb äsja lõppenud näidendivõistluse saak eelmiste aastate omaga ja mis suhtes eriti? Millised olid peamised põhjused, miks võidunäidendid esile kerkisid?
Olen ise põhjalikumalt lugenud vaid kahe viimase näidendivõistluse töid (2003 ja 2005). Kõige suurem erinevus, mis silma torkab, on muidugi tööde arv. Kui eelmine võistlus tõi kokku 107 võistlustööd, siis selleaastane üllatas võistlustööde vähenemisega (ainult 61 näitemängu!). Tahaks väga loota, et selle…
-
Oma “Othello” lavastuste ajaloost rääkivas raamatus “Shakespeare in Performance: Othello” on Lois Potter pealkirjastanud XX sajandi lõpu “Othellodest” rääkiva peatüki “Othello at the end of the century: sex and soldiers”. Mõlemat, nii seksi kui sõdureid, on ka vastses Draamateatri lavastuses. Lavastuse üheks domineerivamaks jooneks ongi klaustrofoobiline militaarne õhkkond, milles on vähe privaatsust ja kus, nagu reality-show’des, tekivad konfliktid sellest, et liiga palju inimesi on liiga väiksele…
-
Näitlejad (Carita Vaikjärv, Priit Võigemast, Meelis Rämmeld) peavad vaatama ja nägema. Tegelased tihtipeale mitte.tarvo vridolin
Antonio Buero Vallejo “Lõõmav pimedus”. Tõlkija Tatjana Hallap, lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Jaak Vaus, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, liikumisjuht Oleg Titov. Mängivad Meelis Rämmeld, Priit Võigemast, Carita Vaikjärv, Kadri Lepp, Maria Soomets, Kata-Riina Luide, Ott Aardam, Tanel Ingi, Aarne Soro, Jaanus Kask, Peeter Jürgens, Vilma Luik, Arvi Mägi. Esietendus 24. IX Ugala…
-
Indrek Taalmaa teeb Hitlerit. alan proosa
Pip Uttoni “Adolf”. Vastutaja Ervin Õunapuu. Näitleja Indrek Taalmaa. Teater Vanemuine. Esietendus 10. IX Tartus Püssirohukeldris.
Õunapuu lavastus on moraalne. Ja sellest tulenevalt pinnapealne, seda sama väljendab tuletatud omadussõnaline vorm “klišeelik”. See viimane peab silmas seda, et vastav objekt, mille suhtes seda sõna tarvitatakse, liigub käibetõdede valdkonnas, on nagu pügatud jänes või niidetud muru. Aga mis mõttes moraalne? Kuidas mõista sõna…
-
