-
Veetsin meeldivalt Turu, Praha ja Eesti kolleegidega aega, liikudes teatrist teatrisse, etenduselt etendusele, mis olid sama erinevad kui inimesed, kes kohapeal elasid. Tõsi, on siingi probleeme – finantsilisi, struktuurilisi, esteetilisi, kuid vähemalt on tegu samade raskustega, nagu teistes riikides: lasteteatri edu sõltub lavastaja ja näitlejate suhtumisest. Huvi lastele mängida ja teatud tasemega professionaalsed oskused loovad huvitavaid kontseptsioone ja põnevaid lavastusi.
Minu oletus raskuste vene ja lääne…
-
Küllap ongi nõnda, et ainsad tõelised konkurentsijooned teatris jooksevad läbi publiku: määrab konkurents publiku nimel, publiku tarvis, teatrite, etenduste, näitlejaisiksuste vahel. PRIIT GREPP
Tere päevast lugupeetud tudengid, austatud kolleegid, daamid ja härrad! Kui mind sel seminaril osaleda paluti, püüdsin end üsnagi napi ajaga teemasse mõelda. Seoseid tekkis palju ja küllap on ka järgnev arutlus vaid üks paljudest. Igatahes tahan kõigepealt teiega jagada mõnd mälupilti, mis mind selle näitlejakonkurentsi…
-
Foto: Piia Ruber
Statistikaameti värske kogumik “Kultuur 1994 – 2004” teatab teatrielu kohta järgmist: “Teatrite tulubaasist kaks kolmandikku hõlmab riigieelarveline toetus. Omavalitsused finantseerivad süstemaatiliselt linnateatreid, kuid teatrite üldisest tulubaasist hõlmab see tühise osa – vaid 2 – 4%.
Teatrite omatulude (millest peamine osa pärineb piletimüügist) osatähtsus on aastatega suurenenud. Jättes kõrvale inflatsiooni mõju, on teatrite piletitulu kasvanud kümne aastaga 2,5 korda, seega kiiremini kui üldine tulubaas.
2003. aasta näitel…
-
Vastust küsimusele, mida eestlased teeksid siis, kui suveteatrit poleks, need arutelud ei sisalda. Publiku rännakud Viinistust Lutike ja Soontaganani, “üle Kaarli, Muuga ja Ao, üle Aegade Assamalla, üle Kääpa ja Künnivao” – need on osa globaalsest majandussüsteemist, kus kõik on kõigega seotud. Tähendab, rändav publik, näitlejatest rääkimata, annab oma panuse suurde majanduskasvu. Omamoodi altruismi ilming. Inimene on igapäevatööga oma perele leiva lauale saanud ja nüüd osaleb…
-
Tulid Eestisse tagasi: Sergei Furmanjuk, Pavel Vorožtsov,
Tatjana Jegoruškina, Dmitri Kosjakov, Natalja Popenko
ja Dmitri Ptšela. 2x ALEKSEI BELOV
“Täna me ei mängi”, Moskva Kunstiteatri Kooli lõpetajate diplomietendus. Lavastajad Merle Karusoo ja Toomas Lõhmuste. Esietendus 30. V Vene Draamateatris. Mängivad Nikolai Bentsler, Pavel Vorožtsov, Tatjana Jegoruškina, Dmitri Kosjakov, Aleksandr Kutšmezov, Natalja Popenko, Dmitri Ptšela, Sergei Furmanjuk.
Äsja jõudis Vene Draamateater tegelikult ju ikka veel renoveeritavas majas esietenduseni. Teatri…
-
Väikest Teatrit nimetatakse õigusega Aleksandr Ostrovski koduks. Just siin said alguse näitekirjaniku (keda on tema ande austajad nimetanud Vene Shakespeare’iks) loomingu näitlemis- ja lavastamistraditsioonid, mis on olnud Väikese Teatri loomeprotsessi aluseks paljude aastate jooksul kuni tänaseni välja. Dramaturgi “romaan” Väikese Teatriga tekitas Vene teatrimaailmas omapärase revolutsiooni, kuigi selle ulatust kirjaniku kaasaegsed täiel määral veel ei tunnetanud. Esimest korda ei tulnud näitlejad keiserlikul laval publiku ette mitte…
-
Tunnistan üles, et passi ja ristimistunnistuse järgi olen tegelikult Pavel, mitte Paul, nii et minu trügimine sellesse veergu on selge märk, et toimetaja on valvsuse minetanud. Päritolu ja kodune keel on mul siiski kohalik, kuigi ma ei ela linnas, kus ikka veel patrullib Aljoša Karamazovi nimekaim. Tõsi, televiisorist vaatan rohkem vene kanaleid ja eesti klassikutest rohkem lähevad korda vene omad. Nii et puhas poluvernik. Ise läänes,…
-
Muuseas, mõtlesin sellele, et professionaalse suveteatri traditsioon ulatub tagasi möödunud sajandi 20ndatesse aastatesse, kui 1923. aastal esitati Tallinnas Paul Sepa “Kuningas Oidipuse” lavastuse suurejoonelist teatritükki. Ehkki paljud näitemänguseltsid olid jõudnud vabas õhus oma tükkisid mängida juba küll ja veel, ammu enne “Oidipust”. Ja tookord oli suvine teatritegemine publikumenukas. Tegelikult olid ka nõukaaja suvised ringreisid vägagi populaarsed. Nii rahva kui teatritegijate hulgas. Ikka igal suvel olid peaaegu…
-
“Kilplaste klubi” alles kompab noorsooteatri olemust.
Kui 1965. aastal Tallinna noorsooteater loodi, siis pigem tänu klauslile, mis nägi ette, et toonases NSV Liidus peab iga liiduvabariigi pealinnas ja suuremas oblastikeskuses olema nukuteater ja noore vaataja teater (Teatr Junogo Zritelja). Tallinnas niisugust teatrit polnud, sildi all “noorsoo kommunistlik kasvatustöö” seega Eestisse uus teater sündiski. Nii et uute teatrite loomine polnud sugugi lihtne ka nõukaajal. Erinevatel aegadel (nii Panso…
-
Eesti Nukuteater osales lavastusega “Troll-Poiss” Montenegros Suboticas 21. – 27. maini toimunud XIII rahvusvahelisel laste- ja noorteteatrite festivalil. Lavastus “Troll-Poiss” pälvis festivali peaauhinna. Euroopa ühe suurima laste- ja noorteteatrite festivali võistlusprogrammis osales 66 lavastust kahekümne kahest riigist, muu hulgas Austriast, Hiinast, Venemaalt, Prantsusmaalt, Hispaaniast, USAst, Itaaliast, Türgist, Iisraelist, Poolast, Slovakkiast jm. Lisaks festivaliprogrammi etendustele oli külastajatel võimalus vaadata ja osaleda workshop’ides ja seminaridel.
Lisaks grand prix’le…
