-
Rakvere teatri hooaeg on juba käima läinud – lastelavastusega „Onu Remuse lood“ ja Urs Widmeri näidendiga „Top Dogs“. Mida alanud hooaja repertuaari kujundades silmas oled pidanud?
Nagu Rakvere teatrile omane, püüame võimalikult eripalgelise repertuaari poole: nii lastele kui täiskasvanutele, nii elitaarsema kui veidi tavapärasema maitsega publikule. Üks eesmärk aga on juba aastaid sama – ei mingit allahindlust. Kõik lood, mida räägime, peavad meile endale korda minema.…
-
Augustikuine Edinburgh on kümnete festivalide linn. Lisaks väidetavalt maailma suurimale etenduskunstide festivalile „Fringe” toimuvad raamatu-, puhkpilliorkestrite, poliitika, spirituaalsuse, muusika-, kunsti-, laste- ja Aasia festival. Teatri- ehk etenduskunstide festival hõlmab sõnateatrit, ooperit, muusikali, kaasaegset tantsu, show-tantsu, balletti, stand-up komöödiat, slapstick-komöödiat, tantsulist komöödiat, muusikalist komöödiat, improvisatsioonilist komöödiat. . . .
Esinejad peavad end selles virvarris märgatavaks tegema, eriti üritavad seda just komöödiažanrites osalejad („Fringe’i” programmist täpselt kolmandiku moodustab komöödia). Linna peatänaval…
-
Seekordse Riias toimunud Balti teatrifestivali korraldas Läti Teatriliit tagasihoidlikult, kuid korrektselt. Trükitud oli esinduslik buklet, kutsutud väliskülalised Inglismaalt, Soomest, Ungarist, Poolast, Venemaalt ja Slovakkiast, korraldati ka mõttevahetus uue dramaturgia sünni- ja finantseerimisvõimalustest Baltimaadel. Publikut jagus nii kohalikele kui ka külalisetendustele. Puudus paraku festivaliklubi ja nigelaks jäid etendusjärgsed arutelud (leedu lavastused ja ka meie „Kangelane” jäidki tagasisideta). Loomulikult ei pääsenud festival kuigivõrd mõjule suurlinna Riia tänavapildis ega…
-
Ülejäänud lavastuste suhtes tekkis tõsisem poleemika. Läti Rahvusteatri lavastused pälvisid kaks näitlejaauhinda (Inga Misāne rollid mõlemas lavastuses ning Jānis Reinise värvikas kõrvalosa); Viesturs Kairišsi lavastusest tõsteti esile üks ere vaimukas stseen: bankett-meestetants-lööming, mis oli tõesti andekas ning pealekauba elavdas rütmiliselt ebaühtlast lavalugu. Jonas Vaitkuse „Patriootides” hinnati poliitilist aktuaalsust ja meespeaosalist Rolandas Kazlast. Õhinal arutati teisigi näitlejaauhinna kandidaate.
Eesti Draamateatri „Boulgakoffile” sai osaks nii läti kui leedu…
-
VAT-teater alustab oktoobris Molière’i „Misantroobiga”, mille toob lavale teie teatris varemgi lavastanud Markus Zohner („Kalevipoeg”). Kuidas seekord koostöömõte sündis ja miks mängite Kumus?
Ettepaneku koostööks tegi VAT-teater ja Molière’i pakkusin välja mina. Materjalivaliku ajal olid kõne all ka teised Molière’i näitemängud (näiteks „Ebahaige”), aga lõpuks pöördusime ikkagi esialgselt välja pakutud „Misantroobi” juurde. Markus Zohneriga kõnelesime asjast konkreetsemalt 2007. aasta suvel Kuressaares, kus ma lavastasin „Reigi õpetajat”…
-
Reede, 5. september
Sõidan Tartusse. Jälle n-ö 2 in 1 ehk Tartu ja teatrifestival ühel ajal ja ühes kohas. Ilmselt kogen festivali lõpus jälle, et koht on sama, aga aeg on käest kadunud. Kaob jõhkra kiirusega ja märgatavalt, Tartus torkab eriti see hirmuäratavalt silma. Aeg ei peatu, ei-ei, lauldi kunagi. Pisut segadusse ajav, kuid kindel eitus. Kui ainult ilmaga veaks. Reageerisin kutsele festivalist osa võtta kõhklusteta, sest…
-
Tänavune eesti teatri festival tõi Tartusse kokku Mati Undi lavastusi Tallinnast, Rakverest, Pärnust ja festivalilinnast endast. Ühelt poolt tuletas see meelde, et Unt oli liikuv lavastaja, kes töötaski mitmel pool – koduteatrit tal viimastel aastatel polnudki. Teiselt poolt tundub Tartu olevat kohaseim koht Undi teatri näitamiseks (tõsi, ega siin valida olnudki, kuna sügisesed teatrifestivalid toimuvad Tartus niikuinii). Mitte ainult sellepärast, et Tartus käis Unt koolis ja…
-
Ahvatleva ja ainulise osa teatrifestivalist „UNT!” moodustasid Mati Undi taaselustatud lavastused aastatest 1984–2005. Kahtlen, kas ühegi teise lavastaja puhul samalaadne avantüür läbi läheks. Festivali mängukava lähtus Undi-näitlejate valmisolekust kord mängitud teatrimänge mäletada ja loova rõõmuga jälle ellu kutsuda. See tõestab, kuis lavastaja Unt on näitlejale oluline nähtus, kuis temast hoolitakse ja puudust tuntakse. Publiku vastuvõtutasand sõltub vaataja elueast ja teatrimälust. Ses suhtes oli elus ja hingav…
-
Ei olnud neil näitlejail sugugi kerge lavastust nüüd taas välja tuua. Siina Üksküla ja Rein Laos enam Endlas ei tööta, vahepealsed aastad on näitlejaidki räsinud, tuli leida vajalik rekvisiit ja kostüümid. Kõige selle ja veel paljude muude tegijaile endale kõige paremini teada oleva kiuste, aga vist kõige rohkem tänutundest Mati Undi vastu võtsid nad selle uuesti ette.
Ja jumal tänatud, nüüd lisandus lavastusele veel vähemalt üks…
-
Koolitöö märgiga on olnud peaaegu alati ka lavakunstikooli õppejõudude Priit Pedajase, Elmo Nüganeni ja teiste lavastused teatritudengitega, ning see on olnud positiivne märk: tähistanud köitvust, värskust, nooruslikkust, võimalust teha pisut teisiti kui teatrite akadeemilistes lavastustes. Seekordne lavakunstikooli 24. lennu koolitöö, Käsmu-aineline „Ahoi” on aga puhtalt tudengite endi tehtud, lavastajaks eelmise, äsja lõpetanud 23. lennu üliõpilane Uku Uusberg. Seetõttu on ka loomulik, et Pedajase, Nüganeni jt tehtuga…
