-
„Leekrüübe” on Pedajase käe all Draamateatri laval samade tegelastega teist korda. Peategelased on rollid vahetanud: Kersti Kreismann kujutab nüüd kujutlusmänge mängivat Lettice’i, Maria Klenskaja ametnikurolli ahistavatest piiridest välja pürgivat Lottet.
Ei mäleta küll kuigi täpselt toda esimest, kolmeteistkümne aasta tagust lavastust, kuid mällu on jäänud mulje kergusest, mänglevusest, millestki väga naljakast väga heade näitlejate esituses. On jäänud kahe naisnäitleja võrdselt tugeva koomilise ande imetlus. Nüüdne lavastus puudutab…
-
Kõrgeks kruvitud ootustega ja põnevil vaatajat, kellele lubatakse enneolematut (ei saa sõnul seletada ega kirjas kirjeldada) üleloomuliku kogemust, ootab ees lavakujundus, mis näib vihjavat, et tegemist ei ole tavalise lavastuse, vaid n-ö kontsertettekandega: rida toole ja noodipuldid annavad selge vihje, et tegevust ei tasu siit ootama hakata. Siiski, tegelikult on tegevust ja liikumist küll. Seda teravamalt torkab aga silma ühe solisti, Macbethi esitava Jaan Toominga väsinud…
-
Vaikus, millega publik näitlejaid etenduse alguses tervitab, mõjub sageli hauavaikusena, aga üldsegi mitte selle sõna poe’likus, tähenduses. Selles on elluärkamise, ime tunnistamise lootust. Teater (nagu ka muud kunstivormid) ei ole miskit muud kui elutu ja elustava alge võitlus ruumis. Lavastusel kas on hing, sära, säsi, veenvus, mis mahub lava ahtale pinnale või mitte. Elutus ja elusus teatrikunstis võivad avalduda vormilis-sisulistes eba- ja kooskõlades. Nii on üks…
-
Praegune käik, kui maksumäära tõstetakse, on aga otseselt vastupidise tulemusega ja suurendab selgelt otsetoetuste osatähtsust. Kokkuvõttes tähendab see, et ministeerium võtab üha enam enda otsustada, milline konkreetne asutus ja väljund on väärt elusolemist ja milline mitte. Lisaks raskendab see samm veelgi uute tegijate juba niigi keerulist alustamist ja sellest on ainult kahju.
Jutt „Õllesummerist” ja ööklubist, mis ennast praegu 5% käibemaksu taha peidavad, ajab juba ausalt öeldes…
-
Seetõttu on meie ühine taotlus, et kontsertide ning etenduste piletimüügile jääks kehtima kõigile võrdne 5%-ne käibemaks, kuna:
1. Tänases majandussituatsioonis on kultuurikogeja pileti hinna osas tundlikum kui kunagi varem ning kultuuriürituste külastatavus on juba langenud. 13%-line käibemaksutõus tähendaks enamusele veelgi harvemat kultuurikogemust ning vähendaks seega oluliselt korraldajate võimalusi finantsriskide võtmisel ehk ürituste korraldamisel. Kõige riskantsemad on loomulikult just kultuuriliselt harivad sündmused, mis jääks palju vähemaks. Tulemuseks võib…
-
Kas riigikogu liikmed olid üllatunud kirjast, mille saatsid Eesti festivalide ja teatrite esindajad ning kus palutakse ikkagi kultuuriürituste käibemaksu mitte 5%-lt 18-le tõsta?
Jürgen Ligi: Mina isegi ei pööra sellisele kirjale tähelepanu. Ma ei vaja selliseid küsitlusi ega selliseid kirju. Ma ei vajagi inimestelt küsimist, kas tahate maksusoodustust, kas tahate raha, kas tahate minu poolest suppi ja praadi, sest ma tean, et vastus on valdavalt jaatav.…
-
Müsteerium „Maarja kuulutamine” kujuneb teatri omateema arengus etapiliseks.
Paul Claudeli poeetilises väljenduslaadis, mis pakub Tõnu Õnnepalu tõlkes keeletaju virgutava elamuse, sõnastab Õpipoiss (Tarmo Song) pühakoja ehitamise kreedo, mille ta omandanud Meistrilt: „Sest paganate kunstnik tegi kõike väliselt, ja meie teeme sisemiselt, nagu mesilased / Ja nõnda nagu hing on kehale; miski pole elutu, kõik elab, / Kõik on jumaliku armu tegevus.” Mesilastena ehk sisemiselt on Theatrumi trupp…
-
Faas – arenemisaste, esinemisjärk, elutsükkel, vaatepunkt, sünkroonse toimingu seisund. Faas – teatud välimus või seisund regulaarselt korduvas muutuste tsüklis, nt kuufaas. Faas – homogeenne, aine füüsiliselt omapärane osa mittehomogeenses süsteemis, nt H2O kolm faasi: jää, vesi, veeaur.
Alguses on pimedus, on vaikus. Valgusruut, siis teine. Nagu valgustatud aknad pimedas öös. Et kaduda saabuva valguse käes.
Siis on mäng. Rõõm olemisest, maailma tunnetamisest, oma jälgede tekitamisest. Teatud punkti…
-
Oled sakslane, elad Šveitsis. Saksa ja eesti teater on omavahel tihedasti seotud ja Šveitsis omakorda kohtuvad itaalia, prantsuse ja saksa teater. Seepärast tundus mulle, et sina võiksid eesti näitlejatega Molière’i lavastades saavutada põneva tulemuse. Ma pole küll teatriloolane, aga julgen väita, et Eestis väga pikka õnnestunud Molière’i lavastamise traditsiooni ei ole.
Markus Zohner: Päritolu kohta tahan ütelda, et ma olen küll pärit Saksamaalt, kuid elan juba…
-
Võib-olla suudab tihedam sõel viia vähemalt festivalil paradoksaalsuse-probleemi miinimumini, mida on lasteteatrisüsteem täis (nagu see on ilmselt mujalgi maailmas, aga mitte igal pool). Paradoksaalsus lasteteatris on meile tuttav (pean eelkõige silmas neid teatreid, millest enamasti midagi ei teata, aga mis katavad ühtlase kihina kõik meie lasteaiad ja koolid): tahe ja suutmatus, kiirustamine ja ajaraiskamine, vähe anda ja palju võtta, rumalus ja kavalus jne.
Festivaliraamatus ütleb kultuuriminister…
