-
Meie žüriile oli esitatud palju väärilisi kandidaate, kokku 14 nominenti. Kui lühidalt iseloomustada Tiina Tauraitet ja Margus Pranglit, kellele langes me valik pärast mitmeid kooskäimisi ja pikki arutlusi, siis minu silmis on nad mõlemad oma eripärale vaatamata sarnased – nad on iseseisvad loojad. See on nende puhul põhiline. Ja samas on nad meeskonnamängijad. Näitlejad, kes täiendavad lavastaja nägemust oma nägemusega, kes toidavad lavastajat omapoolsete impulssidega, kellega…
-
Nii Kõivu kui ka Unduski tekstis on olemas meelelisus, näitlejalt intensiivset kohalolu nõudev ja selleks mänguvõimalust pakkuv emotsionaalsus, aga ka hõlmavus ja üldistus. Võluva sundimatusega põimib Unduski „Boulgakoff” lähi- ja üldplaani. Autor loob reaalsed, kirglikud, lihalikud, naljakad, traagilised inimesed ja samas maalib panoraami, esitab suuri küsimusi looja valikute kohta oma jumaliku loomistungi, võimu poolt peale surutud mängureeglite ning vaikimise kui võimaliku ja samas võimatu vastupanu vahel.…
-
Kõrvaltvaatajale raske defineerida ja mõtestada, aga erk silm näeb ja teeb vahet. Uue tantsu žürii eristaski nominentide põhjal juba omaseks liigutud suundi. Need ühise suure jõe harud olid tuntud igaühele, kes vähemalt aastast 2000 silma teravamalt sellel maastikul on hoidnud. Aastal 2008 valitses tasakaalukas rahu: kõik, kes juba tantsumaastikul kohal, jätkasid oma harjumuspärast tegevust.
Mart Kangro esindab üha tõsisemal moel idee- või kontseptsioonipõhist tantsu. Tema enesele…
-
Tore, et teatriliit lõi uue, Rahel Olbrei nimelise auhinna märkamaks pikemaajalisi tulemusi balletivallas. Üksmeelselt otsustasime selle anda Tiit Härmile. Ta oli aastaid meie balleti särav esitantsija ning pani viimastel aastatel Estonia balletijuhina kokku põneva balletirepertuaari, kus kõrvuti tema enda lavastustega olid eriilmeliste isikupäraste väliskoreograafide tööd, mis kõik kokku avardasid tantsijate ampluaad ja tõstsid trupi professionaalset taset.
-
Kuid suuremat avalikku tähelepanu ja tunnustust leidnud siiski harva. Vaikne sisenduslik kõne polegi ehk tahtnud tänapäeval paratamatu (?) reklaamilärmakusega võistelda. Tänavusel teatripäeval esialgu ootamatultki „ühte väravasse läinud” mitme žürii tunnustus ühe teatripere loomingule tegi jõuliselt ilmsiks, kuivõrd me sisimas siiski igatseme pühendumuse, süvenemise, ülevuse järele. Isegi siis, kui püüame seda eneseiroonia või küünilise hoiakuga varjata. Loodetavasti kinnitas see teadmine paljude usku teatrikunsti võimetesse ja võimalustesse.
Ühtlasi ka…
-
Üllatavalt olid aga seekord kõik žürii liikmed eesotsas Tiiu Randviiruga ühel ja samal arvamusel kõigi nominentide puhul. Nimelt leidsime üksmeelselt, et kõik nominendid on auhinda väärt. Ja siit algasid meie raskused. Arutluste tulemusena jätsime siiski välja „Lumivalgekese ja 7 pöialpoisi” lavastusbrigaadi Viini Riigiooperist. Otsustasime „omade” kasuks. Kahest baleriinist – Eve Andre Estoniast ja Hayley Jean Blackburn Vanemuisest – jäi sõelale Eve Andre, kuigi teine kandidaat polnud…
-
Nüüd aga arutlustelt sõelale jäänud nominentidest. Alustan lauljatest, sest lõpuks vajavad dirigendi ja lavastaja ka kõige geniaalsemad tõlgendused ikkagi vahendajat laulja näol. Seekordne üllataja oli noor sopran Liisi Kasenõmm, kes on õppinud Otsa koolis ja Saksamaal Weimaris. Tema Koduõpetajanna osa Britteni ooperis „Kruvikeere” (Birgitta festivalil) oli hästi lauldud ja lavaliselt mõjuv.
Vanemuislane Valentina Kremen on juba mitu korda olnud žüriil kõne all ning nüüd teda esiplaanile tõstnud…
-
Kindlasti tuleks tunnustada Endla teatriaastat. Lavastajanominentide hulka pääses suisa kaks lavastajat: Andres Noormets („Janu”) ja teatridebüüdi teinud Heiti Pakk („Rock’n’roll”).
„Janu”: kitsukesel diivanil kangastus Eesti edulugu, andes selgelt mõista, mis hinnaga on inimesed turumajandusliku Eesti üles ehitanud. Ago Andersoni ärimees Armini traagilise lõpuga edulugu on koos lavastuse näitetrupiga lavale toodud niisuguse eheduse, peenuse ja soojusega, et kuigi vaataja saab naerda, paneb lavastus endasse süüvima, ümbritsevat uurima. Ja…
-
Sel aastal oli meie vaatluse all 108 lavastust kokku umbkaudu 700 näitlejatööga. Tahan rõhutada, et nende hulgast 36 nominendi (5 lavastajat ja 21 näitlejat) hulka sattumine on kindlasti suur tunnustus, aga julgen siiski öelda, et natuke ka õnnelik juhus. Selleks (nagu lõpuks ka auhinna saamiseks) peab pälvima teatriliidu juhatuse koostatud eri põlvkondi ja erinevat teatrimõistmist esindava žürii poolthäälte enamuse (seitsmest žüriiliikmest vähemasti neli häält). Meist igaühe…
-
Lavastuse koreograafid ja esitajad Mari Mägi ja Kaja Lindal said inspiratsioonitõuke loodusest ja Mike Warroli baroklikest maalidest. Olgugi barokk ja looduse imiteerimise püüdlus sisuliselt ühe puu viljad, moodustasid elegantsed kummardustantsud vaheldumisi mitte just nii elegantsete klugiseva kana motiividega piisavalt sürreaalse kompoti, mille maitse ühtaegu nii tõmbas kui pelutas. Vaevalt sirmi tagant välja saanud, läksid tantsijad jälle peitu. Seekord oma seeliku alla. Kaharatest kehakatetest välja kasvavad pepud…
