-
Rahvusvahelises žüriis saavad kokku erinevad kultuurid ja kontekst. Arutada-analüüsida eesti teatri lavastusi rahvusvahelises seltskonnas on teadagi põnev. Millise lisaväärtusteadmise saite neist arupidamistest Eesti teatri ja kultuuri esindajana?
Arutelud olid tõesti põnevad. Kõik liikmed esindasid arusaamu professionaalsusest, seega kujunesid aruteludes kõige kriitilisemateks mõisteteks amatöörlus, teatrikooli etüüdid, isegi bulvariteater. Välismaa kolleegid ei suutnud mõista paljude etenduste sattumist konkursiprogrammi. Mulle kui võhikule olid väga õpetlikud arutlused näitlejameisterlikkuse ümber. Kuigi häid osatäitmisi…
-
Toomas Kall, näidendivõistluse žürii esimees, kuuldavasti olevat seekordse näidendivõistluse tase üllatavalt kõrge. Milles see väljendus?
Ma ei oska varasemate võistlustega võrrelda, aga minu jaoks väljendus see igas mõttes, nii sisuliselt kui ka vormiliselt, lõpetatud tekstide arvukuses. Tähtajaks, viimasel hetkel kiirustamisi valmis visatud näidendeid nagu ka grafomaanlikke tekste polnudki nii palju, nagu võis karta. Vormiliselt võiks näidendid jagada peredraamadeks ja nn muudeks draamadeks. Erilise, mittetraditsioonilise keskkonna valikuid oli vähe,…
-
Lootusetud armastajad – hallipäine Romeo ja viietonnine Julia
On see lapsepõlve soovunelm? On see äkki püüd end taas üles leida oma poisipõlveunistustes, pärast kõiki neid aastaid? Nii küsib prantsuse koreograaf Dominique Boivin iseendalt, kui lavastab vana Romeo ja Julia loo järjekordset töötlust. Seekord on armastajate rollis mees ja Cramo miniekskavaator Kubota KX080-3. Enne etendust tundub küll, et seekord on Cie. Beau Geste trupi, mille kunstiline juht Boivin…
-
Lavastuse tutvustusest ei olnud võimalik välja lugeda, kumba mängupaika eelistada. Tõsi, „maja” pilet oli vist natuke kallim. Kas aga Ohtu mõisa poole sammudes oskas publik aimata, et kuigi tegemist on tegevusaja ja -koha ühtsuse, samade tegelastega ning et enamik intriige ja armusuhteid kanduvad kord majast aeda ja siis jälle vastupidi, rullub vaataja ees lahti siiski kaks erinevat lugu, kaks erinevat näidendit ja lavastust. Baskini lavastuse mõlemad…
-
Ulst on aktiivselt tegev nii tantsija kui koreograafina. Hollandi kooli 2008. aastal lõpetamise järel on ta tantsinud Hollandis Project Sally lavastuses „Vreemde eend”. Möödunud kevadel liitus Ulst tantsuteatriga Zick ning hakkab tantsima Zicki uues lavastuses, millega soome koreograaf Jenni Kivelä alustab tööd tuleval sügisel. Lisaks koreograafile endale tantsisid „Unustatud poeesias” Raido Bergstein ja Kaja Lindal, kes on mõlemad juba pikka aega Eesti kaasaegses tantsus tegevad. „Unustatud…
-
Nii resoluutne enam olema ei pea, paljuski seetõttu, et kaks viimast suve on pakkunud tegelikult loomuliku täienduse suvel tehtavasse teatrisse: professionaalide ja harrastajate koostöö, olgu siis selleks eelmise aasta „Rasputin”, mis võitis aastapreemiate žürii eripreemia, või selleaastane „Mtsenski maakonna leedi Macbeth”, millest pikemalt edaspidi. Endaga edasi vaieldes väidan, et Eesti suveteater (maailma mastaabis on see tõesti erakordne, vaid soomlastel on sarnast ette näidata) on siiski autonoomne…
-
Miks julgesid ettepanekule kirjutada Irdist raamat jah öelda?
Jaak Viller: Eks ma rumalast peast andsin nõusoleku. Oleks teadnud, et see nii keeruliseks kujuneb, oleks kindlasti loobunud. Aga teha ju tuli, Reet Neimar, raamatu toimetaja ja idee autor veenis mu ära. Tegelikult on raamatul päris pikk eellugu: 1994. aastal, kui jälle Vanemuises töötasin, astus ühel päeval mu kabineti uksest sisse Jaak Allik, pani mu lauale oma kogutud…
-
Ugala tiigi kaldale on kämping üles löödud. Keset kämpinguplatsi seisab post, mille küljes on postkast. Vasakul paikneb suvemajake, mis kõrtsina kasutusel, sellest paremale jääb „küla”: neli kolmnurkset välitualette meenutavat puitehitist, sildid katusel („Loomaarst”, „Apteek” jne), nagu näidend ette näeb. Vaatevälja keskel seisab aga esemetega üle kuhjatud majake, Punttila häärber avatud tubade ja eri tasanditega: köök, kust viib trepp üles kabinetti (seal on raamaturiiulid, seif, kirjutuslaud, tühi…
-
Aastaid hiljem enam rahvast justkui vaja ei ole. Südametunnistuse akti kujundavad professionaalsed teatritegijad: Peeter Jalakas, Jaanus Rohumaa, Tiit Ojasoo, Margus Kasterpalu, Üllar Saaremäe, Mart Koldits. Rahvas kutsutakse mängima, kunstilisel piiril seisma, isamaalisust väljendama. Raha eest. Nüüd toimetavad professionaalid. Nüüd teeb poliitikat kunstiline rahvas. Rahvariietes, sinimustvalges, õhupallide ja õhutulestikuga. Miks nad riiki lavastavad? Laulupeod, vabariigi aastapäevad, linnaüritused jne. Kes tellimuse esitab? Ja kuivõrd vaba on riigilavastaja –…
-
Õnneks leidis Lennuk endas piisavalt huvi, et lugeda vanu legende, muistendeid, tuulata arhiivides ja tekst valmis kirjutada. Õnneks tegid Viljandi teatritudengid eelmisel suvel Kuressaares Jevgeni Švartsi „Draakonit” ning Kuressaarde sattus nende juhendaja Kalju Komissarov. Õnneks Komissarovile kirjanik Lennuk meeldib ning ta võttis vastu väljakutse lavastada uus näidend uues mängupaigas. Õnneks juhtusid kampa Allan Noormets ja Jüri Vlassov. Kaks suve tagasi lavastas Aare Toikka sadamaaidas Aino Kalda…
