Moskvast saabus kurb sõnum: 4. augustil lahkus 94. eluaastal teatriteadlane ja -kriitik Rimma Kretšetova, kellest paljudel eesti vanema põlvkonna teatriinimestel on väga soojad mälestused.
Õppinud Ivika Sillari kursusekaaslasena Voldemar Pansoga üheaegselt Moskva Teatrikunstiinstituudis (GITIS), sai just nende mõjutusel alguse Kretšetova aastakümnete pikkune sügav huvi Eesti vastu, mida ta külastas möödunud sajandi viimasel kolmandikul peaaegu igal aastal, kajastades meie teatrite huvitavamaid lavastusi ka venekeelses ajakirjanduses.
Kaarel Ird märkas Kretšetovas…
2 minutit
Lavastuse suurim kordaminek on Lauri Kingi Oskar Lutsu osatäitmine – ta on Lutsus tabanud tõepoolest midagi olemuslikku.
Temufi suvelavastuse „Oskar Luts ehk Laul igavesest õnnest“ õnnestumine saab alguse dramaturg Urmas Lennuki leidlikult valitud süžeest ja autoripositsioonist.
Lavastuse „Kibe!“ peamine komistuskivi tundub olevat alles arenemisjärgus autorikäekiri või siis vastupidi, liiga paljude käekirjade põrkumine, mistõttu isikupära läks kaduma.
Lawrence Malstafi installatsioon „Shrink“ („Vaakum“) pakub vabatahtlikele, kelle seas oli ka siinse loo autor, võimaluse kogeda vaakumis olemise tunnet.
Lavastuses kasutatakse nii füüsiliselt kui ka hääleliselt võimendatud mängulaadi, mis tänapäeva vaatajale on üsnagi tavatu. Mölder – Jarmo Reha, Naine – Riina Maidre.
„Pärsia viimase keisri mõrv“ on muidugi poliitiline teater, sest selle teemaks on valitseja ja rahva suhe, ent see pole näpuga näitav allegooria või tegutsemisjuhend.
Janile (Rait Õunapuu) pakutakse kogukonda, kellega koos end nii füüsiliselt kui ka vaimselt üles ehitada, brokolit ja kanafileed süüa ning äbarikest alfadeks kasvada.
Andres Noormetsa lavastuse „Süsteem“ keskmes olev rühmitus otsib haavatavas seisus mehi, kes tunnevad, et on läbi kukkunud, ning tajuvad ebaõiglust ja ilmajäetust.
Meie hulgast on lahkunud Ants Ander, poole sajandi jooksul teatrilaval ja filmides üles astunud draamanäitleja, kelle pikaaegseim koduteater oli Tartu Vanemuine.
1931. aastal Viljandimaal Taevere vallas sündinud Anderi noorus jäi aega, mil Eesti riiklikku teatriharidusse oli jäänud auk ning teatrisse satuti enamasti teatrite juures tegutsenud stuudiote kaudu. Ants Ander lõpetas 1955. aastal Tallinna Draamateatri juures tegutsenud õppestuudio ja sai kohe järgmisest aastast tööle Rakvere teatrisse, kuhu jäi…
2 minutit
EMTA lavakunstikooli XXXI lennu „Ei usu!“ on hoogne ja meisterlik ning vaatamata sellele, et läbielamisteatri suhtes hoitakse kriitilist distantsi, näidatakse seal ometi ka noorte võimekust ja respekti ses vallas.
„Süüte“ (fotol Anti Kobin, Joosep Uus, Risto Vaidla, Steffi Pähn ja Getter Meresmaa) iga stseeni, ükskõik kui heatujulise, teises plaanis on mingi vaevu aimatav ähvardav värelus, vaikuse kõrvulukustav müra.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.