Teater
-
Kõik kolm lillemüüjat on värvikad tüübid. Anfissa – Ireen Kennik, Merike – Kadri Rämmeld, Pilvi – Karin Tammaru.Priit LoogKui elu oli lill
Lavastaja Laura Jaanholdile on lilleturg kui märk, mille kaudu jutustada möödunud ajast, ning need prouad-tädid-tüdrukud on kui mineviku ja toonase elulaadi saadikud.
5 minutit -
„Tundmatute asjade mets“ on jõudnud lavale hübriidvormina, kus ühendatud elusad näitlejad ja eluta asjad, foto- ja videokunst, 2000. aastate televisioon ja 2020. aastate netipoed.Henry GriinSous le soleil ehk igal asjal on koht päikese all
Argikultuuri uurijad – nendeks võiks pidada ka selle lavastuse meeskonda – keskenduvad igapäevasele, iseenesestmõistetavale, argiteadmisele.
3 minutit -
Rocco psühhopaadist venna Simone (Pääru Oja) ning pühak-prostituut Nadia (Fatme Hetme Leevald) armulugu kujutades on laia emotsionaalse pintsliga üle lavalõuendi tõmmatud.Priit LoogSiuh-säuh seksikalt tuline show-teater
Kaili Viidase lavastuses on massi, kiiruse ja tehnikaga kõik korras. Täpsus? Paar tüviteemat jääb tabamata.
3 minutit -
Lavastuses „Varjupaik Ouroboros“ võtavad Külli Roosna ja Kenneth Flak koos india tantsukunstniku Rakesh Sukeshiga ette takerdunud, „otsustavalt segaduses ja tõhusalt ebaõnnestuva“ liikumisteekonna.Kris MoorIseenda eest põgenejate varjupaigad
Lavastuse „Varjupaik Ouroboros“ läbivaks jooneks on katkestuste ahelad kehas, liikumises, kehade koosolemises, kulgemises ja tervikus.
4 minutit -
Immigratsiooniga kaudsemalt seostub ka „Maasikakoha“ üllatav lavakujunduslik valik (Eliisa Rintanen ja Mika Myllyaho): kolm metallist konteinerit, millest keskmises toimuvad sündmused Moskvas ja kahes äärmises maasikatalus.Mitro HärkönenKes kardab immigranti? Sofi Oksaneni ja Oliver Frljići eetilised imperatiivid
Maasikakohad ja imedemaad on ainult kunstiteostes ja unistustes.
5 minutit -
Eisensteinil (Taavi Teplenkov) pole valikut, ta peab tegema niisuguse filmi, mis näitab Ivan Julma koletisena.Gabriela UrmSinu tõde ei loe
Eisenstein hüüab etenduse lõpus „Kunst elab üle türannid“ ning see on valus iroonia, sest türannid omakorda elavad üle väikesed Savelid ja Zojad.
8 minutit -
„Annapurna“ lavastus on isegi liiga turvaline ja sõbralik, eriti kui arvestada, et teemaks on surma lähedus, koduvägivald, sõltuvus ja hüljatus. Ulysses – Andres Raag, Emma – Piret Kalda.Siim VahurMehe patud leiges kastmes
Küsimus pole selles, kas „Annapurna“ puudutab ja kas nende tegelastega saab samastuda, vaid selles, miks on kõigist sellesarnastest tekstidest lavale jõudnud just see.
4 minutit -
Evald Aavik 24. I 1941 – 7. V 2024
Igaviku radadele on lahkunud näitleja Evald Aavik, karismaatiline näitlejaisiksus, kes oma pika elu jooksul jõudis töötada mitmes teatris, neist kõige pikemalt Vanemuises.
Evald Aavik sündis 1941. aastal Kuressaares, lõpetas 1961. aastal Kingissepa keskkooli ning õppis seejärel aastatel 1961–1963 Tartu muusikakoolis viiulit. Tartus õppides vaimustus ta teatrist ning lõpetas 1965. aastal näitlejana Vanemuise õppestuudio (samas lennus lõpetasid ka Evald Hermaküla, Kais Adlas ja Raivo Adlas).
Vanemuises töötas ta aastatel…1 minut -
Ruslan Stepanovi lavastuses „Küsi minu kehalt. Floor is on Fire“ on tähtis kontaktivõtt publikuga: esil on ootamatus, liigutused või nihked, mida publik ei oota.Alissa ŠnaiderKehakõne
Ruslan Stepanovi „Küsi minu kehalt. Floor is on Fire“ on leidlik, uudishimulik, liikumismustritest leiab pidevalt ootamatusi – lavastus on loodud mõtteerksalt.
4 minutit -
Kaarel Pogga kannab efektset deemonlikku kostüümi, temast kiirgab mefistolikku sarmi. Krahv Palmer, kelle õlale langeb mustas kindas käsi, on Ott Sepa tõlgenduses just nõnda muhe-naivistlik nagu Vilde loomelaadile kohane. Heikki LeisHeikki LeisMe ei müü raamatuid, me müüme unistusi
Tiit Palu üks hingeteemasid paistab olevat oskus ja julgus unistada, jääda truuks oma unelmatele, kuulata oma südamehäält – see on loovuse ja loomingu läte, inspiratsiooni eeldus.
5 minutit
