-
Raido Mägi on oma tööle pühendunud tantsuõpetaja, kes õpetab Viljandi kultuuriakadeemias juba 13 aastat ja on tugevalt mõjutanud eesti noorte tantsuõpetajate põlvkonda. Akadeemias kontaktimprovisatsioonija kompositsioonitunde andes on ta suunanäitaja noorte põlvkonna mõtte- ja maailmavaate kujunemisel.
„Kindlalt võib väita, et Raido Mägi on üks akadeemia tantsukunsti õppekava tugisambaid. Oma vaiksel, mitte esiletükkival moel on ta alati kohal, ta on oma selge arvamusega, kuid seda mitte peale suruv õpetaja.…
-
Nagu pealkirigi ütleb, määrab näitemängu päris tähenduse kohavaim, nii oleks „Oma saart” üpris raske ette kujutada mõne mandriteatri repertuaaris. Koos Lennuki eelmiste näidenditega „Igavene kapten” (lavastaja Kalju Komissarov, 2009) ja „Vares” (Jüri Tuuliku romaani põhjal, lavastaja Raivo Trass, 2009) moodustab „Oma saar” Kuressaare Linnateatris omanäolise meretaguse triloogia. Hingesugulus „Varesega” on eriti tajutav.
Leidsin Aadu Hindi „Oma saare” raamaturiiulist: kirjastus Eesti Raamat, 1977, Evald Okase illustratsioonid, Hindi autogrammgi…
-
Õnneks on valitsuse tegevuskavas kirjas Eesti kultuuripoliitika 2020. aastani ulatuvate arengusuundade ettevalmistamine eesmärgiga saata need 2013. aasta alguses riigikokku arutlusele. Kultuuriministeerium on selle protsessiga ka alustanud. Esimese sammuna tegid ministeeriumi nõunikud kokkuvõtte senises dokumendis – Eesti riigi kultuuripoliitika põhialustes (1998) ja selle juurde kinnistunud tollase valitsuse tegevuskavas2 – seatud eesmärkide saavutamise kohta. Tulemused on kõigile kättesaadavad võrguaadressil www.kultuuripoliitika. ee. Selle aruande etenduskunste puudutav osa ongi praeguse…
-
On teada, et Severjanin oli väga musikaalne (kitarri ta vist siiski ei mänginud, kuigi Igori osatäitja Timur Ilikajev lavastuses seda teeb) ja tema värsside helisevast lummusest said omal ajal innustust mitmed eesti luuletajad. Severjanin ise tõlkis eesti luuletajate teoseid vene keelde, viies nende loomingu seeläbi maailma „laiemasse ringi”. Paraku ei vallanud poeet üldse eesti keelt ega suvatsenud tõelise „maailmakodanikuna” seda ka õppida. Tema tõlked valmisid eestlannast…
-
„Ulgumerel” on žanri poolest poliitiline satiir, sellel pole otsest üldinimlikkuse, sedaviisi siis ka ajastuväliste või ajastuüleste probleemide käsitlemise pretensiooni, aga ometi kukub see kuidagi tahtmatult hästi välja. Tolleaegne sotsiaalpoliitiline mõtlemine pendeldas ja tegi uperpalle demokratismi ja totalitarismi vahel, komme, mis oli pärit juba XX sajandi algusest. Mrożeki nagu kõigi tolle aja inimeste pagas on meile mõneti hoomamatu: suur sõda, demokratismi kriis 1930. aastate Euroopas, natsismi ja…
-
Puutepunktid, olgu või põgusad ja haprad, on enamikul olemas. Tuleb tunnistada, kooliteatris ma mänginud ei ole – kui jätta kõrvale keskkoolis näitlejast kõnetehnikaõpetaja Ellen Alaküla lavastatud Raimond Kaugveri kooliteemaline näidend –, küll aga oli mul näitlemises üpriski andekas pinginaaber Lauri (hüüdnimega Keeks), kes käis Maret Oomeri juhendatud Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Palee teatris koos Ene-Liis Semperi, Tamur Tohveri, Tarvo Kralli ja teiste praeguste kutseliste teatritegijatega. Nende…
-
Eesti lasteteatri mitmekesisust käsitledes pööran eelkõige tähelepanu lasterepertuaarile ja eri lavastusliikidele. Esmapilk statistikale näitab, nagu olekski meil mitmekesisusega kõik korras, on ju uuslavastuste hulk aasta kohta vaikselt kasvanud. Kõige vähem uuslavastusi esietendus lastele 2006. aastal – 24, 2010. aastal oli neid juba 34, vahepealsetel aastatel 29–32. Kogu repertuaari arvesse võttes on igal aastal mängitud lastele keskmiselt 87 lavastust (2005. – 2010. aasta andmete põhjal). Ka lavastusliigid…
-
Eva Klemetsi „Misery” on veenev ja nauditav näitlejateater, kus lugu ja tegelaspsühholoogia on täies kohalolus laval. Kui midagi ette heita, siis ehk seda, et väljahõigatud kontseptsioon elu ja kunsti suhtest ning looja vastutusest oma loodu ees jääb režiiliselt hõredaks. Täpsem oleks ehk öelda – eraldiseisvaks. Lavastajasõnum, tegelassuhted ja õõva emotsionaalselt toetav kujundimäng jäävad kõik natuke oma elu elama, põimumata tervikuks. Kiita võib lavastaja toetust näitlejatele ja…
-
Loo kokkuvõtteks sobib Klaudia isa ähmane nägu kavalehelt: peaaegu äratuntav ja käega katsutav, aga tegelikult ei saa veenduda muus, kui vuntside ja pikkade juuste olemasolus. Ka teine pilt, grimeeritud isa kunagises teatrirollis, ei tee midagi selgemaks. Selle grimmi taha ta jääbki. Inimese jälgede sedavõrd täielik hävimine kohe tema surma järel tuleb loos välja absurdina, aga sealjuures täiesti loogiliselt ja elutruult. Me ei kahtle hetkekski, et midagi…
-
Nüüdisaegse kapitalismi kuritegelikuks peajooneks on see, et investorid ei suuda enam rahulduseni viivat kasumit muul moel esile kutsuda, kui kõigi asjade kvaliteeti vähendades, nii et miski püsivalt vastu ei pea ja kõike tuleb ülepäeviti uuesti osta. Tühja neist lugematutest hiina imedest, nagu võrkkaantega tule lahvatamise ees võimetud grillpajad või vaid totaalses vaakumis hädavaevu koos püsivad paviljonid jms, mida JYSKi ja Koduekstra tüüpi kauplused massiliselt levitavad.…
