-
Kuna nähtu mõjus just ootamatute momentide ning stseenide värskusega, ei taha kirjeldustega vaatajale midagi ette ära rääkida – minge ja laske end üllatada! Lavastus on täis lihtsaid, ent vormilises teostuses originaalseid ideid, mille puhul tekkis korduvalt mõte: miks meie tantsukunstnikud pole nende peale tulnud? Kas peljatakse alustada lihtsusest? Lihtsal ideel põhinev, ent põhjalikult läbi töötatud ja leidlikult viimistletud töö võib olla ootamatult mõjuv. Cabaret Rhizome’i ansambel…
-
2. Meeletus ise. Hiljuti küsiti minult, millised on võimalused alustada oma teatri või trupiga. 2008. aastal toetus PolygonTeatri alustamine ainult inimeste heale tahtele ning toonase toetusorgani selgele sõnumile, mis väljendus toetuse suuruses. Kontaktide hulk ja tehtud tegude jälg oli julgustav ja kindlasti suurem tavakodaniku omast. Püsima on jäädud tänu äratundmise selgusele, oma visiooni jõulisusele (peegelduste toestuses), kvaliteedile ja headele inimestele, aga ka kolleegide ja kinnisvaraomanike vastutulekule.…
-
Tallinna Vene teatri kunstiline juht Marat Gatsalov pälvis 16. aprillil Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimelises Moskva Muusikateatris toimunud auhinnatseremoonial parima lavastaja kategoorias Venemaa hinnatuima teatriauhinna Kuldne Mask.
Kuldse Maski sai Gatsalov Novosibirski teatris Gloobus tehtud Tracy Lettsi „August. Osage’i krahvkond” lavastuse eest. Selles kategoorias kandideeris auhinnale 16 lavastajat, nende seas Rimas Tuminas, Jevgeni Martšelli, Dmitri Krõmov, Konstantin Bogomolov, Kama Ginkas, Dmitri Volkostrelov, Mindaugas Karbauskis jt. „Kui arvestada, kui…
-
On kahju, et „Antigone” ilmus Vene teatri afišile ehk mõningase hilinemisega. Näidend, kus kõneldakse tütarlapsest, kes oma kuningast onu käsku eirates läheb matma lahinguväljal langenud venda ning ohverdab selle teoga oma armastuse ja elugi, oleks olnud üsna kõnekas 2007. aastal, mõtisklemaks südameseaduste ja riigikäskude vahekorrast. Tean, et tollasel kunstilisel juhil Mihhail Tšumatšenkol oli kokkulepe sellise lavateose sünniks ning ka nõusolek eesti näitlejannalt nimiosa mängimiseks. Võim aga…
-
Lavastuse vormistus peaks üsna hästi vastama kujutluspildile, kui oleme kuulnud märksõna „nüüdisaegne teater”: plinkivas tempos vahelduv visuaalne rida, jõnk fragmentaarsus (eitamata küll läbivat narratiivi), tugevasti võimendatud muusikaline taust ja lavaefektid (elus tuli ja vesi pluss ekraanid ja sähviv valgus), näitlejate agressiivne, kohati publiku privaatruumi tungiv mängulaad, tsitaadirohkus (Shakespeare’ist popkultuuri märkideni), kõrgpoeesia ja rämekoomika kokkusulatatus, füüsilisus, robustselt eksponeeritud seksuaalsus (kuuldavasti sattus lavastus lausa kohaliku Elu.24 portaali uudiseks,…
-
Dissonants algab juba esimestest repliikidest, kui Alma õhkab: „See suvi on täiesti erakordne!”. Tegelikult on erakordset üpris vähe. „Arst peab muudkui käima ja vaatama, kuidas inimesed surevad,” tõdetakse näidendis. „Suvi ja suits” on tõesti morbiidne lugu, kus vaimset hääbumist on veel rohkem kui füüsilist. „Pole mõtet olla seltskonnadaam, kui pole seltskonda,” leiab üks tegelane. Aga kui pole seltskonda, pole ka elu.
Suurepärase rolli pakub Tiina Mälberg Alma…
-
2012. aasta sügisel jõudis Helsingi Linnateatri suurele lavale Pirjo Toikka näidend „Armi”. Kuluaaridest oli kuulda, et näidend ja lavastus sündisid suurte raskustega, mis on ka arusaadav, arvestades kõiki perekondlikke ja ärilisi huvisid. Milko Lehto lavastus on tänuväärne kultuurilooline õppetund, sest annab üsna hea ülevaate Marimekko mustrite ja töömeetodite ajaloost, ent seejuures üsna ühekülgse pildi Armi Ratiast (Riitta Havukainen) endast, keda on kujutatud enesekeskse alkohooliku ja rongaemana.…
-
Rahvusringhäälingu Raadioteatri näitlejaauhinna tänavune laureaat on Hans Kaldoja. Oma mitme aastakümne pikkuse näitlejatööga on ta pälvinud raadiorežissööride usalduse: rahvusringhäälingu fonoteegis säilitatakse praegu ligi 700 Hans Kaldoja osalusega helisalvestist, kuhu kuulub 130 kuuldemängurolli, 62 viieosalist järjejuttu, 116 „Meelejahutaja” sketši, arvukalt õhtujutte ja luulesaateid.
Hans Kaldoja lõpetas 1969. aastal Draamateatri õppestuudio. Aastatel 1965–1992 töötas ta näitlejana Eesti Draamateatris, hiljem on olnud vabakutseline näitleja. Auhinnaga seotud auaadress anti Hans Kaldojale…
-
„Hansu ja Gretet . . . .” mängitakse enamasti keset päeva hämaras saalis, ent pehmed istepadjad ja õrna valgusega lambid annavad edasi videvikutunni meeleolu. Suitsutare asemel on teatrihoone ja koldetule asemel prožektor, kuid mõte on sama – ja see on asi, mida tasub hoida. Loodud keskkond on hubane, kuid hämaram meie harjumuspärasest maailmast. Lavastuse esialgses tutvustuses, mille leiab Kirsten Simmo arvustuses lasteteatri jälgijate blogis,* on öeldud ka seda, et…
-
Milliseid teemasid käsitletakse Jaan Toominga kahes lühinäidendis, mis sa lavale tood?
„Penskarites” ja „Papa Karlas” avaldub toominglikkuse põhituum: põlgus haleda maise elu vastu, müstilised ulmad ning tingimata lahkumine paremasse ja kaunimasse maailma. See peab olema võimalik! Mõlemas lühinäidendis tegutseb kaks tegelast: mees ja naine. Mõlemat naist kehastab Ursula Noor, kes on ka lavastuse kunstnik ja plakati autor. Mõlemat meest mängib Peeter Piiri. Nii Noor kui ka…
