-
Nelson Mandela on öelnud: „Me kõik teame seda ja mööname, et last pole vaja ainult õpetada, vaid tal on täielik õigus olla see, kes ta ise tahab, ning et see saab teoks ainult siis, kui me jätame lapsele ruumi, et unistada ja oma unistused ellu viia.” ASSITEJ usub, et teater loob just sellise ruumi, kus lapsed saavad unistada ja oma unistused reaalsuseks muuta.
Mandela suhtumine lastesse kirjeldab…
-
„Seltsimees K”. Külalislavastajaid ei käi Soome teatrites just tihti ja sellel taustal torkaski silma skandaalse ukrainlase-venelase Roman Viktjuki värske töö Helsingi Linnateatris „Seltsimees K” (esietendus 23. I). Eestis, täpsemalt Vene Draamateatris, on ta toonud lavale Fjodor Sologubi „Väikese saatana” (1983) ja Andrew Lloyd Webberi muusikali „Päikeseloojangu puiestee” (1998). Roman Viktjuki teater on andnud Eestis korduvalt külalisetendusi, „Markii de Sade’i maskeraadi” mängiti alles eelmisel sügisel Nokia kontserdimajas.…
-
Palun rääkige nii neile, kes on selle unustanud, kui ka neile, kes seda üldse ei tea, milline on olnud KOM-teatri senine elulugu?
Lauri Maijala: KOM-teatri laiem tuntus pärineb 1970. aastatest, kui grupp poliitiliselt aktiivseid teatritegijaid tundis endas soovi asutada oma teater. Nii sündiski Helsingis KOM-teater: alguses oli tegemist Helsingi Rootsi teatri (Svenska Teatern) väikese lavaga, aga peagi iseseisvuti ja mindi üle soome keelele.
Kas nimesilbil „KOM” on ka…
-
Millise teatriprogrammiga plaanivad Eesti Etendusasutuste Liit ja Eesti teatrid tähistada Eesti Vabariigi nelja aasta pärast kätte jõudvat 100. sünnipäeva?
Eesti Etendusasutuste Liit plaanib ellu viia sajandiprojekti. Sõnasõnaliselt tähendab see, et eesti teater toob vabariigi juubeli puhul publiku ette Eesti Vabariigi sajandi loo. Teatrite kunstiliste juhtide arupidamistes on jõutud kõiki osalisi intrigeeriva ideeni jaotada sajand kümnenditeks ning lisada neile tulevikulavastus: seega sünnib ühtekokku projekti raames vähemalt 12 uuslavastust.…
-
Prl Surm sai kuulsa näitekirjaniku Sławomir Mrożeki kätte läinud augustikuu viieteistkümnendal päeval Nizzast. Aga hr Mrożeki kahtlased personaažid hiilivad ikka õhtust õhtusse lavale, nagu poleks midagi juhtunud. Nii on meie kodumaa teatriteski tänavu talvel ringi luusimas nähtud vähemalt nelja Mrożeki tüki kangelasi. Autori surmast pole neil sooja ega külma ja kes üldse meenutab Nizzat väljaspool hooaega, kui kaldapealseid uhub jäine mistraal ja oma vapraid koerakesi jalutavad…
-
Kui Salme kultuurikeskusest Ugala külalisetenduselt „Kahe isanda teener” koju kõmpisin, unistades kaheksakäigulisest õhtusöögist, sugenes pähe totraid mõtteid. Mõnus oleks olla sihuke kriitik, kes teenib üksnes oma pisuhända. Kirjutaks jube pika (tähemärk ju maksab!) ja raevuka loo, et mida värki, uus „Kahe isanda teener” ei annagi ühiskonnale nätaki vastu lõugu, kuhu jäid päevakajalised vihjed, no kuda nii tohib, lavastaja noor mees, aga teenib jälle puhast kunsti, va…
-
Kui asjad kõrvuti asetada, hakkavad need paratamatult kokku kõlama, suhestuvad üksteisega ja moodustavad ootamatuid kooslusi isegi siis, kui see polnud päris nii mõeldud. Sama käib lavastuste kohta. Ühtse raami sees, olgu selleks näiteks etendamise aeg ja koht, võimendavad need vastastikku teatud nüansse ja varjutavad teisi. Täpselt nõnda toimis 22. veeb-
ruaril Kanuti gildi saalis korraldatud kolmikprogramm. Iggy Malmborg, Kaja Kann ja Maike Lond mängisid kõik maha soolo,…
-
Soome koreograafi Jyrki Karttuneni „Haldjas” on aktiivset lavaelu elanud juba kaksteist aastat – tantsulavastuse kohta on see aukartustäratavalt kõrge iga. Eesti etenduse toimumispaik Salme kultuurikeskus on juba ise alati omaette ajarännak – kõik need tursked ja pahurad valvurnaised, valgete hiigelvuntsidega jutukad laohoidjad, kusagil ei tea mitmenda korruse paksu vaibaga vooderdatud hämara koridori ühe ukse taga istuv Tähtis Direktor ja no kui isegi rohkem ringi luusida ei…
-
Sõltumatu Tantsu Ühenduse lavastussari „Première” on kunstnikuteed alustavate noorte koreograafide visiitkaart, enesetutvustus, oma kunstnikukuvandi kujundamise esimene samm. Seekordsete alustajate Mari-Liis Eskussoni ja Üüve-Lydia Toompere tööd on eriilmelised, üheülbalisuse ohtu pole – mõlema koreograafi loometee algus tundub paljutõotav ja hargneb eri suunda, mis võib siinset tantsuelu edaspidi vaid rikastada. Seekordsete tööde ühisnimetajaks võib aga tuua suhte – endaga, oma keskkonnaga, teisega. Vorm, taotlused ning nende täideviimine on…
-
Viimaste aastatega on märgata, kuidas järjest rohkem ilmub teatriellu projektipõhiseid ettevõtmisi, mitmeid kunstiliike põimivaid erivorme ning autoriteatrina (näiteks autor, lavastaja, kunstnik ja esitaja on üks ja sama isik) määratletavaid lavastusi. Mitmekesise teatripildi sees on tekkinud aga aastaauhindu määravatel žüriidel tihti mure, kuhu üks või teine erilisus olemasolevate kategooriate süsteemis paigutada.
Seetõttu otsustas teatriliidu juhatus sellest aastast kohandada veidi auhindade süsteemi ning žüriide tööd, statuudikohaselt eesmärgiga „tunnustada teatriliike…
