Toeta

Teater

  • In memoriam: Georg Sander

    Georg Sander
    7. V 1923 – 16. III 2016
    Oma 92. eluaastal on meie hulgast lahkunud Georg Sander, tähelepanuväärselt pika ja kõrgetasemelise loometeega teatrikunstnik, kelle elutöö on tehtud Vanemuise teatris.
    Kogu elu tartlaseks jäänud Georg Sanderi esimene amet oli raamatupidaja, selle kutse sai ta Tartu Kommertsgümnaasiumi lõpetamise järel 1941. aastal. Huvi teatri ja kujutava kunsti vastu viis ta siiski juba 1945. aastal Vanemuise teatrisse, esialgu maalisaali dekoratsioone teostama. 1947. aastal usaldati talle ka esimene…
    2 minutit

  • Kommentaar: Katrin Nielsen, Salme Reegi nimelise auhinna žürii esinaine

    Kui jaotada teatrimaastik kunstiliste väljundite järgi, leiab lasteteatrist nii peavoolu, meelelahutust kui ka eksperimentaalteatrit, seda institutsionaalsetes, aga samuti väike- ja projektiteatrites. Kuna noorele vaatajale pakutav teatrikunst on rõõmustavalt kirju, on Salme Reegi nimeline auhind osutunud kogu valdkonna väärtustamisel lootusetult kitsaks. Juba auhinna statuudi sõnastus on jäänud ajale jalgu: „kunstiliselt silmapaistva ja lastepärase töö eest“. Mis tähendab lastepärane? Kas meil on teatri hindamisel topeltstandardid?
    Rõõmustas, et hinnatavat oli…
    2 minutit
  • Hetk enne järelehüüet
    „Hipsteri surmas“ on realistlik lugu vägagi olemas, sh Jim Ashilevi tegelaskuju armastuseotsingud. Töise argipäeva kujutamine niikuinii.
    Pressifoto

    Hetk enne järelehüüet

    Vaevalt Hans-Thies Lehmann tahtis, et post­dramaatilisest saab arusaamatu teatri sünonüüm.

    Ott Karulin
    6 minutit
  • Sõna ja näitleja uuemas teatris
    Kui NO99 etendas lavastust „GEP“ välismaal, palgati sünkroontõlk, sest sõnu oli lihtsalt nii kohutavalt palju, et nende kuvamine subtiitritõlkega kuhugi tabloole oleks olnud sama hea kui 600-leheküljelise raamatuga lavaruumi tapetseerimine.
    Tiit Ojasoo

    Sõna ja näitleja uuemas teatris

    Postdramaatilises teatris jäetakse otsad lahti, ollakse ambivalentne, tsiteeritakse ja vihjatakse, pakutakse vastuolusid, põgenetakse hinnangute eest, esitatakse küsimusi ega vastata.

    Eero Epner
    8 minutit

  • Burleskne teekond eikuhugi

    Publikule oligi ehk lavastuse „A Festival Piece ehk Meeleheitlik katse pälvida festivalikutse“ suurim intriig see, kas Henrik Kalmet tuleb ka tegelikult huumorikapist välja.

    Kinoteatri „A Festival Piece ehk Meeleheitlik katse pälvida festivalikutse“, autor ja esitaja Henrik Kalmet, dramaturg Paul Piik, kunstnik Anneli Arusaar, valguskujundaja Revo Koplus, videokunstnik Emer Värk, koreograaf Rene Köster, helikujundaja Hendrik Kaljujärv. Esietendus 25. II Kanuti gildi saalis.
    Henrik Kalmeti uuele lavastusele…
    Meelis Oidsalu
    4 minutit
  • See, millest ei saa rääkida
    Piret Laurimaa mängitud Hannah on hobiajaloolane ja väga menukas kirjanik, kuid sisemine ebalus ja oma raamatule ajaloolastelt saadud kriitika on teinud ta inimeseks, kes püüab iga hinna eest olla kindel ja täpne.Tõnis Järs

    See, millest ei saa rääkida

    Ilmselgelt ei ole Ain Mäeots lavastanud selleks, et kuidagi Stoppardi näidendit ümber tõlgendada või anda sellele uudne, lavastaja kujutlusest lähtuv sisu.

    Meelis Friedenthal
    5 minutit

  • Ei hirmu ega paanikat

    Teatriajastul, kui lavastajad ja trupp üritavad üha rohkem ise lavastuse teksti kokku pusida, on eriti kiiduväärne, et seekord on pöördutud päris näitekirjaniku poole.

    Terateatri „Kes kardab pimedat?“, autor Martin Algus, idee autor ja lavastaja Jaanika Juhanson, lavastuskunstnik Sander Põldsaar, valguskunstnik Priidu Adlas, heliloojad Jakob Rosin ja Andre Louis, helirežissöör Jakob Rosin, muusikaõpetaja Tarmo Kesküll, liikumisjuhid Helen Solovjev ja Kardo Ojassalu. Mängivad Hedy…
    Tambet Kaugema
    3 minutit

  • Positiivne paharet teatrilaval

    Krõlli lood on nii ehk naa luulevormis, mistõttu tõmbab vormikatsetuste kuhjamine tekstilt tähelepanu.

    Nukuteatri „Krõll“, autor Ellen Niit, dramatiseerija ja lavastaja Vahur Keller, kunstnik Sandra Lange, koreograaf Siim Tõniste, helikujundaja Mart Müürisepp, valguskujundaja Targo Miilimaa. Mängivad Kaisa Selde, Jevgeni Moissejenko, Mihkel Tikerpalu ja Kadri Kalda. Esietendus 28. II Auna teatrimaja suures saalis.
    Ellen Niidu loodud Krõll on tegelane, keda mäletab ilmselt enamik praegusi…
    Keiu Virro
    3 minutit

  • Bravuuri ja agressioonita kehad

    casaBranca „sexyMF“, lavastajad ja kunstnikud Ana Borralho ja João Galante, grimmikunstnik Jorge Bragada. Esitajateks 12 kohalikku vabatahtlikku ja kaks instrumentalisti. Esietendus Lissabonis 2006. aastal ning Helsingis 5. II 2016 festivalil „Sivuaskel“ ehk „Samm kõrvale“ uue tantsu keskuses Zodiak.
    Ma vaatan teda. Ei, ma näen sind. Su meigiga rõhutatud põsesarnu ja pehmendatud näojooni, joonitud kulme ja toonitud huuli. Jah, ma näen ka kõike seda – nagu su reiel…
    Ott Karulin
    5 minutit

  • Kommentaar – „Trammi nimega Iha“ teine tulemine

    Vahel on kriitikul päris kasulik vaadata mitte esietendust, vaid mõnda hilisemat mängukorda, kui lavastus on ennast juba n-ö sisse töötanud. Käisin Endlas vaatamas „Trammi nimega Iha“ kaheteistkümnendat etendust ning olin meeldivalt üllatunud nii lavastuse kõrgest tasemest ja aktuaalsest kontseptsioonist kui ka sellest, millise kaasaelamisega võttis täissaal selle Pärnus vastu.
    Lugedes hiljem arvustusi, üllatusin, et lavastuse päevakohasusest oli neis enamasti mööda vaadatud. Võib-olla on asi selles, et esimene…
    Enn Siimer
    3 minutit
Sirp