Toeta

Teater

  • Teatraalne telliskivi

    Raamatu põhiliin jookseb mööda teatreid ja sealseid olulisemaid lavastusi, kus Aarne Üksküla on mänginud.

    Kujutan elavalt ette, kuidas selle teatriraamatu autor Rait Avestik seisis nagu Kalevipoeg Peipsi kaldal ning aina kaalus ja kõhkles. Kas minna Venemaale odava puitmaterjali või hoopiski Lätti madalalt maksustatud mulksuva järele? Avestiku valikud olid mõistagi täiesti teistsugused ja puudutasid raamatu ülesehitust. „Alguses oli plaan, et kirjutan inter­vjuudest, trükisõnast…
    Tambet Kaugema
    4 minutit

  • Põrgulik postdoktorantuur

    Jämekoomika toimib suurepäraselt, kui seda ümbritseb rangelt pidulik pieteet – nii lasti ka narr õukonna kopitanud õhku värskendama.

    Vanemuise „Faust“, autor Johann Wolf­gang Goethe, tõlkija August Sang, lavastaja ja dramaturg Hendrik Toompere, kunstnik Pille Jänes, helilooja ja helikujundaja Ardo Ran Varres. Mängivad Andres Mähar, Reimo Sagor, Linda Kolde, Marian Heinat, Veiko Porkanen, Priit Strandberg, Margus Jaanovits, Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste ja Jaanus Tepomees. Esietendus…
    Mario Pulver
    4 minutit

  • Ruslan Stepanovi teraapiline igavlemine

    „Невесомость“ koosneb kolmest paralleelsest ja üksteisest sisuliselt sõltumatust osast: Ruslan Stepanovi liikumisest, Oliver Kulpsoo valguskujundusest ja Artjom Astrovi muusikast.

    „Невесомость“ („Kaaluta olek“), autor, lavastaja ja etendaja Ruslan Stepanov, valguskunstnik Oliver Kulpsoo, helikujundaja Artjom Astrov, mentor Alissa Šnaider. Esietendus 13. I Kanuti gildi saalis.
    Lavastuse „Невесомость“ arvustusele sai nüüd õigupoolest erakordselt igav pealkiri. Pole aktiivset verbi ja muidu on ka, nagu on. Mõtlesin natuke ja jätsin selle ikkagi…
    Keiu Virro
    4 minutit
  • Hoida hingelaulu
    Bérenger (Matthieu Quincy ) peab lõpuni vastu, säilitab oma individuaalsuse kõigest hoolimata.
    Imbi Mälk

    Hoida hingelaulu

    Mai Murdmaa koreograafikäekiri on „Ninasarvikus“ tunda: duettides on palju nostalgilisi tõsteid, haardumisi, kõikumisi, libistamisi, kehade mängu.

    Kristiina Garancis
    4 minutit

  • Meie igapäevane itk

    „Itku“ rollilahendused köidavad hinge läbipaistvuse üürikestel viivudel, kui silmad ütlevad midagi enamat, salatumat kui sõnad.

    Pärnu Endla „Itk“, autor Krzysztof Bizio, tõlkija Hendrik Lindepuu, lavastaja Madis Kalmet,
    kunstnik Jaanus Laagriküll, valguskunstnik Margus Vaigur, helikujundajad Feliks Kütt ja Siim Rohtväli. Mängivad Karin Tammaru, Saara Nüganen ja Lii Tedre.
    Esietendus 20. I Endla Küünis.
    Selle vastukaja pealkiri on ju oksüü­mo­ron. Itk ei ole igapäevane tegevus, vaid hingeliste…
    Pille-Riin Purje
    5 minutit
  • Usu, kuni see muutub kõigile tõelisuseks
    „Väikeses jumalannas“ on laulu, tantsu, teksti, valguse ja video piirid sihilikult segased ja kattuvad.
    Gabriela Liivamägi

    Usu, kuni see muutub kõigile tõelisuseks

    „Väike jumalanna” on nukkernaljakas, üdini liigutav lugu ning värskendavalt maagiline lavastus, mis mõjub Eesti Draamateatri laval rõõmustavalt uudselt.

    Auri Jürna
    4 minutit
  • Kirsiaja diagnoos
    „Kirsiaia“ hullumaja ainus normaalne inimene on Lopahhin (Kaspar Velberg).
    Siim Vahur

    Kirsiaja diagnoos

    Kadunud on täiskasvanud inimene, kõik kuuluvad ühte hormoonide küüsis rabelevasse teismeliste punti. Vot selline haiguslugu doktor Tšehhovilt ja lavastaja Nüganenilt.

    Maris Johannes
    5 minutit

  • Pealelend – Heili Einasto, raamatu „Rahel Olbrei, Eesti tantsuteatri rajaja“ autor

    Eesti Teatriliit on andnud välja tantsukriitiku ja -teadlase Heili Einasto teose „Rahel Olbrei, Eesti tantsuteatri rajaja“. Rahel Olbrei (1898–1984) oli Estonia püsiva balletitrupi asutaja (1926) ja koreograaf, kellele ballett oli mõtestatud kunst, mitte üksnes kaunite liigutuste efektne sooritamine. Just tänu tema õhtut täitvatele jutustavatele ballettidele, mis olid alati dramaatiliselt pingestatud ja kus iga liigutus oli sisuliselt põhjendatud, kujunes eesti kultuuris arusaam balletist kui filosoofilist mõtet kandvast…
    Tambet Kaugema
    2 minutit

  • Ilma hormoonideta tragöödia

    Tiit Palu on loonud „Medeias“ tragöödiale helistiku, mille peale, usun, aplodeerivad Elysioni väljadel nii Euripides kui ka Platon.

    Vanemuise „Medeia“, teksti autor (Euripidese ainetel), lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu, kunstnik Eugen Tamberg, valguskunstnik Karmen Tellisaar. Mängivad Maria Annus, Külliki Saldre, Merle Jääger ja Kärt Tammjärv. Esietendus 20. I Sadamateatris.
    Kolmest kuulsamast Vana-Kreeka tragöödiakirjanikust Aischylosest, Sophoklesest ja Euripidesest huvitus viimane teatavasti enim üksikisiku psühholoogiast. Kui…
    Madis Kolk
    6 minutit

  • Vjatšeslav Gvozdkov 20. IV 1947 – 21. I 2018

    21. jaanuaril suri oma kodus Samaras ootamatult Vjatšeslav Gvozdkov, mees, keda mäletatakse hea sõnaga neljas Eesti teatris ning meenutavad tuhanded teatrisõbrad.
    Gvozdkovi ja eesti teatri teed ristusid 1982. aasta suvel Thbilisis, kus korraldatud festivalil mängis Tallinna Noorsooteater Karusoo lavastust „Olen 13aastane“ ning tol ajal Gvozdkovi juhitud Doni-äärse Rostovi Noorsooteater Kuternitski näidendit „Niina“. Mõlemad olid festivali tippsündmused ning Merle Karusoo kutsel tuligi Gvozdkov järgmisel suvel Tallinna lavastama Kazantsevi…
    2 minutit
Sirp