Teater
-
Eesti Draamateatri „Prima facie“ ei jää mujal maailmas tehtud lavastustele kuidagi alla, eelkõige tänu Marian Epliku meisterlikkusele.Anita KremmNaise õigus õiglusele
Austraalia näitekirjaniku Suzie Milleri näidendis „Prima facie“ vaadeldakse seksuaalkuritegu ja selle käsitlust Briti õigusaktides: algul advokaadi, seejärel ohvri pilgu läbi.
5 minutit -
Oli see Billy igerik, mis ta oli, tal oli täisaru peas ning silmad ja süda õiges kohas – ja Jass Kalev Mäe rollilahendus mõttetäpne.Siim VahurMis asjaga sa sinise persega kärbseid tapad?
Julmus ja hoolimatus on Martin McDonagh’l alati sedavõrd üle võlli keeratud, et ajab naerma, kuid selle varjus avaldub hoopis vastupidine: hoolimine, armastus ja üksteise hoidmine.
7 minutit -
Margus Mikomägi on kujundanud end meie aja manatargaks, millest annab tunnistust tema kuuendas raamatus kirjapandud viimaste aastate looming.Viio AitsamManatarga mõtisklused
Näitlejana oskab Margus Mikomägi märgata ja huvitavalt analüüsida õnnestunud rollisooritusi, ent tema arvustused teeb eriti nauditavaks lavastajakujundite lahtikirjutamine ja -mõtestamine.
4 minutit -
Pirjo Jonas on ühtviisi veenev nii Tiina südantlõhestavates kui ka mängulistes hetkedes. Margus (Rasmus Kull) mõjub esialgu ülepaisutatud naiivikuna, näitab Tiina tuules korraks iseloomu, ent takerdub lõpuks siiski paratamatusse „nii on“ raami.Heikki LeisKuidas elad, „Libahunt“?
Ei tea, kas igal generatsioonil peaks olema oma „Libahunt“, kuid ühte „Libahunti“ näib seekord mahtuvat igatahes suurepärane läbilõige mitmest põlvkonnast.
5 minutit -
Fotograafia on Dereki (Andres Roosileht) kutsumus ja hasart, sellest rääkides löövad ta silmad särama.Siim VahurJärgmine hommik kui fotograafi kolmas võimalus
„Verejälje“ vaata et kõige nauditavam osa on teksti läbistav sardooniline huumor, ehtbritilikult mõjuv verbaalne vaimukus, mida toonitab kõrvatorkavalt stiilne tõlge eesti keelde.
6 minutit -
Juudi huumoriga eluraskuste vastu
Iisraeli näitekirjanik, stsenarist ja näitleja Noa Lazar-Keinan: „Näidend „Lühis“ on inspireeritud esimesest mu poja autismispektri häire diagnoosile järgnenud aastast minu peres.“
7 minutit -
Kadri (Maarja-Mitt Pilchen) ja Taavi (Ott Aardam) näiliselt toimiv suhe ähvardab laguneda.Rebeca ParbusEga me kellestki mööda vaadanud?
Iisraeli näitekirjaniku Noa Lazar-Keinani „Lühis“ on lugu perest, kes peab oma „katkise“ lapse parandamise asemel ise muutuma.
5 minutit -
Märt Avandi ja Kaspar Velberg on mõlemad täpse ja tabava koomikatajuga ega pea midagi liiga palju või üle mängima, kuna publik on kummalgi küljel ja õige lähedal, vaid võivad omale rahulikult aega võtta ja mõjuda pilgu, sõrmeotste ja kuklaga.Siim VahurPuhkav eestlane
Oma olemuselt pole „Puhkus“ teab mis keeruline tekst: seal on hulganisti väikesi üllatusi, kuid midagi pööraselt põrutavat ei juhtu. Lavastuse teeb nauditavaks näitlejate mäng.
4 minutit -
Kas käest lastud integratsiooniakt?
Südalinna teatri „Ta peab lahkuma“ on turvaline ja mõõdukalt teravgi suhtekomöödia, mis ei ole asetatud kuskile salongi või magamistuppa, vaid üsna realistlikku klassiruumi.
4 minutit -
Emantsipeerunud emarebasena ei tunnista Kavalpea (Kristel Pärtna) autoriteeti ega seisusi, mille tõestuseks vabastab kanakarja kuke (Kadri Nirgi) ülemvõimust ja munemisorjusest.Rünno LahesooRebaseooper silitab möödakarva
Priit Võigemasti lavastus ei suru vaatajat ninapidi kaussi nagu koerapoega, vaid silitab teda õrnalt möödakarva. Las siis igaüks ise otsustab, kellele kuulub võim, kes mõistab õigust ja kelle päralt on tulevik.
4 minutit
