$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

Tundub, et Sander Pukk on teadlikult lavastanud pretensioonitu komöödia, kuhu vihuti poetanud jämekoomilisemaid allüüre, justkui pannes proovile publiku maitse.

Eesti teater ja näitekirjandus on asunud tegelema rohkem teemadega siin ja praegu, käsitlema globaalseid teemasid meie enda konteksti kaudu.

Noore vaataja teatri festival „Naks“ tõestas, et kaasavate kunstiformaatide puhul ei tohi kaasamine jääda formaalseks ning reaktsioonidele tuleb anda ruumi ja aega.

Teatripedagoog ja lavastaja Giacomo Veronesi: „Teater kui institutsioon peaks ehk lõpetama enda käsitlemise tehasena, kohana, kus lõputult midagi toodetakse, ja hakkama toimima pigem ökosüsteemina.“

Joe Penhalli peetakse pinterliku stiili viljelejaks, mistõttu on igati loogiline, et tema näidendit kutsuti lavastama meie psühholoogilise teatri vanameister Madis Kalmet.

Uku Uusbergi autorilavastuste süsteemiga haakub „Avamine“ isegi magusamalt kui Tallinna Linnateatri uue maja avamisega, ehkki sellele sündmusele viidatakse lavatekstis omajagu.

„Elevantmees“ on mitmekihiline lugu, mis tõukab tundliku vaataja mõtted vastukäivatele ja häirivatele radadele nii ühiskonda puudutavalt kui ka omaenese siseilma sees.

Suures osas lavastusest „The Space Between Us Is Not Empty (Ruum, mis hoiab – kaugus, mis puudutab)“ pühendutakse helgusele ja põhjatule tänutundele, mis kaasneb koosviibimise ja üksteise hoidmisega.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.