Teadus
-
Raalprojekteerimise meistriklassi maestro
Akadeemik Rein Küttner 25. XI 1940 – 15. XI 2024
Raalprojekteerimine on praegu inseneriõppe elementaarne osa, umbes nagu esimese võõrkeele valdamine laitmatu igapäevasuhtluse tasemel. Sobiva tarkvara esimesed versioonid tulid turule vaid paar aastat pärast seda, kui ilmusid personaalarvutid.
Poole sajandi eest oli Rein Küttner selle valdkonna üks alusepanijatest ja pioneeridest. Tollal olid paljud veendunud, et arvutid toovad meile kohe helge tuleviku, sest nad on võimelised alati leidma parima. Rein Küttner aga…3 minutit -
Lihula külje all Kirikukülas oktoobris avatud Baltimaade suurim päikesepark laiub ligemale 110 hektaril.EveconRingmajanduse võimalustest päikeseenergeetikas
Jäätmed võivad olla väga väärtuslik tooraine, mille kasutamine vähendab mineraalide kaevandamise kui väga suure keskkonnamõjuga tegevuse mahtu.
5 minutit -
Maailma esimene kaubanduslik päikese-mikromuundur nn optiverter, mille töötas välja Eesti idufirma Ubik Solutions.Ubik Solutions OÜJõuelektroonika teeb energiapöörde võimalikuks ja elu paremaks
Ilma jõuelektroonikata ei ole põhimõtteliselt võimalik rääkida rohe- või energiapöördest ega energiakulude kokkuhoiust.
4 minutit -
Karl von Blaas. Die heilige Katharina. 1850.Avalik omand / Wikimedia CommonsKadri metamorfoosid
Mõnegi kultuurinähtuse taustu tuvastada püüdes selgub, et tegemist on ülemaailmse võrgustikulise protsessiga, mille puhul mitme kultuurikihistuse kokkupuuted tekitavad ettenägematuid doominoefekte.
7 minutit -
Pelgulinna Riigigümnaasium on üks maailmahariduse lipulaevu. Kõik 10. klassi õpilased läbivad lõimitud sotsiaal- ja loodusainete kursuse, mille jooksul valmivad ka õpilaste projektid globaalsete probleemide lahendamiseks. Pildil tutvustab kooli esimese lennu õpilane Cordelia Violet Paap kooli maailmahariduslikke tegevusi koolis toimunud konverentsil. Tema on ka üks rahvaalgatuse autoritest.Hendrik OsulaKas Eesti hariduspoliitikas on ruumi maailmaharidusele?
Vaja on muutust loovat haridust, uut sotsiaalset kokkulepet, mis lisaks sellele, et tagada kõikidele lastele võrdsed võimalused kvaliteetsele haridusele, peaks viima ühiste kestlike tulevikuvisioonide poole.
4 minutit -
Euroopa vähemusuuringute keskuse (ECMI) direktor Prof Vello Pettai juhtis 26. septembril Riias avalikkusele suunatud aruteluringi vähemusmeediat puudutava poliitika teemadel. Eestist osales arutelus kultuuriministeeriumi ühise inforuumi nõunik Oksana Talisainen.Ragne Kõuts-KlemmEuroopa pinged annavad tunda ka vähemusmeedias
Vähemustel peab euroopalike kokkulepete kohaselt olema võimalus luua oma eriomast olemist, keelt ja kultuuri toetav mehhanism.
7 minutit -
Suurbritannia uuriv ajakirjanik Martin Bright ja Tartu ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit.Kertu RajandoVilepuhuja: kitupunn, kangelane või märter?
Mida vähem sõnavabadust on organisatsioonides, seda suurem on korruptsioonioht ja seda olulisem ajakirjanike roll.
7 minutit -
Urmas Kõljalg: „Meil on plaan pakkuda sama andmeteenust mitmele riigile korraga. Meie visioon on luua kahe-kolme riigi koostöös ühtne piiriülene andmeruum.“Siiri KõljalgRohkem andmekultuuri!
Urmas Kõljalg: „Andmehaldusega on nagu kultuuri arenguga – ei saa oma ajast ette tormata. Andmete loojaid ja haldajaid peab pidevalt koolitama. Seda saab vaadata kui kultuuri, mida jagada.“
12 minutit -
Aija Sakova töötab Tallinna ülikoolis teadmussiirde juhina.Piret RäniMillest me räägime, kui räägime teaduskommunikatsioonist?
Teaduskommunikatsiooni eest vastutavad mitmed osapooled ja oluline on nende kõigi järelkasv.
4 minutit
