Toeta

Teadus

  • Raalprojekteerimise meistriklassi maestro

    Akadeemik Rein Küttner 25. XI 1940 – 15. XI 2024

    Raalprojekteerimine on praegu inseneriõppe elementaarne osa, umbes nagu esimese võõrkeele valdamine laitmatu igapäevasuhtluse tasemel. Sobiva tarkvara esimesed versioonid tulid turule vaid paar aastat pärast seda, kui ilmusid personaalarvutid.
    Poole sajandi eest oli Rein Küttner selle valdkonna üks alusepanijatest ja pioneeridest. Tollal olid paljud veendunud, et arvutid toovad meile kohe helge tuleviku, sest nad on võimelised alati leidma parima. Rein Küttner aga…
    3 minutit
  • Ringmajanduse võimalustest päikeseenergeetikas
    Lihula külje all Kirikukülas oktoobris avatud Baltimaade suurim päikesepark laiub ligemale 110 hektaril.      
    Evecon

    Ringmajanduse võimalustest päikeseenergeetikas

    Jäätmed võivad olla väga väärtuslik tooraine, mille kasutamine vähendab mineraalide kaevandamise kui väga suure keskkonnamõjuga tegevuse mahtu.

    Maarja Grossberg-Kuusk
    5 minutit
  • Jõuelektroonika teeb energiapöörde võimalikuks ja elu paremaks
    Maailma esimene kaubanduslik päikese-mikromuundur nn optiverter, mille töötas välja Eesti idufirma Ubik Solutions.     
     Ubik Solutions OÜ

    Jõuelektroonika teeb energiapöörde võimalikuks ja elu paremaks

    Ilma jõuelektroonikata ei ole põhimõtteliselt võimalik rääkida rohe- või energiapöördest ega energiakulude kokkuhoiust.

    Dmitri Vinnikov
    4 minutit
  • Kadri metamorfoosid
    Karl von Blaas. Die heilige Katharina. 1850.      
    Avalik omand / Wikimedia Commons

    Kadri metamorfoosid

    Mõnegi kultuurinähtuse taustu tuvastada püüdes selgub, et tegemist on ülemaailmse võrgustikulise protsessiga, mille puhul mitme kultuurikihistuse kokkupuuted tekitavad ettenägematuid doominoefekte.

    Reet Hiiemäe
    7 minutit
  • Kas Eesti hariduspoliitikas on ruumi maailmaharidusele?
    Pelgulinna Riigigümnaasium on üks maailmahariduse lipulaevu. Kõik 10. klassi õpilased läbivad lõimitud sotsiaal- ja loodusainete kursuse, mille jooksul valmivad ka õpilaste projektid globaalsete probleemide lahendamiseks. Pildil tutvustab kooli esimese lennu õpilane Cordelia Violet Paap kooli maailmahariduslikke tegevusi koolis toimunud konverentsil. Tema on ka üks rahvaalgatuse autoritest.      
     Hendrik Osula

    Kas Eesti hariduspoliitikas on ruumi maailmaharidusele?

    Vaja on muutust loovat haridust, uut sotsiaalset kokkulepet, mis lisaks sellele, et tagada kõikidele lastele võrdsed võimalused kvaliteetsele haridusele, peaks viima ühiste kestlike tulevikuvisioonide poole.

    Johanna Helin
    4 minutit
  • Euroopa pinged annavad tunda ka vähemusmeedias
    Euroopa vähemusuuringute keskuse (ECMI) direktor Prof Vello Pettai juhtis 26. septembril Riias avalikkusele suunatud aruteluringi vähemusmeediat puudutava poliitika teemadel. Eestist osales arutelus kultuuriministeeriumi ühise inforuumi nõunik Oksana Talisainen.
    Ragne Kõuts-Klemm
    ,

    Euroopa pinged annavad tunda ka vähemusmeedias

    Vähemustel peab euroopalike kokkulepete kohaselt olema võimalus luua oma eriomast olemist, keelt ja kultuuri toetav mehhanism.

    Ragne Kõuts-Klemm
    7 minutit
  • Vilepuhuja: kitupunn, kangelane või märter?
    Suurbritannia uuriv ajakirjanik Martin Bright ja Tartu ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit.      
    Kertu Rajando
    ,

    Vilepuhuja: kitupunn, kangelane või märter?

    Mida vähem sõnavabadust on organisatsioonides, seda suurem on korruptsioonioht ja seda olulisem ajakirjanike roll.

    Carmen Helene Raudmets, Halliki Harro-Loit
    7 minutit
  • Rohkem andmekultuuri!
    Urmas Kõljalg: „Meil on plaan pakkuda sama andmeteenust mitmele riigile korraga. Meie visioon on luua kahe-kolme riigi koostöös ühtne piiriülene andmeruum.“     
     Siiri Kõljalg

    Rohkem andmekultuuri!

    Urmas Kõljalg: „Andmehaldusega on nagu kultuuri arenguga – ei saa oma ajast ette tormata. Andmete loojaid ja haldajaid peab pidevalt koolitama. Seda saab vaadata kui kultuuri, mida jagada.“

    Margus Maidla
    12 minutit
  • Millest me räägime, kui räägime teaduskommunikatsioonist?
    Aija Sakova töötab Tallinna ülikoolis teadmussiirde juhina.      
    Piret Räni

    Millest me räägime, kui räägime teaduskommunikatsioonist?

    Teaduskommunikatsiooni eest vastutavad mitmed osapooled ja oluline on nende kõigi järelkasv.

    Aija Sakova
    4 minutit

  • Südamliku matemaatiku lahkumine tabab südamesse

    Gennadi Vainikko 31. V 1938 – 1. XI 2024

    Teadlastest võib maha jääda väga mitmesuguseid jälgi. Matemaatikute käpajäljed on ebatavalised. Sageli on need sõnastatud lausa hirmutavalt. Need käsitlevad meie igapäevast elu suunavaid seadusi korraga kirurgi täpsuse, inseneri otsekohesuse ja filosoofi üldistusvõimega. Kategooriad, mida nad oma töös kasutavad, on üheaegselt midagi üdini tuttavat ja samas olemuslikult pelutavat. Et kui ruum, siis olgu vähemalt Banachi ruum. Et kui seda mõõta, siis ei piisa…
    3 minutit
Sirp