Teadus
-
Eesti folkloristika aastapreemia 2014
Üks, mis kõiki selleaastasi kandidaate ühendab, on hea vaist minevikulise ja olevikulise ainese vaheliste seoste nägemisel. Kõigil neil on pikk arhiiviainesega töötamise kogemus, millele lisandub huvi kõige tänapäevase, s.o käesoleval hetkel alles tekkiva vastu. Tulemuseks on vägagi põhjalikud ja põnevad käsitlused teatud narratiivide või mõtlemisviiside (taas)aktualiseerumisest eri ajastutel, meediumides ja sotsiaalsetes kontekstides. Piret Voolaiul ilmus möödunud aastal artikkel, kus ta võrdleb Facebooki ahelpostitusi varasema nn taevakirjade…6 minutit -
Pöördepunkt Eesti teaduses: uurimisprogrammide klastrist projektiteaduseks
Uurimisprogramm nuditakse projektiks
Muudatused teaduse rahastamises tõid endaga kaasa põhimõttelist laadi ümberkorraldusi. Kui sihtfinantseerimise saamiseks oli ideaaljuhul aluseks korralik uurimisprogramm, siis nüüd on võetud kurss projektiteadusele. Uurimisprogrammi tunnuseks on eelkõige pikem tulevikuvaade, eesmärk arendada teatavat kontseptsiooni või midagi olulist teada saada ilma otsese ajalise piiranguta, aga ka oodatavate tulemuste skitseerimine vaid kvalitatiivsel kujul. Projektile on omane kindel ajaline ulatus, tehtava töö suhteliselt täpne kvantifitseerimine ning oodatavate tulemuste…9 minutit -
Poliitikutest ja teadlastest ehk Miks koer ei räägi kassiga
Mõjusa sideme loomine poliitika ja teaduse vahele ei ole kerge.
On tavapärane, et kui poliitikud sattuvad väisama Tartu ülikooli, minnakse pealinna tagasi heade ja tarkade ning pealtnäha värskete mõtetega. Ei olnud erandiks ka paari kuu tagune Taavi Rõivase kui peaministri esimene visiit ülikoolilinna. Pärast kohtumist majandusteaduskonna ja ülikooli juhtkonnaga tõdeti, et tuleb otsida uusi võimalusi ülikoolide ja riigi tihedamaks koostööks, ning peaminister teatas, et teaduspotentsiaali…7 minutit -
Sugudevaheline suhtlus lõhnade keeles
Uued teadusuuringud viitavad, et alateadlikult loetakse teise inimese lõhnast nii mõndagi huvitavat välja.
Kõikidest inimahvidest on just inimene kõige rikkalikumalt varustatud igasuguste kehalõhnu tekitavate näärmetega. Seega peaks lõhna kaudu olema võimalik saada potentsiaalsete sigimispartnerite kohta palju huvitavat informatsiooni. Näiteks: kui hea tervise juures ta on? Kui viljakas ta on ja millises ovulatsioonifaasis? Kuidas ta meelestatud on? Kas sinu lähedus tekitab temas positiivse või negatiivse reaktsiooni? Paraku on…7 minutit -
„Eesti uudised on kohati veidrad”
Meedia kui igapäevaelu rütmistaja ning tähistaja
Inimesed on maailmas ikka rännelnud, kuid hargmaisus elik sotsiaalsed sidemed mitmes kohas korraga on saanud võimenduse just tänapäevaselt infotehnoloogialt. Uus meedia pakub virtuaalse kohaloleku võimalust tähenduslikes rühmades ning rituaalsete sündmuste puhul (nt valimised), kui lähtemaa esineb jätkuvalt õiguste, võimaluste ja kohustuste allikana.1 Rändlejate ning lähte- ja sihtriikide suhted muutuvad seetõttu sageli keerukaks ning poliitikud pööravad sellele teemale üha rohkem tähelepanu, püüdes…6 minutit -
Maura Hiney: teadusvale puhul kannatavad kõik!
Miks on teaduseetika muutunud rahvusvahelises teaduses niivõrd aktuaalseks teemaks?
Üle kogu maailma kulutavad riigid igal aastal oma eelarvetest teadusuuringutele tohutuid summasid. Tegemist on rahaga, mida saaks kulutada muude avalike teenuste parandamiseks, nt haridus, taristu, tervishoid. Seega valitseb eelarvesummade kasutuse osas riigi tasandil alati konkurents. Samuti näeme inimeste kasvavat pettumust paljude avalikkusele teenuseid pakkuvate institutsioonide (pangad, suurfirmad ning isegi riigid) osas, kelle puhul on ilmnenud, et nad on…5 minutit -
Maura Hiney: teadusvale puhul kannatavad kõik!
Miks on teaduseetika muutunud rahvusvahelises teaduses niivõrd aktuaalseks teemaks?
Üle kogu maailma kulutavad riigid igal aastal oma eelarvetest teadusuuringutele tohutuid summasid. Tegemist on rahaga, mida saaks kulutada muude avalike teenuste parandamiseks, nt haridus, taristu, tervishoid. Seega valitseb eelarvesummade kasutuse osas riigi tasandil alati konkurents. Samuti näeme inimeste kasvavat pettumust paljude avalikkusele teenuseid pakkuvate institutsioonide (pangad, suurfirmad ning isegi riigid) osas, kelle puhul on ilmnenud, et nad on…5 minutit -
Demokraatia mitu elu
Ühtlustuv maailm ehk mida nad teevad meie demokraatiaga
Nende protsesside käigus on viimastel aastakümnetel väga kiiresti levinud turumajanduse põhimõtted, millega käsikäes ekspordivad majanduslikult domineerivad lääneriigid mujale maailma demokraatia kui – vähemalt väidetamisi – vabale turumajandusele ainusobiva poliitilise keskkonna ideid ja püüavad mitmesuguste (ka sõjaliste) vahenditega kaasa aidata nende rakendamisele. Ent kui liberaalsed turumajanduslikud suhted kütkestavad suurt osa maailmast, siis demokraatia vallas pole toimunud oodatud ühtlustumist. Pigem vastupidi:…7 minutit -
Eesti Teadusagentuur muutis toetuste taotlemise korda
Üks muudatus puudutab 2015. aasta taotlusvooru tähtaega, voor avatakse 18. augustil ning sulgub 19. septembril 2014. Miks oli vaja tähtaeg varasemaks nihutada?
Madis Saluveer: Ajakava korrastatakse eelkõige taotlusvooru parandamiseks. Eelmiste voorude kogemus näitas, et kui taotlused laekusid hilja (nt 2013 a oli vooru lõpptähtaeg 21. oktoober), siis tekitas see väga suure pinge hindajate leidmisel. Tõime taotluste esitamise aja võrreldes varasemaga kaks nädalat ettepoole kahel põhjusel: et teadusagentuuril…3 minutit -
Digitaalne põlvkond või meediapõlvkondade digitaliseerumine?
Tõenäoliselt tuntuima põlvkonnateoreetiku, sotsioloogiaklassik Karl Mannheimi järgi ei tähenda üksteise kaasaegseks olemine pelgalt teatud ajal kooseksisteerimist, vaid ka samade ajalooliste mõjude subjektiivset kogemist. Sotsiaalse põlvkonna liikmed mitte üksnes ei oma midagi ühist, vaid nad jagavad ka tunnet või teatud laadi teadmist faktist, et neil on midagi ühist.2 See intuitiivne refleksioon on osa kollektiivse aja jagamise tundest – taju, mis muudab „minu aja” „meie ajaks” või „minu…5 minutit
