-
Arusaam heaoluriigist on, vähemalt rahvusvaheliste poliitikakujundajate silmis, hakanud muutuma. Senisest majanduskasvu antipoodist, muutumatust, üha vananevate valijate häälte küüsis virelevast nähtusest saab arengueeldus. Senise ümberjagamise asemel räägitakse üha rohkem heaoluriigi loovast rollist. See tähendab, et riigi poliitika tegususe ja kohasuse seisukohalt on oluline eristada kompenseerivaid ja võimekust loovaid kulutusi ning jälgida, mil määral suudetakse ümberjagamiskohustuste kõrvalt investeerida ja tegelda uute sotsiaalsete riskidega. Sellistega, millega tegelemise vajaduse on…
-
Kool on teelahkmel
Muutmisvajaduse põhjusi on teisigi. Uuendamise pidurdajad ei ole alati kaugeltki koolid ise, vaid pigem lapsevanemad, kelle argumendid vana kooli säilitamiseks tulenevad arvamusest, et „sain mina samasuguses koolis tubliks inimeseks, saab ka laps”. Argumenteerijad kipuvad unustama, et tänapäeva laps ja noor elavad sootuks teistsuguses keskkonnas. Laste argipäev on täis ekraane, infotulv on meeletu, oma identiteeti jagatakse võrgumaailma ja füüsilise keskkonna vahel, visuaalne informatsioon seljatab tekstid,…
-
Heast söögiseenest ja selle tapvalt mürgisest teisikust petupaare on Eesti metsades mitmeid.
Tegusale inimesele, kes ei ole harjunud konkreetse eesmärgita midagi ette võtma, on seenelkäik hea ettekääne loodusesse minekuks. Lapsemeelsele on see hasarti ja avastamisrõõmu pakkuv lõbu. Enamasti on seenele mineku põhjuseks siiski kulinaarsed ambitsioonid. Kuna patta kõlbavad panna vaid söödavad seened, peab sikkude eraldamine lammastest – söögikõlblike ja -kõlbmatute seeneliikide eristamine – käpas olema. Paraku üldisi…
-
Igal elusolendil on oma optimaalne suurus, näitas Briti evolutsioonibioloog J. B. S. Haldane (1892–1964) võluvalt oma essees 1927. aastal. Elevant ei saa olla suurem kui elevant ja sääsk pisem kui sääsk. Vastasel korral ainevahetus ei toimiks.
Sama lugu näib olevat teadlastega. Igal teadlasel, igal teadusvaldkonnal on oma optimaalne suurus, kuid see muutub võrratult kiiremini, kui evolutsioneeruvad elusolendid. Selles veendumiseks piisab tähelepanelikult uurida, kuidas on üles ehitatud suured…
-
„Ringi ruudustamine”
Esimesed vajalikud tulemused matemaatikast tulid geomeetria vallast – kuidas vahemaid, pikkusi ja kõrgusi mõõta, kuidas planeerida ehitisi. Näiteks teati juba Vana-Egiptuses, et kolmnurk küljepikkustega 3, 4 ja 5 on täisnurkne. See teadmine oli väga oluline, sest võimaldas luua ristkülikukujulise põhjaga ehitisi, näiteks püramiide varasemast palju täpsemini.
Klassikaline geomeetria arenes kõige kiiremini Vana-Kreeka perioodil, sellest ajast pärinevad ka matemaatikud Eukleides, Pythagoras ja Arhimedes. Tolle aja matemaatiku kaks…
-
Varjatud sõda naiste vastu
2000. aasta presidendikampaanias võis vabariikliku partei rinnamärkidelt küll lugeda, et „W is for Women” (W – st George W. Bush – on naiste poolt), aga tema poliitika rääkis teist keelt. Naiste nimetamine kõrgetele ametikohtadele ei paranda naiste olukorda, kui need tootemnaised viivad ellu poliitikat, mis kärbib vähemprivilegeeritud naiste võimalusi. Termin „naistevastane sõda” pärineb juba 1980. aastate lõpust, mil sotsiaalkonservatiivsed jõud poliitikas üha mõjukamaks…
-
Seksuaalvägivalla ennetamine
Seksuaalvägivalla puhul on kõige olulisem julgustada ohvrit abi otsima ja asjakohaseid isikuid oma traumast teavitama. Kui Eestis registreeris politsei 2012. aastal 143 vägistamisjuhtumit, siis USA relvajõududes samal ajal 26 000. Võrdlus ei ole muidugi päris korrektne, sest USA relvajõududes teenivad ainult täisealised igas mõttes aktiivsed inimesed, aga isegi seda asjaolu arvesse võttes on ameeriklased ilmselgelt meist palju enam valmis abi otsima.
Seksuaalvägivalla teadvustamine ja selle vastane võitlus…
-
Sõda
Teine maailmasõda avaldas autorile suurt mõju. Nõukogude Liit ründas Soomet 1939. aasta lõpus, alla visati umbes kakskümmend tonni pomme. Hävitustöö, surm, ebakindlus, toidu ja igapäevaste tarbeesemete puudus varjutasid Janssoni elu. Ta on hiljem selle aja kohta öelnud, et ei saanud enam maalida, sest kõik värvid olid kadunud. Selleks, et oma eluga toime tulla, kirjutas ta esimesed muumilood. Kaks esimest muumiraamatut on kirjutatud sõja lõpus ja peegeldavad…
-
Siiski saavad ka matemaatikud auhindu ja neid tuleb päris kiiresti juurde. Kõige uuem on vist see läbimurdeauhind, millele panid aluse Facebooki asutaja Mark Zuckerberg ja vene rikkur Juri Milner. Nad andsid igale viiest valitud matemaatikust kolm miljonit dollarit. Meenutan, et Nobeli auhind kannab vaid 1,3 miljonit dollarit auhinnaraha, seega pole paha. Muuseas, kuluaaridest on kosta, et auhinnatud matemaatikud vaidlesid tegelikult veidi vastu, öeldes, et seda raha…
-
Rabaserval hulkudes jäävad teinekord mätaste vahel silma ilusa helerohelise samblaga kaetud alad. Rohetava samblavaiba all on aga mudane mülgas, kuhu kummikut kaotada pole mingi kunst. Sellised mädamülkad tulevad mulle kohe meelde, kui loen järjekordset juttu meie lääne tsivilisatsiooni vältimatust hukust ja ökokogukondadel baseeruvast helerohelisest tulevikust. Mulle tundub see tulevik täpselt samasugune nagu mülgas – eemalt vaadates väga ilus ja meelisklema kutsuv, aga jumal hoidku sinna sisse…
