Toeta

Teadus

  • Rahvusteadustest rahvusriigi rahvusülikoolis

    Rahvusteadusi võiks määratleda teadustena, mis peegeldavad ja mõjutavad ühe rahva elukorraldust.

    Tartu ülikool on rahvusülikool, kus töötab kümme rahvusprofessorit. Rahvus­professuurid loodi haridus- ja teadusministeeriumi eritellimusena, et pidurdada eesti ainesega tegelevate humanitaarteaduste marginaliseerumist. Kõik teavad, et taasiseseisvumisaegne kõrgharidus- ja teaduspoliitika ei ole humanitaariat hellitanud: tsensuur kadus, kuid selle asemele tuli stsientistlik teadusmeetrika ja arusaam kollektiivselt tehtavast projektipõhisest uurimistööst, mille eesmärk on uue teadmisühiku tootmine…
    Tõnu Viik
    9 minutit

  • Truudus Eestile. Globaliseeruvas maailmas

    Akadeemik Jaan Undusk vestleb Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomerega.

    Jaan Undusk: Austatud kolleeg, oled oma valimiseelsetes ja -järgsetes esinemistes korduvalt rõhutanud väärtuse mõistet, vajadust olemasolevaid väärtusi hoida. Kas truudus Eestile on väärtus, mille eest oma elu kaalule panna? Ma pean silmas Eestit kui poliitiliselt iseseisvat ja eestikeelset riiki tema praegustes geograafilistes piirides. Või oleksid mõistlike kompromisside korras nõus ka väiksema ja vähem pretensioonika Eestiga –…
    13 minutit

  • Kriitilised loomauuringud

    Teadusharu, mis aitab mõtestada inimeste ja loomade vahelisi suhteid

    Juba eelajaloolisest ajast on loomad olnud lahutamatu osa inimühiskonna materiaalsest ja kultuurilisest eksistentsist: teisi liike on kasutatud toiduks ja kehakatteks, kujutatud neid kunstis, kirjanduses jm. Seega on loomad olnud kaua inimeste kollektiivse teadvuse osa. Ka teadus on loomade vastu huvi tundnud üsna pikka aega, kuid seni on suuresti lähtutud inimkesksest vaatenurgast, millega toetatakse loomade instrumentaliseerimise normaliseerimist,…
    Kadri Aavik
    8 minutit
  • Soome-ugri suusad

    Soome-ugri suusad

    Suusad kätkevad endas kultuuri arengu suure loo metafoori.

    Art Leete
    3 minutit
  • Tänapäevane konserveerimine: objektid, väärtused ja inimesed
    Ajalooliste tapeetide säilitamine on muutunud üha tähtsamaks. Tapeedid Tartus Vallikraavi tn 3 asuvas XIX saj algusest pärinevas muinsuskaitsealuses hoones.
    Kurmo Konsa

    Tänapäevane konserveerimine: objektid, väärtused ja inimesed

    Tulevikku on raske ette näha, küll aga on seda võimalik luua. Üks olulisemaid, meile kättesaadavaid materjale tuleviku ehitamisel on minevik. Tulevik mitte üksnes ei tugine minevikule, vaid see ehitakse sõna otseses mõttes mine­vikust.
    Minevik eksisteerib tänapäevas esemete, mälestuste ja maastike kujul. Muidugi…
    Kurmo Konsa
    6 minutit
  • ,

    Tüdimus negativistlikust uudistekäsitlusest

    Kuidas olla (uudis)ajakirjanduses mitte destruktiivne, vaid konstruktiivne?

    2009. aasta maikuus ilmusid Londoni tänavapilti anonüümsed reklaamplakatid sõnaga „sorry” („vabandust”). Seda täiendasid viis lauset, millest üks teatas: „. . . . for being negative” („. . . . et oleme olnud negatiivsed”). Tegu oli lugejaid kaotanud tabloidi Evening Standard katsega end lugejate ees rehabiliteerida. See kukkus läbi. Kampaania äratas küll tähelepanu (pälvides ka endiste töötajate kriitikat, et neid oli alandatud), kuid tellijad ei…
    Urmet Kook.
    5 minutit
  • Mõtisklusi akadeemiast
    Eesti Teaduste Akadeemia seadus ütleb, et: „Eesti Teaduste Akadeemia [—], tuginedes oma liikmeskonna intellektuaalsele jõule, arendab ja esindab Eesti teadust.” Pildil Eesti Teaduste Akadeemia presidendivalimised 15. oktoobril.
    Tairo Lutter / Postimees / Scanpix

    Mõtisklusi akadeemiast

    Teadus on looming ja pikaajaline töö, tulemused ei tule lakkamatu voona.

    Jüri Engelbrecht
    10 minutit
  • Aukartus teaduse ees
    Juan Manuel Castro installatsioon rasvarakkudest „Rasv kahe maailma vahel” („Fat between two worlds”). Näitus „Rhizope” Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis, 2014.
    Juan Manuel Castro

    Aukartus teaduse ees

    Ühel pimedal õhtul heitsin pilgu taevasse, kus särasid tähed ja puudevõrade kohale oli kerkinud hiiglasuur kuu. Ootamatult liikus mõte nendele teadlastele ja inseneridele, kes olid suutnud inimese viia Kuule ja jälle tagasi tuua Maale. Hinge valdas korraga sügav aukartustunne niisuguse ime…
    Raimund Ubar
    11 minutit
  • 2014. aasta Nobeli teadusauhindade laureaadid
    Nobeli medali esikülg. Medali disain: Nobeli sihtasutus.
    Jonathunder/Wikipedia

    2014. aasta Nobeli teadusauhindade laureaadid

    Eesti teadlased auhinna pälvinud avastuslikest teadustöödest

    Margus Maidla
    6 minutit
  • XX sajandi matemaatikagigant
    Internet

    XX sajandi matemaatikagigant

    Alexandre Grothendieck (1928–2014) lõi uusi matemaatilisi struktuure.

    Juhan Aru
    4 minutit
Sirp