Toeta

Teadus

  • Öised tiivulised
    Ööliblikate tiibade värvus ja muster pakuvad üllatavat vaatepilti.
    2 × Lennart Lennuk

    Öised tiivulised

    Näitus „Öised tiivulised“ Eesti loodusmuuseumis kuni 31. VIII. Näitus ühendab kaht teemat: ööliblikaid ja kakke.
    Nii ööliblikad kui ka kakud tegutsevad enamasti öösel, nende tegevus jääb meie eest varjatuks või siis näeme pinnavirvendusena vaid väikest osa.
    Kakkude lugu
    Maailma enam kui kahesaja kakuliigi seast…
    Aare Lindt, Anne-Ly Nurmõtalo
    4 minutit

  • Soome-ugri tõde

    See tõde on olendite ja asjade, sõnade ja tunnete hägu, mis on kõigile selge.

    Jaan Kaplinski on paaril korral arutlenud sõnapaaride kaudu üldmõistete tuletamise üle soome-ugri mõtlemises (näiteks tähistab ersa ja mokša keeles seidet’-maksot (`südamed-maksad´) sisikonda ja kasoms-keletems (`kasvama-tõusma´) suurekskasvamist või komi keeles gut-tšag `kärbes-putukas´ putukaid). Laiemad mõisted, millele selliste sõnapaaridega loogiliselt vihjatakse, on seekaudu tähistatud korraga tõsikindlalt ja määramatult, üksikasjalikult ja…
    Art Leete
    4 minutit
  • Võrtsjärv, see on kuupkilomeeter magedat vett
    Limnoloogiajaam 1964. aasta paiku.
    Neeme Mikelsaar

    Võrtsjärv, see on kuupkilomeeter magedat vett

    Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuses uuritakse meie siseveekogude elustikku.

    Tarmo Timm
    5 minutit

  • Teaduskriitika kui ajakirjandusžanr

    27. märtsi Sirp oli pühendatud kriitikakunstile ning oma vaate sellele pakkusid kõigi Sirbis kajastatavate valdkondade esindajad . . . . peale teaduse. Mis annab alust mõtiskleda küsimuse üle, kas teadus saab olla või peaks olema kriitika objekt võrdväärselt teatri, kunsti või kirjandusega. Kas teaduskriitika kui ajakirjandus­žanr on mõeldav? Mida peaks see endast kujutama? Ning kellel on õigus seda viljeleda?
    Nii nagu kultuurivaldkondade puhul, võiks ka teaduses olla kriitika abivahend lugejale…
    Arko Olesk
    3 minutit
  • Maavarade kasutamise põhimõtted on vananenud
    Kukruse mäe 3D mudel. Põlevkivi kasutamisel allesjäävast aherainest on loodud Ida-Virumaal mitmeid tehislikke mägesid, mis kipuvad aga põlema minema. Neist tuntuim, Kukruse aherainemägi on seest põlenud juba aastakümneid.
    Marko Kohv

    Maavarade kasutamise põhimõtted on vananenud

    Arendajakeskne kaevanduste planeerimine tuleks muuta ühiskonnakeskseks.

    Marko Kohv
    5 minutit
  • Protestilaine maailma ülikoolides
    Ajalugu kordub. Maagdenhuisiga on seotud ka seik Hollandi lähiajaloost. Seda, kuidas üliõpilased hõivasid 1969. aastal viieks päevaks Maagdenhuisi, õpitakse tänapäeval ajalootunnis. Tookord oli see kohapealne 1968. aasta Pariisi üliõpilasrahutuste kaja ja jätk.

    Protestilaine maailma ülikoolides

    Hollandis võideldakse ülikoolide demokratiseerimise eest.

    Margaret Tali
    7 minutit

  • Meie ja teised

    Soome-ugri rahvaste füüsiline antropoloogia

    Äsja ilmus raamat „Soome-ugri rahvaste füüsiline antropoloogia“, mis on koostatud rahvusvaheliselt tuntud antropoloogi Karin Margi (1922–1999) kogutud laiaulatuslike materjalide põhjal. Sel puhul heidaksime pilgu raamatu saamise tagamaadele.
    Tänapäeva ruttamise ja teadusprogressi ajastul on ehk mõneti kõrvale jäänud inimene ise kui rahva peamine väärtus. Inimeses – tema välistunnustes, geenides, kromosoomides, pärilikes tunnustes on talletunud tema ja kogu rahva kujunemise ajalugu.
    Inimese uurimisega tegeleb füüsiline…
    Leiu Heapost
    7 minutit
  • Isiksusi ja kultuure kujundav parasiit
    Kannibalism on looduses üsnagi levinud. Ning kuigi kannibalism on kirpvähi Gammarus duebeni celticusʼe normaalne toitumistava, näitas hiljutine uuring, et seeneriiki kuuluva ainurakse parasiidi Pleistophora mullerʼiga nakatunud kirpvähikesed pistsid nahka kaks korda rohkem liigikaaslasi, kui nende nakatumata kaaslased.

    Isiksusi ja kultuure kujundav parasiit

    Kui suurel määral on käitumine meie enda kontrolli all või meiega manipuleerivate parasiitide võimuses?

    Tuul Sepp, Elin Sild
    9 minutit
  • Viimane kolmest suurest
    Aspirant Ants Viires Avinurme valla Kõrve külas Tolmumetsa talus võsavikatiga välitöödel.
    ERM Fk 1097:16.

    Viimane kolmest suurest

    Ants Viires hindas laia maailmavaadet, keelteoskust, kultuurilise mitmekesisuse mõistmist.

    Piret Õunapuu
    4 minutit

  • In memoriam: Ants Viires

    Ants Viires
    23. XII 1918 – 18. III 2015
    Eesti rahvateadust on tabanud valus kaotus. 18. märtsi virmaliste ööl lahkus oma 97. eluaastal ajaloodoktor Ants Viires, mees, kelleta Eesti etnoloogia­teadust oleks raske ettegi kujutada.
    Ants Viires sündis 23. detsembril 1918 Tartus. Pärast Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetamist 1937. aastal astus ta Tartu ülikooli, kus pani esialgu pearõhu filoloogiale, ent peagi kujunes tema põhialaks etnograafia. Tartu ülikooli lõpetas ta etnoloogina 1946.…
    2 minutit
Sirp