Toeta

Teadus

  • Eneseohverduse bioloogia
    Emane punaselg-ämblik püütud sisalikuga.
    Wikimedia

    Eneseohverduse bioloogia

    Silmapaistev suremine on püüd kindlustada sümboolne surematus füüsilise keha arvelt.

    Elin Sild, Tuul Sepp
    7 minutit
  • Hea sulega terane inimlooma kirjeldaja
    Tuul Sepp
    Sille Annuk/Postimees/Scanpix

    Hea sulega terane inimlooma kirjeldaja

    Sirbi laureaadid 2014

    Lea Larin
    2 minutit
  • Nihe massiteadvuses
    Mihhail Dmitrijev
    Jaanus Piirsalu

    Nihe massiteadvuses

    Mihhail Dmitrijev: Venemaa praegune meeleolu võib püsida aastaid.

    Jaanus Piirsalu
    8 minutit
  • Personaalmeditsiinist ja Eesti spetsialiseerumise nutikusest
    MITi teadlane Eric Lander on üks maailma juhtivaid genoomika eksperte, kes on pühendunud inimgenoomi uurimisele ja rakendustele meditsiinis. Ajakirja Time andmetel kuulub Lander maailmas saja kõige mõjukama isiku hulka.
    Andres Tennus

    Personaalmeditsiinist ja Eesti spetsialiseerumise nutikusest

    Detsembris külastas Tartu ülikooli Eesti geenivaramu kutsel Eestit Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (Massachu­setts Institute of Technology, MIT) ja Harvardi Eli ja Edythe L. Broadi instituudi* asutaja ja juht ning president Obama teaduse ja tehnoloogia nõunikerühma kaasesimees prof Eric Lander koos kolleegide Stacey Gabrieli,…
    Margus Maidla
    4 minutit

  • Teaduse rahastamise reform

    Muudatusettepanekud eeldavad 30 miljonit kolme aasta jooksul. Lühiülevaade töörühma ettepanekutest

    Esmaspäeval, 5. jaanuaril tutvustas haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski töörühma ettepanekuid teaduse rahastamise süsteemi ümberkorraldamiseks. Töörühma kuulusid Anu Reinart (Tartu Observatoorium), Andres Koppel (Eesti Teadusagentuur), Erkki Truve (rektorite nõukogu), Indrek Reimand (töörühma esimees, Haridus- ja Teadusministeerium), Priit Rohumaa (Viru Keemia Grupp) ja Urmas Varblane (Eesti Teaduste Akadeemia, TIPS-programm).
    Teaduse rahastamise senist süsteemi, sellega kaasnevat…
    3 minutit

  • Ants Pärna, 16. VIII 1935 – 31. XII 2014

    On lahkunud teenekas muuseumitöötaja ja kauaaegne meremuuseumi juht.
    Ants Pärna sündis Alatskivi vallas. 1957. aastal lõpetas ta Tallinna merekooli laevajuhi eriala ja 1969. aastal Tartu ülikooli ajaloo osakonna. 1957. – 1960. aastani töötas ta Eesti merelaevanduses laevajuhina. 1960. aastal asus tööle Tallinna linnamuuseumi merendusosakonda restauraatorina. 1961. aastal sai Pärnast taasloodud meremuuseumi direktor. Aastatel 1976–1979 töötas ta kultuuriministeeriumi muuseumide ja kultuurimälestiste teaduslik-metoodilise nõukogu esimehena. 1979. aastal jätkas Pärna taas meremuuseumi…
    1 minut

  • Rahvusteadustest rahvusriigi rahvusülikoolis

    Rahvusteadusi võiks määratleda teadustena, mis peegeldavad ja mõjutavad ühe rahva elukorraldust.

    Tartu ülikool on rahvusülikool, kus töötab kümme rahvusprofessorit. Rahvus­professuurid loodi haridus- ja teadusministeeriumi eritellimusena, et pidurdada eesti ainesega tegelevate humanitaarteaduste marginaliseerumist. Kõik teavad, et taasiseseisvumisaegne kõrgharidus- ja teaduspoliitika ei ole humanitaariat hellitanud: tsensuur kadus, kuid selle asemele tuli stsientistlik teadusmeetrika ja arusaam kollektiivselt tehtavast projektipõhisest uurimistööst, mille eesmärk on uue teadmisühiku tootmine…
    Tõnu Viik
    9 minutit

  • Truudus Eestile. Globaliseeruvas maailmas

    Akadeemik Jaan Undusk vestleb Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomerega.

    Jaan Undusk: Austatud kolleeg, oled oma valimiseelsetes ja -järgsetes esinemistes korduvalt rõhutanud väärtuse mõistet, vajadust olemasolevaid väärtusi hoida. Kas truudus Eestile on väärtus, mille eest oma elu kaalule panna? Ma pean silmas Eestit kui poliitiliselt iseseisvat ja eestikeelset riiki tema praegustes geograafilistes piirides. Või oleksid mõistlike kompromisside korras nõus ka väiksema ja vähem pretensioonika Eestiga –…
    13 minutit

  • Kriitilised loomauuringud

    Teadusharu, mis aitab mõtestada inimeste ja loomade vahelisi suhteid

    Juba eelajaloolisest ajast on loomad olnud lahutamatu osa inimühiskonna materiaalsest ja kultuurilisest eksistentsist: teisi liike on kasutatud toiduks ja kehakatteks, kujutatud neid kunstis, kirjanduses jm. Seega on loomad olnud kaua inimeste kollektiivse teadvuse osa. Ka teadus on loomade vastu huvi tundnud üsna pikka aega, kuid seni on suuresti lähtutud inimkesksest vaatenurgast, millega toetatakse loomade instrumentaliseerimise normaliseerimist,…
    Kadri Aavik
    8 minutit
  • Soome-ugri suusad

    Soome-ugri suusad

    Suusad kätkevad endas kultuuri arengu suure loo metafoori.

    Art Leete
    3 minutit
Sirp