Toeta

Teadus

  • Maavarade kasutamise põhimõtted on vananenud
    Kukruse mäe 3D mudel. Põlevkivi kasutamisel allesjäävast aherainest on loodud Ida-Virumaal mitmeid tehislikke mägesid, mis kipuvad aga põlema minema. Neist tuntuim, Kukruse aherainemägi on seest põlenud juba aastakümneid.
    Marko Kohv

    Maavarade kasutamise põhimõtted on vananenud

    Arendajakeskne kaevanduste planeerimine tuleks muuta ühiskonnakeskseks.

    Marko Kohv
    5 minutit
  • Protestilaine maailma ülikoolides
    Ajalugu kordub. Maagdenhuisiga on seotud ka seik Hollandi lähiajaloost. Seda, kuidas üliõpilased hõivasid 1969. aastal viieks päevaks Maagdenhuisi, õpitakse tänapäeval ajalootunnis. Tookord oli see kohapealne 1968. aasta Pariisi üliõpilasrahutuste kaja ja jätk.

    Protestilaine maailma ülikoolides

    Hollandis võideldakse ülikoolide demokratiseerimise eest.

    Margaret Tali
    7 minutit

  • Meie ja teised

    Soome-ugri rahvaste füüsiline antropoloogia

    Äsja ilmus raamat „Soome-ugri rahvaste füüsiline antropoloogia“, mis on koostatud rahvusvaheliselt tuntud antropoloogi Karin Margi (1922–1999) kogutud laiaulatuslike materjalide põhjal. Sel puhul heidaksime pilgu raamatu saamise tagamaadele.
    Tänapäeva ruttamise ja teadusprogressi ajastul on ehk mõneti kõrvale jäänud inimene ise kui rahva peamine väärtus. Inimeses – tema välistunnustes, geenides, kromosoomides, pärilikes tunnustes on talletunud tema ja kogu rahva kujunemise ajalugu.
    Inimese uurimisega tegeleb füüsiline…
    Leiu Heapost
    7 minutit
  • Isiksusi ja kultuure kujundav parasiit
    Kannibalism on looduses üsnagi levinud. Ning kuigi kannibalism on kirpvähi Gammarus duebeni celticusʼe normaalne toitumistava, näitas hiljutine uuring, et seeneriiki kuuluva ainurakse parasiidi Pleistophora mullerʼiga nakatunud kirpvähikesed pistsid nahka kaks korda rohkem liigikaaslasi, kui nende nakatumata kaaslased.

    Isiksusi ja kultuure kujundav parasiit

    Kui suurel määral on käitumine meie enda kontrolli all või meiega manipuleerivate parasiitide võimuses?

    Tuul Sepp, Elin Sild
    9 minutit
  • Viimane kolmest suurest
    Aspirant Ants Viires Avinurme valla Kõrve külas Tolmumetsa talus võsavikatiga välitöödel.
    ERM Fk 1097:16.

    Viimane kolmest suurest

    Ants Viires hindas laia maailmavaadet, keelteoskust, kultuurilise mitmekesisuse mõistmist.

    Piret Õunapuu
    4 minutit

  • In memoriam: Ants Viires

    Ants Viires
    23. XII 1918 – 18. III 2015
    Eesti rahvateadust on tabanud valus kaotus. 18. märtsi virmaliste ööl lahkus oma 97. eluaastal ajaloodoktor Ants Viires, mees, kelleta Eesti etnoloogia­teadust oleks raske ettegi kujutada.
    Ants Viires sündis 23. detsembril 1918 Tartus. Pärast Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetamist 1937. aastal astus ta Tartu ülikooli, kus pani esialgu pearõhu filoloogiale, ent peagi kujunes tema põhialaks etnograafia. Tartu ülikooli lõpetas ta etnoloogina 1946.…
    2 minutit
  • Allikates on algus
    Merioon Põlvamaal
    Kristel Vilbaste

    Allikates on algus

    Allikaid pidi on kogu inimkond otsekui tuiksooni pidi ühenduses.

    Kristel Vilbaste
    8 minutit
  • Inimestest ja maailmadest
    „Codex seraphinianus“ on Itaalia kunstniku Luigi Serafini poolt kolmekümne kuuga loodud illustreeritud entsüklopeedia imaginaarse maailma kohta, ilmus 1981. aastal 5000-eksemplarises tiraažis.

    Inimestest ja maailmadest

    Teadaolevalt on maailma loomisega hakkama saanud loodus või siis jumalad.

    Kurmo Konsa
    5 minutit

  • In memoriam: Ülo Tedre

    Ülo Tedre
    12. II 1928 – 9. III 2015
    9. märtsil lõppes rahvaluuleteadlase Ülo Tedre elutee. Ta sündis 12. veebruaril 1928. aastal Tallinnas, mis jäigi tema kodulinnaks. 1946. aastal lõpetas ta 7. keskkooli. Järgnesid õpingud Tartu ülikooli toonases ajaloo-keeleteaduskonnas, mille ta lõpetas 1951. aastal eesti filoloogina. Ülo Tedre edasine teadlaskarjäär oli pikki aastaid seotud Keele ja Kirjanduse Instituudiga, välja arvatud aastad 1951–1952, mil ta oli Eesti Kirjandusmuuseumi teadussekretär.…
    2 minutit
  • Neli aastat pärast Fukushimat
    Iga päev puhastavad töölised purunenud Fukushima tuumajaama lähistel Tomiokas veega teid, küürivad maju, lõiguvad oksi ning eemaldavad saastunud pinnast, mis plastkottidesse pakitult ümbruskonda jäetakse. Kohalikud on vihased, sest valitsus kavatseb 30 miljonit tonni radioaktiivselt saastatud jäätmeid sel viisil mahajäetud põldudele ja parklatesse paigutada.
    Toru Hanai/ REUTERS / Scanpix
    ,

    Neli aastat pärast Fukushimat

    Mida me oleme õppinud?

    Erik Puura
    7 minutit
Sirp