Toeta

Teadus

  • ,

    In memoriam: Kaido Jaanson

    Kaido Jaanson 
    21. VI 1940 – 2. V 2015
    Kaido Jaanson oli esimene rahvusvaheliste suhete teooria professor ja selle teadusala rajaja Tartu ülikoolis. Tema värvikad loengud ja laiaulatuslikud teadmised rahvusvahelistest suhetest on inspireerinud tervet põlvkonda politolooge ja ajaloolasi.
    Jaanson lõpetas 1965. aastal Tartu ülikooli ajaloo eriala ning sai ajalookandidaadi kraadi 1975. aastal. Aastatel 1968–1995 õpetas ta Tartu ülikooli ajaloo osakonnas, seejärel asus juhatajana (1995–1999) üles ehitama äsja loodud…
    2 minutit
  • ,

    In memoriam: Ela-Heigi Martis

    Ela-Heigi Martis 
    20. VIII 1939 – 21. IV 2015
    Raske haigus viis meie hulgast Tartu ülikooli ajaloo muuseumi kauaaegse direktori Ela Martise. Tema tööd on tunnustatud Valgetähe ordeni ja Tartu medaliga, kuid veelgi enam kannab tema mälestust Tartu ülikooli muuseum Toomemäel.
    Martis sündis Võrus, lõpetas Tallinna X keskkooli 1958. ja Tartu ülikooli ajaloo osakonna 1964. aastal ning töötas seejärel mõnda aega Tartu linnamuuseumis, kuid tema elutööks sai TÜ…
    1 minut

  • In memoriam: Indrek Paavle

    Indrek Paavle
    26. IX 1970 – 27. IV 2015
    27. aprillil hukkus tuntud ajaloolane Indrek Paavle.
    Indrek Paavle sündis aastal 1970. Ta lõpetas 1998. aastal cum laude Tartu ülikoolis ajaloo eriala kaitses aastal 2003 magistrikraadi tööga teemal „Valla institutsioon Eestis 1940–1941“ ning 2009. aastal doktorikraadi uurimusega „Kohaliku halduse sovetiseerimine Eestis 1940–1950“. Viimase eest pälvis ta aastal 2010 Lennart Meri teadustöö auhinna.
    Aastal 2012 pälvis Paavle riigikantselei stipendiumi väärtusega 15…
    1 minut

  • Perifeerias asuva kõrgkooli vajalikkus ja võimalused

    Anzori Barkalaja: „Ühiskonnas on kraadhaaval konna keetmise mentaliteet tugevalt sees.“

    Viljandi kultuuriakadeemia peab oma eelkäijaks 1952. aastal Tallinnas asutatud ja 1960. aastal Viljandisse kolitud Tallinna kultuurharidusala kooli, kus koolitati raamatukogude ja kultuurimajade spetsialiste. Kultuurialast kõrgharidust andev Viljandi kultuurikolledž avati 1991. aastal. 2003. aastal muudeti nimetus Viljandi kultuuriakadeemiaks ning veel kaks aastat hiljem liituti Tartu ülikooliga. Viimased viisteist aastat on seda juhtinud Anzori Barkalaja, kelle ametiaeg suvel…
    Ott Karulin
    6 minutit
  • Pollis aretatakse lõviosa meie puuvilja- ja marjakultuuridest
    Polli uutest pirnisortidest kuulub soovitusnimistusse ka magusa viljalihaga ‘Kadi’, mis saab söögikõlblikuks augustis.
    Polli aiandusuuringute keskus

    Pollis aretatakse lõviosa meie puuvilja- ja marjakultuuridest

    Esimesed teated Eesti ala puu- ja köögiviljaaedadest pärinevad XIII sajandist.

    Asta-Virve Libek, Piia Pääso, Kersti Kahu, Ave Kikas
    3 minutit

  • Riigi maapõueprogramm

    Läbimõeldud maapõuepoliitikaga arenenud rikaste riikide sekka

    Viimased valimised on õnneks kergitanud korraks ka meie maapõueressursside temaatikat. Enamikul suurematel parteidel on oma kavatsuste dokumendis ühel või teisel moel maavarade teema käsitlust leidnud. Geoloogina ja ennast maavarade valdkonnas spetsialistina tundvana ma nendest dokumentidest midagi uut või edasiviivat küll ei leidnud. Samuti ei kohanud ma ühtegi ettepanekut, kas ja kuidas meie loodusressurssi ja maavarasid kasutada, kuidas…
    Alvar Soesoo
    5 minutit
  • Öised tiivulised
    Ööliblikate tiibade värvus ja muster pakuvad üllatavat vaatepilti.
    2 × Lennart Lennuk

    Öised tiivulised

    Näitus „Öised tiivulised“ Eesti loodusmuuseumis kuni 31. VIII. Näitus ühendab kaht teemat: ööliblikaid ja kakke.
    Nii ööliblikad kui ka kakud tegutsevad enamasti öösel, nende tegevus jääb meie eest varjatuks või siis näeme pinnavirvendusena vaid väikest osa.
    Kakkude lugu
    Maailma enam kui kahesaja kakuliigi seast…
    Aare Lindt, Anne-Ly Nurmõtalo
    4 minutit

  • Soome-ugri tõde

    See tõde on olendite ja asjade, sõnade ja tunnete hägu, mis on kõigile selge.

    Jaan Kaplinski on paaril korral arutlenud sõnapaaride kaudu üldmõistete tuletamise üle soome-ugri mõtlemises (näiteks tähistab ersa ja mokša keeles seidet’-maksot (`südamed-maksad´) sisikonda ja kasoms-keletems (`kasvama-tõusma´) suurekskasvamist või komi keeles gut-tšag `kärbes-putukas´ putukaid). Laiemad mõisted, millele selliste sõnapaaridega loogiliselt vihjatakse, on seekaudu tähistatud korraga tõsikindlalt ja määramatult, üksikasjalikult ja…
    Art Leete
    4 minutit
  • Võrtsjärv, see on kuupkilomeeter magedat vett
    Limnoloogiajaam 1964. aasta paiku.
    Neeme Mikelsaar

    Võrtsjärv, see on kuupkilomeeter magedat vett

    Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuses uuritakse meie siseveekogude elustikku.

    Tarmo Timm
    5 minutit

  • Teaduskriitika kui ajakirjandusžanr

    27. märtsi Sirp oli pühendatud kriitikakunstile ning oma vaate sellele pakkusid kõigi Sirbis kajastatavate valdkondade esindajad . . . . peale teaduse. Mis annab alust mõtiskleda küsimuse üle, kas teadus saab olla või peaks olema kriitika objekt võrdväärselt teatri, kunsti või kirjandusega. Kas teaduskriitika kui ajakirjandus­žanr on mõeldav? Mida peaks see endast kujutama? Ning kellel on õigus seda viljeleda?
    Nii nagu kultuurivaldkondade puhul, võiks ka teaduses olla kriitika abivahend lugejale…
    Arko Olesk
    3 minutit
Sirp