Toeta

Teadus

  • 1995

    Esimene täistööaasta akadeemia presidendina

    Kolleegid valisid mind Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks 1994. aasta detsembris. Seega oli aasta 1995 mu esimene täistööaasta Kohtu tn 6 majas. Mäletatavasti oli 1990ndate esimene pool taasiseseisvumisjärgne korrastamise periood, mil kõikides riigi institutsioonides tuli paika panna iseseisvale riigile kohased struktuurid ja tegevussuunad. Nii ka akadeemias. Sellele oli eelnenud kaunis närviline aeg. Asjatundmatud ja paraku harimatud poliitikud püüdsid akadeemiat esiteks maha…
    Jüri Engelbrecht
    2 minutit

  • Ülikooli viimaste aastakümnete suundumustest

    Enamik muudatustest on seotud ühiskonna muutumisega. Kujundlikult öeldes: ülikool purjetab aegade tuules. Kui püüda arengut sõnastada, siis võib rääkida positsiooni muutumisest, reformimisest, mitmekesistumisest ja piiride kadumisest.
    Ülikooli positsioon ühiskonnas on muutunud. Algusaegadest alates on ülikoolid olnud riigi (või asutaja) silmateraks. See tähendab, et valdava osa ülikoolide ajaloost on riik nende eest hoolt kandnud. Veel paarkümmend aastat tagasi moodustas enamiku ülikooli eelarvest riigi koolitustellimus. Nüüdseks on ülikoolist saanud…
    Tõnu Lehtsaar
    3 minutit

  • Energiast ja arengust

    Süsteemide areng ja keerustumine on universaalne protsess, mis haarab nii füüsikalist, bioloogilist kui ka sotsiaalset maailma.

    Inimene näeb ümbritsevas maailmas mitmesuguse keerukusega objekte ja nähtusi. See tundub ilmne, kuigi keerukuse enda määratlemine polegi teab mis lihtne ülesanne. Kuidas teha kindlaks, kas bakter on keerukam kui inimene? Lihtne vastus on muidugi järgmine: inimene on keerukam, kuna ta uurib baktereid, ja mitte vastupidi.
    See, et osa inimest…
    Kurmo Konsa
    8 minutit
  • (Video)mängud infosõjas
    Ekraanitõmmis mängust „Au Berkutile!“ („Слава Беркуту!“, ArtGame Studio, 2013), mis on selgelt separatistide poolel.

    (Video)mängud infosõjas

    Mängude poliitiline potentsiaal ja propagandaväärtuses tõuseb ikka ja jälle pinnale.

    Ave Randviir-Vellamo
    9 minutit

  • Teadusest teistpidi

    Tallinna tehnikaülikooli rahandusprofessori Karsten Staehri artiklit „Miks Eesti kõrgharidus ei jõua Põhjamaadele järele. Haridus ja teadus väärivad poliitikute, ajakirjanduse ja avalikkuse suuremat tähelepanu“ (Sirp 17. VII)* oli hea lugeda. Mulle meeldib, kui inimese mõte sõuab vabalt (August Sang, 1959). Karsten Staehr kirjeldab oma kogemusi tööst Tartu ülikoolis ja Tallinna tehnikaülikoolis, ei kirjuta meile midagi ette, ent juhib tähelepanu mitmele kärestikule selles akadeemilises jõevoolus, mida kuivemalt võiks nimetada…
    Peeter Olesk
    5 minutit

  • Rein Vihalemm teadusfilosoofina

    18. juulil röövis traagiline õnnetus meilt silmapaistva filosoofi Rein Vihalemma. Tegemist oli mõtlejaga, kes oli aastakümneid kujundanud Eesti teadusfilosoofia ja -metodoloogia nägu, seda olulist filosoofiaharu suunanud ja sisuliselt arendanud nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt. Rein Vihalemm oli silmapaistev uurija, aga ka hinnatud pedagoog-juhendaja ja edukas organisaator.
    Rein Vihalemma hariduslik taust oli teadusfilosoofile kõige paremas mõttes tüüpiline. Ta omandas kõrghariduse Tartu ülikoolis keemia alal, siirdus pärast lõpetamist kohe…
    Peeter Müürsepp
    3 minutit
  • Erisugused, aga ühtsed
    Viimaste aastate Venemaa agressiivsus, kaitsekulude pidev suurendamine ja sõjaväereform näitasid, et Balti riikide ja Poola seisukohtadel on alust.
    Mihkel Maripuu / Postimees /Scanpix

    Erisugused, aga ühtsed

    Läänemere regiooni julgeoleku tagatis

    Heiko Pääbo
    4 minutit
  • Aitaja jõud
    Alar Kivilo. Los Angeles, California. Foto, 2009.
    Eesti Kunstimuuseum.

    Aitaja jõud

    Mida suuremat erisust ja mitmekesisust suudab ühiskond endasse lõimida ja mida aktiivsem olla, seda adekvaatsemalt suudab ta käituda.

    Margus Ott
    12 minutit

  • Rein Vihalemm 9. XII 1938 – 18. VII 2015

    Surm – varju ulmata uni,
    kerge ja jahe,
    kerkib mu üle kuni
    saan üle lahe.
    Arno Vihalemm, katkend luuletusest „Varjumäng“ kogumikust „Trööstikirjad II“
    Tartu ülikooli ja eesti filosoofiat on tabanud suur kaotus: lahkunud on silmapaistev teadusfilosoof professor Rein Vihalemm.
    Vihalemm sündis Pärnus 9. XII 1938. Ta lõpetas 1957. aastal L. Koidula nimelise Pärnu II keskkooli, 1963 TRÜ füüsikalise keemia erialal (kiitusega) ning 1966 aspirantuuri filosoofias. 1969. aastal kaitses Vihalemm NSV Liidu TA…
    2 minutit
  • Miks Eesti kõrgharidus ei jõua Põhjamaadele järele
    Rahvusvahelistes pingeridades on Eesti ülikoolid üldiselt tunduvalt tagapool kui Põhjamaade ülikoolid. Mõnes ülikoolis on viimastel aastatel toimunud muljetavaldav areng, kuid on vaja meeles pidada, et kui siinsed ülikoolid astuvad sammu edasi, tehakse seda ka väljaspool Eestit.
    Eero Vabamägi / Postimees /Scanpix

    Miks Eesti kõrgharidus ei jõua Põhjamaadele järele

    Haridus ja teadus väärivad poliitikute, ajakirjanduse ja avalikkuse suuremat tähelepanu.

    Karsten Staehr
    6 minutit
Sirp