Toeta

Teadus

  • Sooline lõhe Eesti Ekspressi persoonilugudes
    Diagramm 2. Vanuserühmade sooline jaotus

    Sooline lõhe Eesti Ekspressi persoonilugudes

    Seni, kuni meedias ei saavutata soolist tasakaalu, on lootusetu eeldada, see juhtub ühiskonnas tervikuna.

    Priit Pärnapuu, Mari-Liis Päären, Kirsi Pruudel, Kairit Prants, Markkus Pulk
    6 minutit

  • Arvo Krikmann 21. VII 1939 – 27. II 2017

    Humanitaarteadusi on tabanud valus kaotus. 27. veebruari varahommikul lahkus meie hulgast pärast rasket haigust Eesti üks mainekam ja rahvusvaheliselt tunnustatum folklorist, folkloori lühivormide, kujundkõne ja huumori uurija, kolleeg, õpetaja ja sõber Arvo Krikmann.
    Arvo Krikmann sündis 21. juulil 1939. aastal Virumaal väiketaluniku peres. 1957. aastal lõpetas ta Väike-Maarja keskkooli ja 1962. aastal Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti keele ja kirjanduse alal. Juba tema diplomitöö rahvanaljanditest oli kirjutatud nii…
    3 minutit

  • Kognitiivne võimekus ja selle ealised muutused

    Inimese vanus ei anna infot tema vaimse võimekuse taseme kohta, vana inimese vaimne võimekus võib olla parem kui mõnelgi noorel või keskeas inimesel.

    Tunnetus ehk kognitiivne võimekus ehk kognitsioon on ümbritsevast tegelikust maailmast vaimse pildi loomine. Tunnetuse kaudu saab inimene aru, mis teda ümbritseb, mis on selle ümbritseva tähendus, kas ja kuidas on võimalik ümbrust oma heaolu parandamiseks muuta ning lõpuks…
    Kai Saks, Tartu ülikooli geriaatriadotsent
    5 minutit

  • Neurodegeneratsioon – kas seda peab kartma?

    Et võimalikult tõhusalt käsitleda vananemisega seotud haigusi, on eelkõige vaja tunda normaalse vananemise mehhanisme.

    Aeg on meie kõigi suhtes ühtemoodi õiglane – selles mõttes, et me kõik vananeme päevade ja aastatega ja lõpuks ka sureme, sest aeg saab täis; teadaolevalt ei ole keegi veel siiani igaveseks elama jäänud.
    Normaalne vananemine
    Oleme õnnelikud selle üle, et sajandi jooksul on elu pikenenud poole jagu, seda suures…
    Pille Taba, Tartu ülikooli närvi­kliiniku neuroloogia professor
    5 minutit

  • Ühe matemaatiku kujunemislugu

    Arvamus, et matemaatika on õpetus arvudest ja geomeetrilistest kujunditest, on lootusetult lihtsustatud ja iganenud. Matemaatika selle nüüdisaegses tähenduses on eelkõige matemaatiliste (mõtteliste) mudelite analüüs. Matemaatiline mudel – see on abstraktne hulk, mille elementide vahel on kirjeldatud rida seoseid; mudelit uuritakse loogikareeglite alusel. Puhta matemaatika korral on tegemist matemaatika enda mudelitega, rakendusmatemaatika korral on uuritavad mudelid pärit teistest teadustest või muust inimtegevusest laiemas mõttes. Siiski matemaatika jaotus…
    Gennadi Vainikko
    3 minutit

  • Loovides tundmatusse: arvutist-käsutäitjast tehisintelligentsini

    Kas tead, et esimene miniarvuti Nõukogude Liidus projekteeriti ja tehti valmis Eestis Enn Tõugu juhtimisel? Millega see tegelikult hakkama sai?
    „Tegelikult oli see oma ajast kõvasti ees. Oli selline masin, mida hiljem hakati ka miniarvutiks kutsuma. Miks? Sest mahtus ühte tuppa ära. Suhtlemine temaga käis nii, et söödeti talle andmed sisse, arvuti luges selle ära ja trükkis paberile välja. Asi käis juba enam-vähem normaalselt, kirjutusmasina klahvidega. Mujal…
    3 minutit

  • Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2017

    Teateid inimeseks olemise  sügavustest
    Mait Metspalu – snd 1975, Eesti Biokeskuse direktor
    Toomas Kivisild – snd 1969, Eesti Biokeskuse vanemteadur
    Luca Pagani – snd 1985, Eesti Biokeskuse vanemteadur
    Monika Karmin – snd 1979, Eesti Biokeskuse teadur
    Lauri Saag – snd 1977, Eesti Biokeskuse vanemteadur
    Richard Villems – snd 1944, akadeemik 1987, Eesti Biokeskuse juhtivteadur
    Preemia keemia ja molekulaar­bioloogia alal tööde tsükli „Inimkonna geneetilise varieeru­vuse olemus ja kujunemine“ eest
    Kultuuri sügavuse indikaatoriks peetakse sageli seda,…
    Eesti Teaduste Akadeemia. Kasutatud on riigi teaduspreemiate komisjoni materjale.
    9 minutit

  • Hasartse matemaatiku südamlik matemaatika

    „Tartu Ülikoolis ja Helsingi Tehnika­ülikoolis oli matemaatika lugemine mõnevõrra erinev, sest Helsingis oli siiski Tehnoloogiaülikool ja seal loeti matemaatikat üldainena. Kuid igal aastal võeti selle suure ülikooli peale doktoritöö tasemele vastu ka umbes 20-liikmeline grupp, kes tulid spetsiaalselt matemaatikat õppima. Nendega oli töö lausa lust! Kuskil mujal pole ma matemaatiliste probleemide lahendamisel nii suurt huvi ja agarust täheldanud. Muide, üks näide Soome ühiskonnast: Nokia toetab igal…
    3 minutit

  • Algoritmiline andekus ja mida sellega peale hakata

    ELUTÖÖPREEMIAD
    Riigi teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (nn elutööpreemiad) on saanud kaks akadeemikut: väljapaistev matemaatik Gennadi Vainikko Tartu ülikoolist ning Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi kauaaegne juhtivteadur, eesti arvutiteaduse üks rajajatest Enn Tõugu.Nende laureaatide elukäigus on ootamatult palju sarnast. Mõlemad pidid osa noorusaastaist veetma küüditatuna kaugel idas. Mõlemad on juba alates teadlasetee algusest pannud aluse uutele teadusharudele ning oma tegevuse kaudu mõjutanud kümnete ja sadade spetsialistide…
    Enn Tõugu
    5 minutit
  • Võimalus esitada julgeid küsimusi
    Mart Saarma: „ERCs seob meid põhimõtteline arusaam, et kõik läbimurdeline maailmas, näiteks world wide web või geenitehnoloogia, kõik need läbimurded on tulnud tipptasemel fundamentaaluuringutest.“
    Rauno Volmar / Ekspress Meedia /Scanpix

    Võimalus esitada julgeid küsimusi

    Mart Saarma: „Euroopa Teadusnõukogu on edukas, sest granditaotluste puhul lähtutakse ühest väga selgest alusprintsiibist – selleks on teaduse väga kõrge tase.“

    Margus Maidla
    12 minutit
Sirp