Toeta

Teadus

  • Eesti vanausulised, nende kombed ja keel
    Esimene vanausuliste asutatud palvela asub Kükital. 14.september 1740 õnnistati sisse Kükita palvemaja. Praegune palvela ehitati 1948. aastal Teises maailmasõjas hävinenud palvemaja asemele.
    Mihhail Larin

    Eesti vanausulised, nende kombed ja keel

    Peipsi läänerannikule tekkisid vanausuliste püsiasulad 1730. aastate lõpuks. Teadaolevalt vanimad palvelad pühitseti Kükita ja Kasepää külas.

    Irina Külmoja
    8 minutit

  • 2017. aasta laureaadid

    Andrea Giudici, PhD 2015, Tallinna tehnikaülikool
    „Pollution tracking technology for the Gulf of Finland“ – „Saaste jälgimise tehnoloogia Soome lahes“. Andrea on rakendatud mere enese dünaamikat mõistmaks protsesse, mis risustavad Läänemere randu ja tekitavad ookeanides suuri prügisaari.
    Elisabeth Dorbek-Kolin, Eesti maaülikooli doktorant
    „Krüptosporidioos – tundmatu vaenlane“. Elisabeth vaatleb Cryptosporidium spp. levimust, ravi ja mõju soolestiku mikrobioota arengule vasikatel ning selle ülekandumise ehk zoonoosi ohtu inimesele. Maaülikoolis õppivad Soome üliõpilased…
    3 minutit

  • Kuidas kolme minutiga maailma muuta?

    Andrea Giudici
    Muuta maailma kolme minutiga ei ole lihtne ülesanne. Neid kolme lühikest minutit saab siiski kasutada sõnumi edastamiseks ning uudishimu, kire ja avastamisele pühendumise seemne edasiandmiseks mõnele teisele inimesele. Nakatunut võib haarata samasugune kirg ja samasugune pühendumus ning ta võib jõuda nii kaugele, et lõpuks suudab nihutada piire selle vahel, mida me teame ja mida me ei tea.
    Kui me – inimkonnana – ükskord midagi uut mõistame,…
    5 minutit
  • Tume universum ehk Kuidas tekkisid mustad augud
    Martti Raidal: „Töötame tippkeskuses hüpoteesi kallal, et mustad augud on tekkinud mitte supernoovade plahvatustest, vaid univesumi tekke varajase faasi inflatsiooni tulemusena, et mustad augud ise ongi see tumeaine, millest enamuses koosneb universum, mida me ei näe.“
    Peeter Langovits / Postimees / Scanpix

    Tume universum ehk Kuidas tekkisid mustad augud

    Martti Raidal: „Tegelikult ei tea me gravitatsioonist suurt midagi. Kõige tuntum jõud on tegelikult kõige tundmatum jõud.“

    Margus Maidla
    12 minutit

  • Kolm × seitseteist minutit uut normaalsust

    Ellujäämiseks on teaduses vaid üks võimalus: näidata, et maailm muutub teadlase tööst paremaks.

    Teadus on ajalooliselt olnud uute ja oluliste asjade teadasaamine ja nende edastamine teistele. Need võivad olla äärmiselt erinevad, alates kindlatest arvudest nagu pii ja lihtsatest reeglitest nagu ruutvõrrandi lahendusvalem ja ulatudes kaugele mikromaailma ühelt poolt ja galaktikaparvede kujunemise seaduspärani teiselt poolt.
    Klassikaline teadus algab faktidest. Faktid ja faktikontrolli vajadus ning…
    Tarmo Soomere
    7 minutit

  • Edukas talendipoliitika kui vahend üldise heaolu kasvuks

    Paul Evans: „Eesti ning teiste Ida- ja Kesk-Euroopa riikide puhul näeme palju talendikadu, kus kesktaseme oskustöölised, nagu elektrikud, lähevad jõukamatesse naaberriikidesse, kus neil on suurem sissetulek.“

    Nõudlus haritud tööjõu järele kasvab kogu maailmas ning riigid konkureerivad parimale oskustööjõule, reformides rändesüsteeme, et soodustada talentide sisserännet. Näib, et Euroopa Liidu riigid on seda võistlust kaotamas teiste maailmajagude riikidele nagu Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, kuid ka…
    Ave Lauren
    6 minutit
  • Detektiivse dendrokronoloogia diskursus
    Artikli autor tegi dendrokronoloogiat kasutades kindlaks, et see Puhja kirikla ait on ehitatud 266 aastat tagasi.

    Detektiivse dendrokronoloogia diskursus

    Sarnasuse alusel kohakuti asetatud aastarõngaread võivad ulatuda kaugele, isegi tuhandeid aastaid, üle üksikpuude eluea.

    Alar Läänelaid
    8 minutit
  • Võlud ja valud talentidega
    Kui mõni keskus, nt New York ja London, on võrdlemisi mitmekesiste sektorite ja talendibaasiga, mis aitab lööke puhverdada, siis teised piirkonnad, nagu Räniorg, meenutavad digitaalseid banaanivabariike. Pildil Adobe’i peakorter.
    Wikimedia Commons

    Võlud ja valud talentidega

    Paljusid talendikeskusi, mille põhielanikkond on välismaalased, iseloomustab suur elanikkonna voolavus ning vähene huvi siduda end kohaliku kogukonnaga.

    Ave Lauren
    5 minutit
  • Šeeri kama?
    „Jagamiseajastu“ on paari avaldamisjärgse kuuga ära teeninud paljude mainekate internetiuurijate ja sotsiaalteadlaste tunnustuse. Nancy Baym, Internetiuurijate Assotsiatsiooni kaasasutaja ja endine president ning teadaolevalt esimene internetikogukondi uurinud teadlane maailmas, on tõdenud, et jagamine on muutunud nii igapäevaseks, et meil on aina keerulisem süveneda sellesse, mida see tähendab või kuidas see toimib, ent „Jagamisajastu“ pakub just selle puuduoleva sissevaate jagamismõiste tähendusse. Maailma tunnustatumaid tarbimisuurijaid Russel Belk on aga kinnitanud, et Johni raamat pakub läbinägeliku ja hoolika, peaaegu arheoloogilise sissevaate nii jagamise mõistesse kui ka materiaalsete ja mittemateriaalsete jagamispraktikate ajaloolisse arengusse alates primaatidest ja esimestest inimestest ning lõpetades ühismeediarakendustega.

    Šeeri kama?

    Nicholas John: „Jagamine on võtmesõna, sest kui analüüsida selle tähendusi ja nende ilmnemist ajas, on võimalik mõista, kuidas toimib ühiskond, kes seda sõna kasutab.“

    Katrin Tiidenberg
    8 minutit
  • Euroopa ühtne patendikaitse
    James Puckle’i kuulipilduja aastast 1718 oli üks esimesi leiutisi, mille puhul nõuti patendi saamiseks tehnilist kirjeldust.
    Wikimedia Commons

    Euroopa ühtne patendikaitse

    Patentidest on saanud strateegiline relv, patendiõiguste kehtestamine on tähtis vahend tehnoloogilises konkurentsis.

    Ants Kukrus
    9 minutit
Sirp