Toeta

Teadus

  • Anne Valmas 28. X 1941 – 25. VII 2017

    Meie hulgast on lahkunud silmapistev väliseesti kirjanduse ja kirjastustegevuse uurija, raamatukogunduse suurkuju Anne Valmas.
    Anne Valmas lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse osakonna raamatukogunduse erialal 1965. aastal ning pühendas oma elu sestpeale raamatukogunduse valdkonna edendamisele ja eestvedamisele. Suurima teadusliku panuse andis ta eesti paguluse raamatuloo ja kirjastustegevuse uurimisse ja ülevaate andmisse. 2003. aastal valmis doktoritööna raamat „Eestlaste kirjastustegevus välismaal 1944–2000“, millest on saanud hindamatu käsiraamat…
    2 minutit
  • Kuradi elu on võidujooks ajaga
    Kukkurkurat on jässaka kehaehitusega suure pea ja kaelaosa ning ebaproportsionaalselt lühikeste tagajalgadega loom. Karv on must, noorematel loomadel pehme ja tihe, vanematel jäävad karvad siit-sealt hõredaks ja harjasjaks. Enamasti on kas rinnal, külgedel või tagakehal valged laigud, mis on igal kuradil isesugused. Laikude ülesandeks on peetud abistamist ümbrusega ühte sulamisel, üksteise äratundmisel või ühe teooria kohaselt hammustuste suunamisel vähem tähtsatele kehapiirkondadele.
    Wikimedia Commons

    Kuradi elu on võidujooks ajaga

    Tasmaanias uuritakse kukkurkuradeid ohustavat haruldast nakkavat vähivormi – kukkurkuradi näokasvajahaigust.

    Triin Tekko
    8 minutit
  • Bibliomeetria advokaat
    Eesti, Soome ja Euroopa teaduste akadeemiate liige Jüri Allik.
    Elmo Riig / Sakala / Scanpix

    Bibliomeetria advokaat

    Jüri Allik: „Olen veendunud, et bibliomeetria osakaal teadusliku pädevuse hindamisel tõuseb tulevikus veel tähtsamale kohale.“

    Margus Maidla
    12 minutit

  • Kombineerides vastandeid

    Väikese ja piiratud majanduslike võimalustega riigi puhul peab teadlaskarjääri süsteem olema piisavalt paindlik, et võimaldada operatiivsete konkurentsivõimeliste pakkumiste tegemist tippteadlastele.

    Kuidas saaksime teaduse majandust vedama? Kuidas maksimaalselt realiseerida teadlaste potentsiaal kogu riigi hüvanguks? Millised reeglid tuleb selleks luua, mida muuta ja millistest eelarvamustest loobuda? Arutlevad akadeemik Ülo Niinemets (Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut), professor Tiina Randma-Liiv (Tallinna tehnikaülikooli Ragnar Nurkse…
    Ülo Niinemets, Tiina Randma-Liiv, Tarmo Soomere
    12 minutit

  • Kuhu viib teadlaste karjääriredel?

    Eesti teadlaste karjääriredeli teeb kummaliseks see, et keeruline ei ole niivõrd süsteemi sisenemine, vaid selle süsteemi sees eluspüsimine.

    7. aprillil 2014 moodustati teaduste akadeemia süvauuringute instituudi teadlaskarjääri kontseptsiooni väljatöötamise töörühm. Käesoleva aasta 8. juunil toimus teaduste akadeemias teaduspärastlõuna teemal „Jätkusuutlikud teadlaskarjäärimudelid Eesti kontekstis“. Seega on arutelud selle ümber, milline peaks olema või võiks olla teadlaste karjäär, kestnud juba enam kui kolm…
    Eesti Noorte Teaduste Akadeemia Liikmed
    10 minutit

  • Soome-ugri jumalad

    Moodsal ajal peavad jumalad soomeugrilasi veenma, et nad on austamist väärt.

    1692. aastal kirjutas hollandi õpetlane Nicolaas Witsen, et handid on taibanud, et taevased jumalad on heasüdamlikud ega tee inimestele midagi halba. Seega tegid handid loogilise järelduse, et jumalate poole pole vaja palvetada ega neile midagi ohverdada. Allilma jumalad teevad aga hante pimedateks või lonkuriteks, aga ka rikasteks või vaeseteks. Seetõttu tuli allilma vaime austada…
    Art Leete
    4 minutit
  • Vähehinnatud suurmees Georges Frédéric Parrot
    Tänu Parrotʼ visioonile sai Tartu ülikoolist üks edumeelsemaid valgustusajastu uue ülikooli idee alusel rajatud õppekeskkondi. Toomemäest pidi saama teaduste tempel, mis välisküljest loodustemplina pidanuks mõjutama noorte kujutlusvõimet head tegevalt, et järeltulevad põlved siit palju suurmehi saaks.
    Wikimedia Commons

    Vähehinnatud suurmees Georges Frédéric Parrot

    Parrot võitles Liivimaal tuliselt pärisorjuse kaotamise ning üldise koolihariduse andmise eest kõigile sotsiaalsetele klassidele.

    Margus Maidla
    12 minutit
  • Ghanas kõneldakse 81 keelt
    Yvonne Agbetsoamedo: „Enamik ghanalasi on kakskeelsed, paljud ka mitmekeelsed.“
    Erakogu

    Ghanas kõneldakse 81 keelt

    Yvonne Agbetsoamedo „Kuigi meil hariduses ei kasutata kõiki 73 keelt, siis vähemalt mõningaid neist soodustatakse. See tähendab, et väärtustame kohalikke põliskeeli.“

    Virve Vihman, Ann Veismann, Miina Norvik
    8 minutit

  • Revolutsiooni pärand

    Ronald Grigor Suny: „Ajalooteadus ei peaks tegelema eituse ega apoloogiaga, kuid ta peab ka vältima probleeme mittemärkavat ja ühekülgset hukkamõistu.“

    Michigani ülikooli õppejõud Ronald Grigor Suny on ka Chicago ülikooli politoloogia ja ajaloo emeriitprofessor ning Peterburi riikliku uurimisinstituudi kõrgema majanduskooli vanemteadur. Tema sulest on ilmunud järgmised raamatud: „The Baku Commune, 1917–1918“ („Bakuu kommuun 1917–1918“), „The Making of the Georgian Nation“ („Gruusia rahva…
    Vjatšeslav Morozov
    6 minutit
  • Ameerika varjutus
    20. märtsil 2015 sai kogu Eesti territooriumil näha osalist päikesevarjutust. Pildistatud Tallinnas.
    Martin Vällik

    Ameerika varjutus

    Tänavu 21. augustil toimub täielik päikesevarjutus, kus täisvari liigub ühest USA servast teise ega ole sellisena nähtav üheski teises riigis.

    Jaan Pelt
    13 minutit
Sirp