Soome-ugri võrdlevad etnograafilised esemeuuringud said alguse juba eelnevalt formuleeritud algkultuuri universaalsuse hüpoteesist.
Kui panna kokku teadlaste omavahel seostamata seisukohad ja tähelepanekud, võib öelda, et soome-ugri algupära ilmneb igasugustes asjades.
Samasuse allikad
Soome etnograaf Ilmari Manninen on märkinud 1929. aastal ülevaateteoses „Soome sugu rahvaste etnograafia“, et soomeugrilaste kultuuri aineline kogum on oma algupäralt kolmeosaline:
„Hoolimata sellest, et meie hõimrahvad elavad lahus üksteisest, leidub nende vanavaras ühiseid jooni. [—]…
Andres Koppel: „Noortel või keskeas teadlastel on moraalselt väga raske oma mentoreid ja õpetajaid süsteemist välja tõrjuda. Kuid karm tõde on see, et kui meil noori juurde ei tule, siis tulevikku ka ei ole.“
Kas viimaste aastate tendents teadusasutusi vägisi liita ja kokku pressida on süsteemi elujõulisusele kasuks või kahjuks tulnud? Akadeemik Jüri Engelbrecht leiab, et olukord võiks palju parem olla. Väikeriikide teadustel on maailmas oma tegevusnišid ja nad on seal edukad. Kui hakata matkima suurte süsteemide mudelit, võib kaduda uudishimul põhinev tegutsemislust ja loomingulisus, pikema aja jooksul võib see otseselt hakata mõjutama kvaliteeti ja konkurentsivõimet.
Mida teie teadussüsteemi järjepidevusele mõeldes…
Minu kasutuses on andmed 2015. aasta riigikogu valimiste kohta ja aastatel 2010−2016 Postimehe, Eesti Päevalehe, Äripäeva ja Õhtulehe arvamuskülgedel ilmunud artiklite kohta. Selgub, et 2015. aasta riigikogu valimistel leidus osalisi, kelle üleriigilistes eesti päevalehtedes ilmunud arvamusartiklite hulk on märkimisväärselt väiksem teiste…
Ajakirjandus ei tasakaalusta ühismeedias kujunevaid arvamuskliima „tsoone“, sest ollakse valmis kaasa minema tähelepanumajanduse mängureeglitega.
Massiühiskonnas on ajakirjandus alati olnud üks mõjukamaid avaliku arvamuse kujundajaid. Elisabeth Noelle-Neumann määratleb avalikku arvamust kui sellist, mida võib igaüks julgelt väljendada, kartmata sattuda eraldatusse.1 Kaasarääkimise üle otsustamiseks on vaja tajuda, milline on suurema osa teiste inimeste arvamus, n-ö arvamuskliima. Arvamuskliima kujundamisega tegeleb ühiskonnas ajakirjandus, sest tal on sõnumite massilevitusvahendid,…
Kirsti Jõesalu: „Praegune pilt on mitmekesisem, nõukogude ajast räägitakse ametlikul tasandil küll kannatuste ja vastupanu võtmes, aga ka inimeste argielu kogemused on aktsepteeritud ja kuuldavad.“
Bibliomeetria advokaat akadeemik Jüri Allik puudutab selliselt pealkirjastatud Margus Maidlale antud intervjuus (Sirp 21.VII) nähtusi, mis vähemalt eesti humanitaarias ja humanitaarteadustes on krooniliselt lahenduseta. Väljamõeldud ajalugu on ammu enesestmõistetavus, sest keegi ei saa sovettide ja natside ajalookirjutamisest parimalgi juhul oodata muud, kui et seal võivad mõned faktid olla õiged. Aga sellest pole õpitud ka demokraatia ajal: ikka on Eesti ajalugu valikuliste faktide ja valikuliste nimede apoloogia…
Teadust peetakse üheks paremaks meetodiks maailma kohta tõeste teadmiste hankimisel, kuid inimesed on üha rahulolematumad pakutavate teaduslike seletuste suhtes.
Pole päriselt selge, kas siberlased õhutavad Che Buraška ja lumehelbelipuga tõesti separatismi või rõhutavad ääretu Venemaa ideed.
Siberlased on osa nendest, kes elavad Siberis ja nende omapära ning sõltumatuse küsimus on korraga iseenesestmõistetav ja absurdne. Nagu mitmed muud rahvad, keda valitsus visalt venelasteks peab, rõhutavad ka siberlased oma keele eripära. Siberlaste eestkõnelejate väitel kasutati nende keelt XVIII ja XIX sajandil laialdaselt…
Lahkunud on teenekas etnograaf, Eesti Rahva Muuseumi pikaajaline direktor Aleksei Peterson.
Aleksei Peterson sündis Sangaste vallas õigeusku siirdunud eesti taluperes. 1951. aastal lõpetas ta Valgas keskkooli ning astus Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonda. Ühele kursusele sattus rühm aktiivseid noori, kes otsustasid spetsialiseeruda etnograafiale. Kursuseõdede seast leidis Aleksei ka abikaasa Lei.
Suurem osa etnograafide akadeemilisest ladvikust oli sõja lõpus läände pagenud, mõni ka Nõukogude repressioonide ohvriks langenud. Etnograafias valitses…
2 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Andres Koppel: „Noortel või keskeas teadlastel on moraalselt väga raske oma mentoreid ja õpetajaid süsteemist välja tõrjuda. Kuid karm tõde on see, et kui meil noori juurde ei tule, siis tulevikku ka ei ole.“Margus Ansu / Scanpix
Diagramm 1. 2015. aasta riigikogu valimiste kandidaatide viimase 12 kuu arvamusartiklite arvu muutused erakondade kaupa.
Kirsti Jõesalu töö kõneleb Eestis XXI sajandi alguses ilmnenud nostalgiast kui vastumälust senisele nõukogude aja käsitlusele.Raili Nugin
Kontekstid ongi need, mida (tehis)kultuurid muudavad. Teated omandavad üha uusi tähendusi, sõltudes kontekstist.Piia Ruber
