Toeta

Teadus

  • Ajakirjandus ja ühismeedia arvamuskliima kujundajana

    Ajakirjandus ei tasakaalusta ühismeedias kujunevaid arvamuskliima „tsoone“, sest ollakse valmis kaasa minema tähelepanumajanduse mängureeglitega.

    Massiühiskonnas on ajakirjandus alati olnud üks mõjukamaid avaliku arvamuse kujundajaid. Elisabeth Noelle-Neumann määratleb avalikku arvamust kui sellist, mida võib igaüks julgelt väljendada, kartmata sattuda eraldatusse.1 Kaasarääkimise üle otsustamiseks on vaja tajuda, milline on suurema osa teiste inimeste arvamus, n-ö arvamuskliima. Arvamus­kliima kujundamisega tegeleb ühiskonnas ajakirjandus, sest tal on sõnumite massilevitusvahendid,…
    Ragne Kõuts
    5 minutit
  • Nostalgia ei tähenda alati minevikuihalust
    Kirsti Jõesalu töö kõneleb Eestis XXI sajandi alguses ilmnenud nostalgiast kui vastumälust senisele nõukogude aja käsitlusele.
    Raili Nugin

    Nostalgia ei tähenda alati minevikuihalust

    Kirsti Jõesalu: „Praegune pilt on mitmekesisem, nõukogude ajast räägitakse ametlikul tasandil küll kannatuste ja vastupanu võtmes, aga ka inimeste argielu kogemused on aktsepteeritud ja kuuldavad.“

    Tiia Kõnnussaar
    12 minutit

  • Vastukaja – Repliik retsenseerimise asjus

    Bibliomeetria advokaat akadeemik Jüri Allik puudutab selliselt pealkirjastatud Margus Maidlale antud intervjuus (Sirp 21.VII) nähtusi, mis vähemalt eesti humanitaarias ja humanitaarteadustes on krooniliselt lahenduseta. Väljamõeldud ajalugu on ammu enesestmõistetavus, sest keegi ei saa sovettide ja natside ajalookirjutamisest parimalgi juhul oodata muud, kui et seal võivad mõned faktid olla õiged. Aga sellest pole õpitud ka demokraatia ajal: ikka on Eesti ajalugu valikuliste faktide ja valikuliste nimede apoloogia…
    Mati Hint
    2 minutit
  • Teaduse tume tulevik
    Kontekstid ongi need, mida (tehis)kultuurid muudavad. Teated omandavad üha uusi tähendusi, sõltudes kontekstist.
    Piia Ruber

    Teaduse tume tulevik

    Teadust peetakse üheks paremaks meetodiks maailma kohta tõeste teadmiste hankimisel, kuid inimesed on üha rahulolematumad pakutavate teaduslike seletuste suhtes.

    Kurmo Konsa
    7 minutit

  • Hämaruse rahvad – Siberlaste eripalgeline vabadusiha

    Pole päriselt selge, kas siberlased õhutavad Che Buraška ja lumehelbelipuga tõesti separatismi või rõhutavad ääretu Venemaa ideed.

    Siberlased on osa nendest, kes elavad Siberis ja nende omapära ning sõltumatuse küsimus on korraga iseenesestmõistetav ja absurdne. Nagu mitmed muud rahvad, keda valitsus visalt venelasteks peab, rõhutavad ka siberlased oma keele eripära. Siberlaste eestkõnelejate väitel kasutati nende keelt XVIII ja XIX sajandil laialdaselt…
    Art Leete
    3 minutit

  • Aleksei Peterson 29. X 1931 – 27. VII 2017

    Lahkunud on teenekas etnograaf, Eesti Rahva Muuseumi pikaajaline direktor Aleksei Peterson.
    Aleksei Peterson sündis Sangaste vallas õigeusku siirdunud eesti taluperes. 1951. aastal lõpetas ta Valgas keskkooli ning astus Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonda. Ühele kursusele sattus rühm aktiivseid noori, kes otsustasid spetsialiseeruda etnograafiale. Kursuseõdede seast leidis Aleksei ka abikaasa Lei.
    Suurem osa etnograafide akadeemilisest ladvikust oli sõja lõpus läände pagenud, mõni ka Nõukogude repressioonide ohvriks langenud. Etnograafias valitses…
    2 minutit

  • Anne Valmas 28. X 1941 – 25. VII 2017

    Meie hulgast on lahkunud silmapistev väliseesti kirjanduse ja kirjastustegevuse uurija, raamatukogunduse suurkuju Anne Valmas.
    Anne Valmas lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse osakonna raamatukogunduse erialal 1965. aastal ning pühendas oma elu sestpeale raamatukogunduse valdkonna edendamisele ja eestvedamisele. Suurima teadusliku panuse andis ta eesti paguluse raamatuloo ja kirjastustegevuse uurimisse ja ülevaate andmisse. 2003. aastal valmis doktoritööna raamat „Eestlaste kirjastustegevus välismaal 1944–2000“, millest on saanud hindamatu käsiraamat…
    2 minutit
  • Kuradi elu on võidujooks ajaga
    Kukkurkurat on jässaka kehaehitusega suure pea ja kaelaosa ning ebaproportsionaalselt lühikeste tagajalgadega loom. Karv on must, noorematel loomadel pehme ja tihe, vanematel jäävad karvad siit-sealt hõredaks ja harjasjaks. Enamasti on kas rinnal, külgedel või tagakehal valged laigud, mis on igal kuradil isesugused. Laikude ülesandeks on peetud abistamist ümbrusega ühte sulamisel, üksteise äratundmisel või ühe teooria kohaselt hammustuste suunamisel vähem tähtsatele kehapiirkondadele.
    Wikimedia Commons

    Kuradi elu on võidujooks ajaga

    Tasmaanias uuritakse kukkurkuradeid ohustavat haruldast nakkavat vähivormi – kukkurkuradi näokasvajahaigust.

    Triin Tekko
    8 minutit
  • Bibliomeetria advokaat
    Eesti, Soome ja Euroopa teaduste akadeemiate liige Jüri Allik.
    Elmo Riig / Sakala / Scanpix

    Bibliomeetria advokaat

    Jüri Allik: „Olen veendunud, et bibliomeetria osakaal teadusliku pädevuse hindamisel tõuseb tulevikus veel tähtsamale kohale.“

    Margus Maidla
    12 minutit

  • Kombineerides vastandeid

    Väikese ja piiratud majanduslike võimalustega riigi puhul peab teadlaskarjääri süsteem olema piisavalt paindlik, et võimaldada operatiivsete konkurentsivõimeliste pakkumiste tegemist tippteadlastele.

    Kuidas saaksime teaduse majandust vedama? Kuidas maksimaalselt realiseerida teadlaste potentsiaal kogu riigi hüvanguks? Millised reeglid tuleb selleks luua, mida muuta ja millistest eelarvamustest loobuda? Arutlevad akadeemik Ülo Niinemets (Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut), professor Tiina Randma-Liiv (Tallinna tehnikaülikooli Ragnar Nurkse…
    Ülo Niinemets, Tiina Randma-Liiv, Tarmo Soomere
    12 minutit
Sirp