Toeta

Teadus

  • Vanadusele otsa vaadata on hirmutav
    Meid kasvatatakse traditsiooni sees ja see on suur inimene, kes suudab neid murda.
    Piia Ruber

    Vanadusele otsa vaadata on hirmutav

    Äkitselt toob elu su ette kiired muutused – ja sa oledki üks vanakuradi nõid, kes on oma seisukohtadega ees.

    Tiia Kõnnussaar
    15 minutit
  • Närviraku kasvufaktoriga Parkinsoni tõve vastu
    Mart Saarma: „Oleme viimastel kümnenditel kõvasti rahastanud teadusuuringuid, mis baseeruvad genoomide kirjeldamisel, kuid sellele vaatamata puuduvad meil vastused suurtele fundamentaalsetele küsimustele bioloogia vallas.“
    Rauno Volmar / Ekspress Meedia / Scanpix

    Närviraku kasvufaktoriga Parkinsoni tõve vastu

    Mart Saarma: „Ainult väga kvaliteetsed alusuuringud toovad kaasa radikaalse innovatsiooni, mis loob uusi turge.“

    Margus Maidla
    13 minutit
  • Eluea pikendamise lühike kultuurilugu
    Vananemist on üritatud pidurdada ja noorust tagasi tuua hormoonide süstimise ja sugunäärmete siirdamisega. Üks esimesi, kes sedalaadi eksperimente tegi, oli arst ja meditsiiniteadlane C. E. Brown-Séquard. Ta väitis 1889. aastal, et oli endale süstinud loomade sugunäärmete mikstruuri ja et see mõjus juba 72aastasele mehele äärmiselt noorendavalt. Teadlased hakkasid tema merisigade ja koerte munanditest tehtud ravimit pilkavalt kutsuma Brown-Séquardi eliksiiriks. Ameerika pilapilt „Tanneri elueliksiir pensioniahnitsejatele. Parem kui Brown-Séquardi eliksiir.“ Puck, 1881. Yale’i ülikool.

    Eluea pikendamise lühike kultuurilugu

    Kui XVI–XVIII sajandil püüti ennekõike pikendada vanade eluiga ja säilitada vitaalsust, siis alates XIX sajandist soovitakse vanadus üldse kaotada.

    Kurmo Konsa
    10 minutit

  • Vanemaks eaks rahaasjade planeerimine on ebamugav

    Igal valikul on omad riskid, aga tsiteerides üht rahatarkuse koolitusel osalenut: „Kõige suurem risk on riske mitte võtta.“

    Vananemisega on nagu surma ja maksudegagi – sellest ei pääse, paremal juhul õnnestub vaid veidi edasi lükata. Uutmoodi vananemisest on viimasel ajal palju räägitud, seda nii Eesti Koostöö Kogu eestveetavas rahvakogus kui ka arvamusfestivalil. Samuti käsitlevad seda visioonidokumendid „Pension 2050“ ja „Töö ja oskused 2025“. Ometi…
    Leonore Riitsalu
    5 minutit
  • Mis on neoliberaalne ülikool?
    Zygmunt Bauman on tõdenud, et ühelt poolt on ühiskond justkui antiikne amfiteater oma gladiaatorivõitlustega ehk siis julm ja armutult individualistlik, kuid teiselt poolt ka kui mesilastaru ehk siis koosööl põhinev harmooniline kooslus.
    Wikimedia Commons

    Mis on neoliberaalne ülikool?

    Toimunud on oluline nihe selles osas, millised on akadeemilise töö olemus ja funktsioonid.

    Kadri Aavik
    9 minutit
  • Mida on näidanud aasta metsapoleemikat
    Lea Larin
    ,

    Mida on näidanud aasta metsapoleemikat

    Tark otsustaja parandab minevikuvigu nii, et koos metsa ja inimeste tervisega püsiks elujõuline ka pika aja jooksul kujunenud kultuurivõrgustik.

    Asko Lõhmus
    10 minutit

  • Soome-ugri asi

    Soome-ugri võrdlevad etnograafilised esemeuuringud said alguse juba eelnevalt formuleeritud algkultuuri universaalsuse hüpoteesist.

    Kui panna kokku teadlaste omavahel seostamata seisukohad ja tähelepanekud, võib öelda, et soome-ugri algupära ilmneb igasugustes asjades.
    Samasuse allikad
    Soome etnograaf Ilmari Manninen on märkinud 1929. aastal ülevaateteoses „Soome sugu rahvaste etnograafia“, et soomeugrilaste kultuuri aineline kogum on oma algupäralt kolmeosaline:
    „Hoolimata sellest, et meie hõimrahvad elavad lahus üksteisest, leidub nende vanavaras ühiseid jooni. [—]…
    Art Leete
    4 minutit
  • Milline on teaduse tähtsus ja sotsiaal-majanduslik mõju?
    Andres Koppel: „Noortel või keskeas teadlastel on moraalselt väga raske oma mentoreid ja õpetajaid süsteemist välja tõrjuda. Kuid karm tõde on see, et kui meil noori juurde ei tule, siis tulevikku ka ei ole.“
    Margus Ansu / Scanpix

    Milline on teaduse tähtsus ja sotsiaal-majanduslik mõju?

    Andres Koppel: „Struktuurifondide vähenemise perspektiiv kombineerituna sisemaise rahastuse ebaselgusega on tõsine mõtlemise koht.“

    Margus Maidla
    12 minutit

  • Millist teadust vajab Eesti? Ehk Teadussüsteemi mitmekesisusest ja järjepidevusest

    Kas viimaste aastate tendents teadusasutusi vägisi liita ja kokku pressida on süsteemi elujõulisusele kasuks või kahjuks tulnud? Akadeemik Jüri Engelbrecht leiab, et olukord võiks palju parem olla. Väikeriikide teadustel on maailmas oma tegevusnišid ja nad on seal edukad. Kui hakata matkima suurte süsteemide mudelit, võib kaduda uudishimul põhinev tegutsemislust ja loomingulisus, pikema aja jooksul võib see otseselt hakata mõjutama kvaliteeti ja konkurentsivõimet.
    Mida teie teadussüsteemi järjepidevusele mõeldes…
    Margus Maidla
    11 minutit
  • 2015. a riigikogu valimiste kandidaadid üleriigiliste päevalehtede arvamuskülgedel
    Diagramm 1. 2015. aasta riigikogu valimiste kandidaatide viimase 12 kuu arvamusartiklite arvu muutused erakondade kaupa.

    2015. a riigikogu valimiste kandidaadid üleriigiliste päevalehtede arvamuskülgedel

    Minu kasutuses on andmed 2015. aasta riigikogu valimiste kohta ja aastatel 2010−2016 Postimehe, Eesti Päevalehe, Äripäeva ja Õhtulehe arvamuskülgedel ilmunud artiklite kohta. Selgub, et 2015. aasta riigikogu valimistel leidus osalisi, kelle üleriigilistes eesti päevalehtedes ilmunud arvamusartiklite hulk on märkimisväärselt väiksem teiste…
    Priit Pärnapuu
    7 minutit
Sirp