-
Mida te vastaksite, kui teile helistab rahvaküsitleja ja tahab teada, keda te kõige rohkem usaldate: kas valitsust või parteisid, piirivalvet või linnavalitsust? Arvatavasti te valetaksite, et vabandust, mul keeb supp üle või tuleb lennuki peale tõtata, ning lõpetate kõne. Mõni inimene siiski nii soravalt valetada ei oska ja nende vastuste põhjal me saamegi kord aastas teada, et institutsioonide usaldusväärsuse edetabelit juhib näiteks piirivalve ja viimaseid kohti…
-
ÜRO uurimisgrupp eesotsas Nikolai Boteviga on viinud läbi rahvastiku uurimuse 52 maal Euroopas, Põhja-Ameerikas ning ka mõnedes Põhja-Aafrika riikides. Uurimisprogramm on haaranud eelkõige majanduslikke aspekte, kuid suur osa on ka rahvastikuvananemisel kui nähtusel.
Mida näitab rahvastiku vanuselise koosseisu uurimus? Kas võib siiani aduda põhja- ja lõunapoolsete piirkondade erinevust: tsiviliseeritud Põhjamaades on sündimus väike ja eluiga pikk, lõunamaades aga sünnib endiselt rohkem lapsi?
Võib öelda, et erinevused…
-
Muulaste probleemid
Kui eestlased peavad oma riikliku võimekusega (olgu see siis milline tahes) leppima, siis suur osa nõukaajal siia saabunud muukeelsest elanikkonnast ei saa seda kuidagi teha. 1991. aasta tõi endaga kaasa katastroofi, mis elulugusid sirvides oleks kokku võetav järgnevalt:
1) nad olid elanud suures riigis, mille raames elukoha vahetus polnud probleem. Ühel hetkel osutusid nad elama kinnise piiri tingimustes, mis oli ilmselt isiklikult palju hoomatavam kui endine…
-
Benedictus XVI-lt oodatakse uuendusi, st mööndusi karmides regulatsioonides, mis puudutavad eeskätt inimese seksuaalsust ja soospetsiifikat. Tuleks lubada aborte, kontratseptiive, preestrite abiellumist, naispreestreid, geide abielusid, geenitehnoloogilisi katsetusi, eutanaasiat ja kondoome. Väike paradoks seisneb selles, et nõudjad hääled tulevad eelkõige Euroopa ja Ameerika liberaalsetest ühiskondadest, kus usuelu on niikuinii kaunis leige. Kolmanda Maailma, eelkõige Aafrika katoliiklastele on uuendustest tõepoolest tähtsad kondoomid, et võidelda aidsiga. Geide abielust või naispreestritest…
-
Hiljuti kinnitas Rein Ruutsoo, et grupihuvid, korporatiivsed sidemed, konkurentsihirm jne on pidurdanud Eesti ajalooteaduse arengut (Kesknädal 20. IV 2005). Pikema artikli lõpetas ta arvamusega, et sõltumatu ajalooteadus on koguni Eesti Vabariigi üheks olemasolu mõtteks. Tegemist oleks suurepärase ja ajaloolastele meeldiva tõdemusega, aga kogu loo ajendiks polnud vist siiski Ruutsoo sisemine veendumus ajaloo väljapaistvas kohas Eesti vabariigis. Tegu oli hoopis vastusega nädal varem samas ajalehes ilmunud Eesti…
-
Intervjuus Postimehele iseloomustas uus kultuuriminister Raivo Palmaru oma valdkonna ühe sihina loovtööstuse ideed: ?See tähendab kõike, mis on äris. Bisnises. Tehakse seda, mida turg tegelikult vajab.? ?Turul on väga palju positiivseid omadusi. Toetab vastutustunnet, innovatiivsust, paindlikkust. Loomulikult on turg ka amoraalne. Müüa võib kõike. /?/ Kastekannumehed koos tegijatega leiavad üles need murulapid, mida tuleks niisutada.?
Kultuuritööstusest on kultuuriametnikud ja -tegijad ennegi kõnelnud. Seni on mõiste ulatuski udune.…
-
Kuuekümneaastasest perspektiivist vaadates oleks kerge öelda, et Talve eksib. Aastatel 1918-1919 oli rahvusvaheline olukord Eesti iseseisvumiseks haruldaselt soodus, 1944. aasta aga ülimalt ebasoodus. Kuid ? nagu rõhutas kaks ja pool tuhat aastat tagasi Thukydides ja nagu ütleb tänapäevane välispoliitiline analüüs ? pole kriisiolukordades isegi poliitilistel liidritel piisavalt informatsiooni ega tulevikuvisiooni. 1944. aastal lahingusse läinul oli kindlasti väga raske uskuda, et tema eduka sõdimise tulemusena tekib iseseisev…
-
Ludwig Wittgenstein, FILOSOOFILISED UURIMUSED . Tõlkinud Andres Luure. Ilmamaa, 400 lk.
Wittgensteini ?Filosoofilised uurimused? pole tavaline filosoofiateos, millel on kindel struktuur ja ülesehitus, algus ja lõpetus; vorm, mille täiteks on kohustuslik sõnastada teatud seisukohad ning nendega vaidlemiseks pakkuda välja teisi seisukohti, argumente ja analüüsi, soovitatavalt nõnda, et tulemus moodustaks kokkuvõttes teooria, mille saaks asetada teiste samalaadsete kõrvale. Õigupoolest polegi see üldse raamat või kui, siis ainult…
-
XX sajandi esteetika ajalugu silmates jõuame Wittgensteini mõju tuvastades kõigepealt Susanne Langerini, saksa päritolu ameerika filosoofi ja esteetikuni, kuigi Langeri puhul võib tuvastatav mitme teisegi filosoofi mõju (Carnap, Cassirer, Whitehead). Langer väidab ka ise, et tema teooria on tugevalt mõjutatud Wittgensteini keelefilosoofiast, osutades ?Loogilis-filosoofilise traktaadi? punktidele 4.0311, 4.015 ja 4.0141. Nimelt käsitleb Langeri kunstiteooria kunsti presentatsionaalse sümbolina, mis kehastab seisukohta, et keel väljendab maailma loogilist struktuuri.
Langer…
-
Aineseks, mille varal saab eriti sobivalt uurida ?primaarretoorika? rakendust kujutavas kunstis, ongi klassitsistliku esteetika süsteem, kitsamalt ? inimkeha kujutis klassitsistlikus esteetikas. Ehkki klassitsism kujutab endast üht kõige paremini kodifitseeritud esteetilist süsteemi, valitseb selle kunstifenomeni mõistmises niisugune laialivalguvus, et klassitsismi alla kuuluvaks loetakse täiesti vastandlikke nähtusi. Primaarretoorika mõiste kasutuselevõtt lubab sellest segadusest lahti saada, eritledes klassitsismi kaanoneid (nn Polykleitese, Pheidiase, Raffaeli, Poussini, Winckelmanni, Davidi, Hildebrandi kaanon) ja…
