-
Esimesel iseseisvusajal sooviti monumenti Vabadussõja mälestuseks püstitada Tallinnasse Vabaduse väljakule. Mälestusmärgi avamine oli planeeritud Eesti Vabariigi 25. aastapäevale 1943. aastal. Nagu teame, ei saanud need head kavatsused realiseeruda. Pärast iseseisvuse taastamist on eestlaste vabadusvõitluse käsitusse lisandunud rohkesti uusi tahke. Enam ei räägita ainult kangelaslikest meestest Vabadussõja päevil, vaid ka SSi (või Punaarmee?) mundris võidelnud kaasmaalastest, metsavendadest, Stalini repressioonide ohvritest, stagnatsiooniaja dissidentidest ja lõpuks ka Laulva revolutsiooni…
-
Linnapressi põhjendades räägiti ka mittetoimetulijatest, kes on kapitalismipäevil infoisolatsiooni jäädes ühiskonnast ja munitsipaalelust eemale tõugatud. Mainitud auku muidu justkui kõigega toime tuleval vabal turul on toonitanud ka reformierakondlased, unustades, et lisaks raadiole, televisioonile ja kodanike postkaste ummistavatele arvukatele lendlehe formaadis üllitistele on meil Tallinnas ja mitmel pool mujal aastaid edukalt toiminud ka täiesti turumajanduslikel alustel põhinev tarbijale tasuta ja kõigile kättesaadav munitsipaalajakirjandus (Linnaleht). Tühja see vaba…
-
Euroliitumise eel rääkis eliit tädi Maalile kaua ja kaunilt euroopalikust väärtusmaailmast: võrdsusest ja vendlusest ning sellest, kuidas inimeste, kaupade ja ideede vaba liikumine kõik surelikud õnnelikuks teeb. Ja et tuleb poolt hääletada ning selle vääriliseks saada. Tädi Maali kuulas ja noogutas ? ning taris sahvrisse viiskümmend kuni sada kilo suhkrut. Kaup liikus vabalt ja Maali oli õnnelik. Aga varsti ütlesid hääled ülevalt, et Maali tegi valesti…
-
Algupärase eesti ooperi lavaletulek ei ole asi, mis juhtuks iga päev. Kummatigi on just täna, 11. veebruaril selline päev: Estonias esietendub Tõnis Kaumanni ooper ?Mina ? Napoleon!?.
Kirja järgi on ?Napoleon? lasteooper, aga kas ta seda ka tegelikult on, seda veel ei tea. See selgub pärast paari etendust. Maailma kultuurilugu tunneb küllaga juhtumeid, kui kirjanik kirjutas justkui väikestele, aga lugema hakkasid hoopis suured, olgu siis tegu Puhhi…
-
Capitalis tähendab ju pead (caput).
Imelikul kombel on ?kaputt? ka mingi läbi- või p-oleku termin (Hitler kaputt! Nii hüüatasid vene filmides saksa vangid, et eluga pääseda). Mõned riigid ja rahvad ja üksikisikud on kapituleerunud, alla andnud. Veider semantiline väli, kuid ega ma viletsa filoloogina viitsi sellesse eriti süveneda.
Kapitaalsest lurjusest räägitakse ka Shakespeare?il.
Kuid pea on ühtlasi raha, ja kapital on hiljem tähendanudki raha, kapitali. Kui pikalt…
-
Hegelit üle trumbata püüdes on Karl Marx kunagi öelnud, et lisaks mastaapsete asjade kalduvusele ajaloos korduda toimub see nii: mis esmalt ilmub tragöödiana, kordub farsina.
See iseenesest ahistooriline sõnakeerutus sobib hästi kirjeldama farsilaadseid manööverdusi, mis viimastel aastatel on aset leidnud Venemaa ja tema läänepiire kompava Euroopa Liidu vahel. Farsiks muudab asja see, et ?Suure mänguga? võrreldes puudub sel jõukatsumisel nii eesmärk kui strateegia. Kumbki osaline pole klassikalises…
-
On endastmõistetav, et säärased rebimised toimuvad ka muidu heade sõprade vahel, ehkki alati eksisteerib kirjutamata seadus, kui kaugele sobib seda väljapoole demonstreerida. Eesti pressile antud intervjuudes ei annagi Läti president konkreetset vastust küsimusele, miks siiski ei olnud võimalik koordineeritult tegutseda, rääkides rohkem üldist kontekstuaalset juttu. Ta ütleb, et me oleme suveräänsed riigid. Selle peale tahaks küsida, kuidas välistab suveräänsus ühise tegutsemise mõnes situatsioonis?
Aga Austria ajalehe…
-
Eelmise sajandi tööaja lühendamise üldine tendents on viimastel aastatel kas pidurdunud või isegi pöördumas. Nii Ameerika Ühendriigid kui näiteks Rootsi on ametlikku tööaega pikendanud, teistes maades on see stabiliseerunud 40 tunni ümber. Selles mõttes läheb traditsiooniliselt tugeva töölisliikumisega Prantsusmaa vastuvoolu. Seadusega kärbitud tööaeg kaitseb palgalist, kuid avaldab ka survet tööandjale, soodustades palkama uusi töölisi, et vähemalt endise tootmisjõuga jätkata. 1998. aasta vasakpoolse valitsuse eesmärk vähendada sundkorras…
-
Valle-Sten Maiste: Marxi puhul huvitutakse praegu võib-olla tema feti?ismiteooriast, kuid vaevalt et keegi ta tulevikuennustusi enam tõsiselt võtab. Paljud moodsad utoopiad on ajalugu aga tühistanud veelgi kiiremini. Milline on üldse tulevikuvisioonide usaldusväärsus ja mis on nende mõte?
Erik Terk: Ega ajaloos suurt kõlapinda leidnud visioone, võtame kas või Thomas Moruse või Francis Baconi omad, pole kunagi eriti sügavatele uuringutele rajatud. Uurida saab seda, mis on. See,…
-
Kirjaniku (või mis tahes kunstiinimese) määratlus võiks siis kõlada analoogiliselt: ?Kirjanik on kahejalgne loom, keda teised kirjanikud peavad kirjanikuks?. Selles definitsioonis on keskne koht kolleegide (mitte aga näiteks lugejate või raamatuturu) tunnustusel. Võib-olla Eestis saabki rääkida kirjaniku professionaalsusest või professionaalsetest kirjanikest peamiselt just niisuguses, kollegiaalsusel või solidaarsusel rajanevas tähenduses. Hando Runnel on seda asja aastate eest just niimoodi käsitlenud.
Kirjanike professionaalsuse küsimus võiks ju tunduda suhteliselt ebaoluline…
