-
Moslemid tunnevad oma usu põhitõdesid
Seda laadi vastandlikkuse taustal hakkavad teravalt silma ettekuulutused, mida on edastanud Martin Kala (Sirp 24. XII 2004): Euroopa muutuvat islamiusuliseks juba XXI sajandi lõpuks. Ajal, mil teadusliku eshatoloogiaga muututakse üha pealetükkivamaks, mõjub selline prohvetlus lausa reibastavalt. Kõnealuse võimaluse lähem vaatlus jääb siinkohal ära; meie ju tahaksime vaid selgitada, kuidas olukord, mispuhul ilmalikustunud eurooplastele ennustatakse islamiseerumist, üldse sai ilmuda. Ja kuidas selletaolisi…
-
Lembit Einmaa foto 2. III 1971, see on Tuglase viimasel sünnipäeval. Sel päeval anti ta majas üle esimesed Tuglase novelliauhinnad, laureaadid olid Jaan Kross ja Paul Kuusberg. Tänavu pälvisid auhinna Tarmo Teder ja Madis Kõiv, austamisüritus toimus samas kohas 2. III.
Härra Tuglas, enne kui süüvida selle aasta novelliauhindade laureaatide kirjatöödesse, siis kuidas Teie üldse suhtute auhindadesse ja just endanimelisse auhinda?
Mis seals ikka, hästi suhtun. Inimesed peavad…
-
Muidugi, ega keegi ei tea, kui tõsiseks ja universaalseks eesmärgiks Bush vabaduse levitamist tegelikult peab. Räägitakse ju, et näiteks Woodrow Wilson olevat rahvuste enesemääramisõigust välja hõigates pidanud silmas vaid üksikuid Ottomani impeeriumi ikkest vabanenuid; talle tulnud suure üllatusena kõik need rahvuste hordid, kes tema sõnu kuulsid, tõsiselt võtsid ja enesele samasugust õigust nõutama asusid.
Paraku ei toonud ka Bratislava tippkohtumine selgust küsimusse, kas ja kuidas on…
-
Mida tahab Ameerika Euroopalt?
Olgem ausad: kui Bush ütles korduvalt, et ?me tahaksime näha tugevat Euroopat?, siis tähendab see äraseletatult Euroopat, kel oleks piisavalt sõjalist jõudu, millega osaleda mitmesugustes operatsioonides. Endastmõistetavalt peaksid nende operatsioonide motiivid ühtima Ameerika motiividega. Sama kehtib ?poliitiliselt tugeva Euroopa? kohta. Tugev nii, et tugevus oleks Ameerikaga samasuunaline. Vastasel juhul näeks Ameerika meelsamini, et Euroopas püsiksid välispoliitilised erimeelsused ja et siin ei saaks kunagi…
-
Indrek Jürjo, LIIVIMAA VALGUSTAJA AUGUST WILHELM HUPEL 1737 ? 1819. Riigiarhiiv, 2004. 558 lk.
Tosin aastat pärast Ostsee-Akademie poolt 1992. aastal välja antud ettekannete kogumikku ?Kant ja rahu Euroopas?, mille autorite hulka kuulub niisuguste Kanti ja valgustuse asjatundjate kõrval nagu Gerhard Funke ja Norbert Hinske ka Indrek Jürjo oma tekstiga ?Baltikumi vaimuajalugu Kanti aegadel?, valitseb maailma meeli ikkagi sõda. Sõda oma mitmesugustes avaldusvormides ? nii Herakleitose…
-
Õhtulehe reklaamplätakad, oskussõnaga vist ?lööbid?, annavad mulle igahommikuse ausa ja lihtsameelse ülevaate, kas vabariigis on kõik kontrolli all või mitte. Kõige parema meelega näen leheputkast mööda jalutades seal selliseid pealkirju, mis kõnelevad salapärase baarirahva tegemistest või mõne kurikuulsa küünekunstniku suguelust ? uudiseid pole, jumal tänatud! Hiljuti aga lugesin lööbilt kirja: ?Koolivägivald muutub järjest verisemaks!?
?Röövlirahnu Martin? on film ühest ilusamast ja paremast pärisest. Tegevus toimub küll Eestis,…
-
Ajakirjanik, järelikult puupea
Eesti ajakirjanduse kohta kehtib terve rida käibetõdesid, mida rõõmuga levitavad ka need, kel isiklik kogemus kirjutajana-esinejana meedias puudub. Aga avalikus arvamuses kehtib, nagu valimistelgi, reegel, et üks inimene, üks hääl, ja pole siis imeks panna, et meedia üldine usaldusväärsus on selline, nagu ta on. Suurimad lehed jõuavad parimal juhul iga viienda elanikuni, ni?iväljaanded ehk iga viiekümnendani. Aga hindavad meediat kõik.
Käibetõdede kohaselt meedia kolletub, on…
-
Valimisliitude keelamise motiiv oli ahne ja omakasupüüdlik ? ja kõikidele erakondadele ühine. Nn kodanike valimisliidud olid omavalitsuste valimisel erakondade rivaalideks. Valimisliitudes nähti peamist takistust, miks erakonnad omavalitsuste tasemel küllalt kiiresti ei kasvanud. Erakondade juhtisikutele tundus loogiline, et kui seadus valimisliite enam ei luba, siis teevad kohalikud tegelased oma valimisnimekirjad erakonna nime all ? ega nad ju ei loobu kohalikust poliitikategevusest. Nii ka läks. Kuid kõik erakonnad…
-
Eesti riigi ja rahva suhtumine ordenitesse ei ole mitte ühene ja lihtne, nagu see võib-olla on sajanditevanustel riikidel. Meie suguvõsalosse ei ehi Pühal Maal tuhat aastat tagasi kangelassurma leidnud esiisade portreed. Meil ei ole ka aadlit, kelle juurde ordenid ja aumärgid on alati kuulunud, alguses ustava sõjalise ja pärast järjest rohkem truu riigiteenistuse eest. Suhe kõiksugu ordudega, mis ju paljudes teistes keeltes ongi ordeni sünonüümiks, on…
-
Samas vaatab meile tänavapildis poeakendelt vastu meile pakutav hoolivus. Ometi on see kunstlik lähedus, mis pole enam personaalne. Ameerika sotsioloogi James Colemani arvates liigub meie ühiskond lähedust pakkuvatelt sotsiaalsetelt sidemetelt formaalsete institutsioonide poole, mis kontrollivad inimese elu üha rohkem. Üha kauem oleme koolis, tööl ning üha vähem koos lähedastega.
Inimesed on muutunud sama ratsionaalseks, kui seda eeldab neilt keskkond. Ettearvestamine ning planeerimine on mõjutanud tugevalt inimeste…
