-
Kes soovib veenduda arenguloo kujutamise hõlpsuses, vaadaku juurde lisatud fotot. Kunstnik ise ütleb pildi saamislugu kommenteerides, et torne olevat ta märganud alles pärast foto valmimist; ülesvõtte tegemise ajal köitis kogu tähelepanu laternaposti otsas istuv vares. “Lind kui Jumala loodud elu ja latern kui inimese leiutis lähiminevikust, ning veel ümmargune – ideaalvorm, maakera või galaktika või universum, niisiis Jumala looming inimloominguga koos. Lõpuks torn, suur TORN, XIX…
-
IMG alt=”” hspace=0 src=”https://www.sirp.ee/images/stories/260805/1.jpg” align=baseline border=0>
-
Missugune on Eesti Euroopa-kontseptsioon? See küsimus pole anakronism, sellele on praegu raskem vastust saada kui veel kahe aasta eest. Asi pole selles, nagu oleks liikmeks pürgimise keskendumispinge kadumisega toonane fookus nüüd killustunud eri kontseptsioonide kirevaks pluralismiks. Põhjus on, et Euroopa-pilt, millega opereeriti kandidaatriigi staatuses (ja varemgi), on enam-vähem muutumatuna kantud üle tänasesse päeva. Ja siin pole see enam adekvaatne.
Sel praktiliselt kogu Eesti intellektuaalse ja ideoloogilise…
-
Aga algusesse. Esimesed sõnumid Marimaal juhtunu kohta ilmusid meie päevalehtedes 18. augustil. (Olnuks kena mainida, kust teated pärinevad ? Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuselt.) Ütlen ausalt, et suhtusin toimetusse saabunud teksti algul kriitiliselt, sest ühe allikana oli selles viidatud agentuurile Regnum. Ma ei tea, kas kõik ikka teavad, millega on tegemist. Kuigi väliselt on Regnum sarnane sadade teiste www infokanalitega, näiteks meie Delphiga, on sarnasus näilik. Regnum on…
-
IMG alt=”” hspace=0 src=”https://www.sirp.ee/images/stories/260805/1.jpg” align=baseline border=0>
-
György Schöpflin, Miroslav Hrochi ja Marek Tamm.
Marek Tamme vestlus Miroslav Hrochi ja György Schöpfliniga
16. ? 22. augustini toimus Tallinnas Eesti Humanitaarinstituudi korraldamisel rahvusvaheline suveülikool, millele eelnes paaripäevane teadussümpoosion. Mõlemad olid pühendatud rahvusluse ja postkolonialismi võrdlevale käsitlusele, esinejatena astus üles kümmekond õpetlast üle ilma, teiste seas kaks tänapäeva rahvusluseuuringute silmapaistvat esindajat, Praha Karli ülikooli ajalooprofessor Miroslav Hroch ja endine Londoni ülikooli politoloogiaprofessor ning praegune Ungari rahvasaadik…
-
Me elame mõttetraditsioonis, mis eelistab nn ratsionaalseid argumente tundelistele. Ratsionaliseerimise ja objektiviseerimise püüd on modernismi ja ?teadusajastu? ning totalitaarideoloogiatest ja massipsühhoosidest rikka lähiajaloo loomulik pärand. Kollektiivsed tundeseisundid tunduvad ohtlikud, sest need meenutavad veriseid sündmusi. Ehk on objektiviseerimispüüd ka ühe maskuliinse mõtlemisnormi avaldus (mida postmodernne feminiseerumistrend näib isegi ergastavat). Üldiselt peetakse nn emotsionaalseid argumente arhailise, primitiivse, nõrga ja kohanemisvõimetu vaimulaadi väljenduseks (nn vingujad ja virisemise ?anrid ka…
-
IMG alt=”” hspace=0 src=”https://www.sirp.ee/images/stories/260805/1.jpg” align=baseline border=0>
-
Hans Kruus, EESTI KÜSIMUS. Koostajad Toomas Karjahärm ja Hando Runnel. Ilmamaa, 2005.
?Eesti küsimus? näib olevat suurepärane pealkiri Hans Kruusi kirjutistest ja kõnedest koosnevale kogumikule. Süvenemisel tekib siiski kahtlus, et pealkirja toel on ühtlasi mõeldud reklaamile ehk mõnevõrra laiemale lugejate ringile, kui need, kes reeglina Ilmamaa üllitiste vastu huvi tunnevad. Kas või sellepärast, et Eesti küsimust kui niisugust polegi olemas, vähemalt Kruusi teosed sellist pealkirja ei kanna.…
-
?Never, no, never. . . . nothing dies.
The stream flows,
the wind blows,
cloud fleets,
the heart beats.
Nothing will die.?
David Lynch
Peatse kohtumiseni.
Sinu Von Krahli Teater
Mati,
kolmekümne aasta eest laenasid ühele koolitüdrukule lugeda Shibutani ?Sotsiaalpsühholoogia?. Raamat oli vene keeles, tüdruk luges kaua, aeglaselt ja hoolega, tegi märkmeidki. Tänaseks on sest meeles ennekõike sõnapaar: Tähenduslikud Teised.
Me isegi ei mõtle neile kuigipalju. Nad…
