-
Inimkond on läbi aegade väärtustanud mõtestatud tegutsemist, mis on viinud äärmuslike ratsionaalsuse fantaasiateni. Näiteks, et inimene võiks toidu asemel tarbida vaid vajalike ainete kontsentraattablette. Ometi eelistame mõnuga ja tarbetult lihtsalt süüa. Miks andis vanarahvas läbi aegade oma tarkust edasi lugude kaudu? Mõelgem, kui ebaratsionaalne on kas või neli evangeeliumi Kristusest või Moosese viis raamatut, kui kogu sõnumi oleks võinud esitada kivitahvlile raiutud kümne käsuga, millele lisatakse…
-
Ideoloogid on öelnud, et ajakirjanduse sisukuse kriteerim on uudiskünnise ületamine ehk elurutiinist kõrvale kalduvate elunähtuste ja inimest üllatavate nähtuste esiletoomine. Üllatamine on üsna formaalne tunnus. Põhimõtteliselt näib uudiskünnise mõiste mahutavat ka nn valgustusliku ja uuriva ajakirjanduse õilsa sihi: tuua eluvoolust välja inimesele eluliselt tähtsad tõsiasjad, mida omal käel avastada ei ole võimalik. Tänases globaalmaailmas ei ole see valgustuslik ja uuriv funktsioon sugugi vähem tähtis (nagu mõnikord…
-
Kuidas levitada vabadust?
Al Queda mehed pole muidugi ammu need, kes küsivad, nemad tegid lihtsalt otsa lahti. Küsitakse laiemalt, kohtades nagu Iraak ja Afganistan, Madrid ja London, Guantánamo ja CIA “mustad” terroristide töötlemise kohad. Küsitakse nõudlikult, vastamiseks suurt aega andmata. Ja reaktiivselt, instinktiivselt antud vastused on jaganud Atlandi eri pooled omaette reaalsuseks. Kui külma sõja küsimus oli selles, kuidas kaitsta vabadust, siis tänane küsimus on…
-
Anu Toots: Mis puudutab eesti erakondade selgepiirilisust, siis meil on kaks selgelt positsioneerunud erakonda: liberaalne Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid. Siin on omavahel suhtelises kooskõlas nii erakondade enda positsioneering, programm kui toetajaskond. Sotside õnnetus on selles, et meil ei ole nõudlust klassikalise sotsiaaldemokraatia järele. Meil jäi ehtne töölisliikumise ja ametiühingute aeg vahele ja klassikaline sotsiaaldemokraatia ei kujunenud välja. Sama mure on konservatismiga, sest konservatism on Mandri-Euroopas samuti tuginenud…
-
Äsjased noorterahutused Prantsusmaal näitavad üht tänapäeva maailma külge, millele pole seni küllalt palju tähelepanu pööratud, mis on aga vältimatult seoses sama kapitalismi-jõukuse-demokraatia kompleksiga. Tegu on noorte inimeste rahulolematuse muutumisega vastuhakuks. Siin ei ole olemasolev demokraatlik kapitalistlik ühiskond suutnud paljude rahulolematust kanaliseerida, pakkuda inimestele seda, mida nad tahavad ja ootavad. Siin on selle ühiskonna üks põhiparadokse: ühelt poolt stimuleerib ta rahulolematust, soovi paremini elada, rohkem tarbida, teiselt…
-
Lähiajal ilmub Tartu ülikooli kirjastusel korraga viis uut tänapäevase humanitaarteaduse tõlget.
Indrek Ibrus, mis määras raamatute valiku? Kui palju rahastajad, palju ülikooli õppevajadused, palju valiku tegijate subjektiivsed huvid, palju kompetentsete tõlkijate-toimetajate olemasolu jne?
Indrek Ibrus: Nagu ikka selliste protsesside puhul – need kõik ja mittemiski. Ühest küljest tegime lõpuks ilmavalgust näinud raamatute osas lõppvaliku justkui tõesti ise, kuid tegelikult lähtus see valik esmalt finantseerimisskeemi pragmaatikast ning…
-
Michel Certeau, “Igapäevased praktikad I. Tegemiskunstid”
Erinevate valdkondade (keeleteadusest bioloogiani) meetodeid rakendades avab Certeau uudse vaate igapäevaelule, igikestvale taibukusele, tänu millele saadakse hakkama ja säilitatakse inimlikkus võimude peale surutud ruumikorralduse ja reeglite lahtristikus. Ta toob nähtavale lihtinimeste leidliku aktiivsuse seal, kus valitsevad võimud, kaasa arvatud moodne teadus ja majandus, eelistavad näha vaid passiivset objekti. Kuna suur osa eestlaste ajaloolisest mälust kõneleb sellest, kuidas võõrvõimude alluvuses ellu jääda,…
-
Raamatul on mitu väärtust: esiteks vähendab see juuratekstidega tegeleva inimese ajakulu, võimaldades mingi väljendi (või lühendi) tähenduse teadasaamiseks või täpsustamiseks pöörduda ühe – ja seejuures emakeelse – allika poole. Teiseks aitab see vältida keeleliselt absurdsete vormide ja fraaside esinemist õigustekstides, mille põhjuseks on puudulikud teadmised ladina keele struktuurist ja grammatikast. Kolmandaks võtab sõnastik arvesse suulise kõne puhul tekkivaid probleeme: kõikide väljendite juurde, mida hääldatakse kirjapildist erinevalt,…
-
“Saneerimisvajadust” põhjendatakse inimväärikuse kaitsega ja võitlusega harimatuse vastu. Kiiduväärne. Aga naeruväärseks ja silmakirjalikuks teeb selle paljuski “sanitaride” endi kujundatud ühiskondlik kontekst.
Et paar seadust toimivad sotsiaalse pampersina, luues puhtama ja kuivama tunde? Tõsiasi on, et avaliku ruumi reostus on pikaaegne, üldine ja kaubanduslike juurtega nähtus. Et sündsuse piirid on nihkunud. Et meedias ja loovkunstideski on tervitatud mänguline või estetiseeritud madalkeelsus. Et filmides kõlab roppusi iga kahe…
-
Asta Õim vaatleb raamatus “Võim ja kultuur” keelekasutust Nõukogude siltidel ja leiab, et tollase sildistamiskultuuri puuduseks oli imperatiivsete siltide rohkus. See tõi käibele iroonilise ütluse “Mis pole keelatud, on lubatud” ja andis põhjust nimetada Nõukogude Liitu “tõkkepuu mentaliteediga ühiskonnaks”. Ülesildistamine devalveeris siltide väärtust ja tõsiseltvõetavust. Kvantiteedi negatiivset mõju kvaliteedile võib tänapäeval täheldada kogu keeletarvituse juures. Sõnaväärtuse kahanemise alged on lihtsustatud juurdepääsus kirjasõnale. Kurja juurt on otseti…
