-
Veel suve hakul näis olukord selge. Schröderi valitsust oli tabanud üks löök teise järel, sotsiaaldemokraatide (SPD) käivitatud sotsiaalreforme, (kärbiti töötu abirahasid, lühendati nende maksmise perioodi ning sunniti pikaajalisi töötuid väikese raha eest tööle, et neid “aktiveerida”) oli saatnud massiivne kriitika. Saksamaal taaselustati “esmaspäevameeleavalduste” traditsioon: kui enne Berliini müüri langemist oli paljudes Ida-Saksa linnades kombeks korraldada esmaspäeviti meeleavaldusi kommunistliku valitsuse vastu, siis nüüd hakati protestima Schröderi reformide…
-
Ühtedele on tähtis võitlus terrorismi ja massihävitusrelvade leviku vastu ning inimõiguste ja demokraatia eest. Teiste prioriteedid on stagna, vaesus, võlad, aids ja muud haigused. Neil kahel komplektil on kõrgemal tasandil kindlasti ühisosa, aga ülivaeste riikide leivamure taustal mõjub rikka riigi julgeolek paratamatult abstraktsemalt.
Oma algdokumendis taotles Kofi Annan tasakaalu nende püüdluste vahel, aga lõppvariandis olid mõlemad väga nüsitud.
Tundub, et mainitud lõhe põkkub laiema paradigmaga, milleks on vastukaalu…
-
Ajalugu – kas uurimus või romaan?
Küsimus pole siin selles, kas ajalugu on teadus või kunst, sest ajalooteadus on algusest peale olnud teatud mõttes ka “ajalookunst”, vaid selles, mis on ajaloo objekt või kas tal seda möödunud reaalsusena ongi. Georg G. Iggers ütleb 1990. aastate keskel oma ajastut kokku võtvas historiograafiateoses “Ajalooteadus XX sajandil” napilt: “Postmodernse ajalookirjutuse teooria põhiidee on ajalookirjutuse tegelikkusesuhte eitamine.” Mineviku teaduslik rekonstrueerimine, nagu…
-
1840. aastaid Baltikumis on iseloomustatud vastakate mõistetega. Sotsiaalpoliitilise ja majandusliku nurga alt on räägitud “rahututest”, “murrangulistest”, “näljastest” ja “traagilistest” neljakümnendatest, sügavast sotsiaalsest kriisist, aga ka Balti agraarreformi tegelikust käivitumisest ja keskvõimu venestussurve esimestest ilmingutest. See Nikolai I valitsusaja keskne periood sai ühelt poolt kultuurilise ja geograafilise suletuse ning alalhoidlikkuse klassikaliseks kümnendiks Põhja-Balti territooriumil, ajaks, mil süvenes “Liivimaa vaikelu” ühes oma kalduvusega lokaalsesse idülli ja buršielu nautlevasse…
-
Kes Sise-Liivimaalt läbi kuusemetsade Pärnule läheneb ja sinnamaani jõuab, kus mets avaneb ning meri ja linn ühekorraga nähtavale ilmuvad, sellele tulevad kindlasti elavalt meelde paljud alamsaksa linnad ja ta võtab ka seda väikest kaubalinna Pärnu jõe ääres lihtsalt kui üht lüli tolles pikas reas. Avar tasane maa, nõmm ja soopind, endine merepõhi; teispool seda paistmas teravad tornid nagu tasandikku torgatud nõelad; pikad horisontaalsed plaanid; ilma kindla…
-
15. – 17. IX on Tallinnas Niguliste kirikus VI Tallinna arhitektuuritriennaal. Meie kaks aastakümmet toimunud tähtsaim rahvusvaheline arhitektuuriüritus, mis algselt oli Balti- ja Põhjamaade regionaalne foorum, toob siia ka seekord, nagu tavaks, mitmeid maailma ehituskunsti esimese suurusjärgu tähti. Nii on kogu ürituse avaesineja üks inglise juhtivaid arhitektuurikriitikuid, kauaaegne The Architectural Review peatoimetaja Peter Davey. Ta esitab arhitektkonnale küsimuse, mis viimasel ajal on aktuaalne ka meie avalikkuses:…
-
Inglise ajaloolane Harold James on raamatus “A German Identity, 1770 – 1990” (1989) täheldanud, et viimase paari sajandi jooksul on saksa identeet läbinud kaks tsüklit, milles kultuuriline arusaam identiteedist asendus poliitilisega ning seejärel majanduslikuga. Lihtsustatult öeldes kulges XX sajandi identiteeditsükkel Thomas Mannist Adolf Hitleri ja Ludwig Erhardini. Kui kombineerida need kolm elusfääri (kultuur, poliitika ja majandus) veel Euroopa kolme suurrahva mentaliteediga, siis saame huvitavaid permutatsioone. XIX…
-
Ka need, kes USAd vihkavad, möönavad, et nad oskavad asju ajada ning saavad tööd kiirelt tehtud. Miks mitte nüüd? Kuigi praegune katastroof on suurem kui 9. septembril 2001. aastal New Yorgis juhtunu, mahuvad nad siiski ühte kategooriasse. Ja toona toimis kõik tõhusalt, rahva moraal oli tasemel, juhid olid platsis ja innustasid.
Juhtkonna ja põhiseaduse süü?
President oli apaatne ja segaduses, Rumsfeld reageeris nagu Iraagi puhul (jamasid juhtub –…
-
Vaba rahvas täidab avaliku ruumi enesestmõistetavalt oma märkidega. Mälestustahvlid ajaloolistel või tähtsate ajaloosündmustega seotud hoonetel ei peaks olema ainult kohalikus keeles, ka külalistel on õigus Eesti kohta täpsemat teavet saada. Riigikogu on hukka mõistnud kommunistliku okupatsioonirežiimi kuriteod ja isegi George Bush tuli kevadel Riias meile ajaloo ülekohtu teadvustamisel appi. Ja ometi on Tallinna linnaruum endiselt allutatud Moskva-meelsele ajalootõlgendusele. Kõlab jõhkralt, kuid Tallinna ruumimärkidest võib välja lugeda…
-
Fareed Zakaria raamatu sõnum on selge. Demokraatia areng maailmas on läinud liiga kaugele ja ohustab inimeste vabadust. Üha laiemaid inimmasse lastakse valimiskastide juurde. Võimu saamiseks on poliitikuil vaja meeldida üha suuremale, samas aga intellektuaalselt järjest piiratumale auditooriumile. Tulemuseks on, et võimule ei tule mitte need, kes valitseksid kõige targemalt ja demokraatlikumalt, vaid need, kelle sõnum on kõige populistlikum ja lihtsam. Zakaria raamatu sisu saab kokku võtta…
