-
Teoreetilisemates ettekannetes andis tunda Ida-Euroopa nõrk tundmine, skemaatilisus ja must-valge printsiibi järgimine. Sestap võttis nii mõnigi pakutud jaotus õlgu kehitama. Nii kuulutas üks põhiettekannetest Ida-Euroopa, Tšehhi, Slovakkia ja Balti riigid revolutsioonilisteks, kuna eliit ja ka väärtuste süsteem olla täielikult vahetunud. Poola, Sloveenia ja Horvaatia olla osaliselt muutunud, sest vaid osast vanast kommunistlikust eliidist (Kwasniewski jt) olla saanud demokraadid. Rumeenia kommunistidele aga hakanud võimulolemine meeldima ja nii…
-
Ohu tunnistamisest selle tõrjumise vajaduse mõistmiseni on jõutud samm-sammult. 1998. aastal toimus Rootsis UNESCO maailmakonverents, kus käsitleti kultuuride mitmekesisust ja omapära, kuid eelkõige analüüsiti nende mõju majanduslikule arengule. Leiti, et kuigi kultuuride omapära võib mõnikord pidurdada moodsat majandust, on kultuuride paljusus kokkuvõttes siiski arengu suureks rikastajaks. Konverentsi deklaratsioon sisaldas soovituse, et kultuuride omapäraga seotud kaupu ja teemasid tuleks käsitleda erinevalt muudest kaupadest ning vihjati ka sellele,…
-
Oktoobrikuu esimesel nädalal kangutas nii mõnigi tudeng nõutult Tartu ülikooli keeltemaja Paabel peaust, nõudes tavapärast läbipääsu. Uks aga jäigi suletuks. Otsekohe suundus uudishimulik pilk klaasseina taha auditoorium-fuajeesse. Midagi oli tõepoolest toimumas, midagi, mis tõi meie “paabellikku segadusse” tavapärasest rohkem saginat ja elevust ning äratas üles nii mõnegi “uinunund hinge” – rahvusvaheline germanistikakonverents “Deutsch am Rande Europas”, mis vältas 4. – 9. oktoobrini.
Selleaastasel suurüritusel Tartu ülikooli saksa…
-
Umberto Eco
Bob Henriques/Magnum Photos. 1959.
Jess! Nüüd on see juhtunud! Jalgpall on tunginud ka Kunstihoonesse. See oli möödapääsematu tegu, sest kõikjal mujal on jalka juba ammu enesestmõistetavalt sees. Tänapäine jalgpall on totaalne fenomen. Maailm maailmas. Just jalgpalli kohta käib kõige täpsemalt Švejki maksiim maamuna sees peituvast veelgi suuremast kerast. Jalgpall on gigantseima kodanikkonnaga riik, millel oma võimas finantssüsteem, bürokraatiamasin, majandushoovad. Äriässad ja agentuurid. Aated ja ideoloogia. Eetika…
-
Jalgpall on ühiskonna lakmuspaber.
Olgu algatuseks kohe öeldud, et jalgpalli pole ma kunagi viljelenud ning asjatundjaks ei pea end samuti. Erinevalt oma paralleelklassi poisist, kes pidas end Veerenni tänava parimaks väravavahiks, ja kursusekaaslasest ja sõbrast, kelle kunagise korteri seina ehtis Nottingham Foresti lipp.
Olen elanud sedavõrd vanaks, et mäletan isegi 1970. aasta maailmameistrivõistlusi ja Pelet, kes kolmandat korda maailmameistriks tuli. Aga esimest korda jõudsin staadionile 27. VI…
-
Ma ei arva sugugi, et eetikateema pole tähtis. On küll, aga kohalikel valimistel pole sellega suurt midagi peale hakata. Puhtprofülaktiliselt on muidugi vaja kommunisti sõnaroosaga nüpeldada iga kord, kui temas bolševistlikud kiusatused jälle vinnidena välja löövad. Kommunismi kui inimesi pisivargusest massimõrvadeni ulatuvatele kuritegudele tõuganud mõtteviisiga saab minimaalselt arveid klaarida parlamendi, veel parem kui rahvusvaheliste otsustega. Või siis aitab aeg.
Eesti õpetatud politoloogidel on tavaks rõhutada, et valimised…
-
Poliitikud, kes seda peavad otsustama, elavad olevikus, nad ei pea olema ajaloolased ega muu ala asjatundjad, sest neil on raha, mille eest nad võivad seesuguseid endale nõunikeks palgata. Aga ega nad ei pruugi neid kuulama jääda. Kuid ajalugu on kasulik tunda. Sest jõud, mis on läbi sajandite kujundanud ühe riigi ajaloo, toimivad ka tänapäevas ja veel tulevikuski. Enamasti on need jõud tegusamad kui poliitikute subjektiivsed soovid…
-
Tulemus on kokku võetav ühe sõnaga: populism. Populismi puhul kipub meil kole selge olevat, et see on paha; täiesti selgusetu aga enamasti see, mis ta on. Nii on see peaaegu et kuni viimaste aastateni olnud ka poliitilises teoorias. Peamiseks populismi “määratlematuse” põhjuseks peetakse poliitilises teoorias veel visalt püsivat platonismi. Platonismi põhitunnuseks on usk, et mis tahes nähtusel, kaasa arvatud ühiskondlikel tähendustel, on oma objektiivne olemus, mida…
-
Valimised on möödas. Võib arvata, et udu, häma ja hala “endiste” ja eetika küsimuses on mõneks ajaks – vähemasti järgmiste valimisteni – vaibumas. Dramaatiliste avalduste, süüdistus- ning (enese)kaitsekõnede ja poliittsirkuse tulvas tundus, nagu oleksid paljud väärikad inimesed kaotanud aja(loo) ning situatsioonitaju. Pankurite, kommarite ja eetika ümber lahvatanud skandaalide õhutamisel pärast viisteist aastat kestnud väga üheseid ühiskondlikke protsesse oli juures hämmastavalt propagandistlik ning silmakirjalik maik.
Kõik on ju…
-
Norbert Elias on näidisjuurdleja, kes ajendab meid iseendalt küsima paari hädavajalikku alusküsimust. Kust algab inimene? Miks oleme ajalugu? Kuidas tekivad elul teised funktsioonid kui enne?
Norbert Elias, TSIVILISEERUMISPROTSESS. Saksa keelest Tiiu Relve. Varrak, 2005. 404 lk.
Eesti teaduskultuuris on Norbert Eliase loomingu retseptsiooniga umbes samad lood nagu kunagi Juhan Liivi vastuvõtuga kirjandusloosse: nad on vajanud järelpõlvelt avastamist. Mõnes suhtes kuulub meie jaoks Eliaski oma teostelooga,…
