-
Prostitueerivast kirjanduskriitikast
Viimases Sirbis sõnastas Märt Väljataga tänuväärselt viisteist näpunäidet (algajale) kirjanduskriitikule. Vaadates viimaste nädalate ajalehekriitikat, tundub mulle, et vähemalt ühe olulise punkti peaks sellesse nimekirja lisama: ära kirjuta (vähemalt oma nime all) reklaamtekste raamatuarvustuse pähe.
Või lakoonilisemalt: ära prostitueeri. Ma loen kasvava hämmeldusega Eesti Päevalehe raamatulisa Arkaadia, mis on otsustanud viimastel nädalatel olulise osa oma napist lehepinnast pühendada EPLi üllitatava raamatusarja “XX sajandi kirjandusklassika” reklaamile. Loen…
-
Kui austatud kaitseminister Jaak Jõerüüt lahkus ametist protestiks punaste särkide ja korrumpeerunud riigivõimu vastu, sai temast üliväga lugupeetud Jaak Jõerüüt. Lehed kirjutasid ausast poliitikust nagu kauaoodatud messiast, reaalpoliitikud muidugi irvitasid vastikult. Elukutselised valeprohvetid, sotsioloogidest tulevikuennustajad, nägid Jaaku juba presidenditroonil, hermeliinmantel üll ja hiilgav eetikavõru ümber pea. Juhtunu valguses on ülimalt õpetlik lugeda üle Jõerüüdi mälestusteraamat “Diplomaat ja mälu”. Eetilised küsimused saavad taas selgemaks, nagu nad said…
-
Juhtumisi kuulasin pealt arutelu ühe reality-show (“Tibid maal”) teemal. “Kas nad siis tegelikult, päriselt ongi sellised – primitiivsed tibid?” oli põhiküsimus. Meenutati saates esinenud neiu ema ütlust intervjuus: eks nad kirjutasid talle kõik ette. . . . See kõlas nagu vabandus: ainult mäng ju. Mäng, mis esitleb end tõelusena? Tõelus, mis on olemuselt mäng? Identiteet, mida saab vahetada nagu pesu.
Laulev revolutsioon andis inimestele (justkui) identiteedi ja reaalsuse tagasi. Varsti…
-
Akadeemia uue tulemise esimene number ilmus aprillis 1989, toimetus asus tööle sügisel 1988, eeltööd algasid veelgi varem. See kõik oli veel Vene aeg, mil sõjaeelse ajakirja taastamine ei tulnud kõne alla. Luba uuegi ajakirja avamiseks – mis juba iseenesest oli enneolematu asi! – tuli taotleda Moskvast. Kõik sellised otsused käisid Eesti NSV oludes läbi EKP Keskkomitee, nii pidid ka ajakirja asutajad Ain Kaalep ja Hando Runnel…
-
Nii tormilisi üksikuuendusi pole varasematel aegadel esinenud; trükikunst, mille leiutamisega uusaeg sisse juhatatakse, on kujundanud määravalt kogu ajastut. Ja humanistidele teadagi tundus, et ülim on saavutatud ning et täiendavaid leiutisi pole enam üldse vaja; Erasmus kirjutas ja trükkal ruumi teises nurgas tegi ettevalmistusi, et kirjutatav lehekülg näeks trükivalgust kohe pärast valmimist. Aga selline entusiasm ühendas väheseid, laiemate hulkade kaasamine nõudis aega. Valgustusajast peale hakkab kirjavara kahestuma:…
-
ELis käib ridade koondamine, ülevaade tuleb sihiseadmisel kasuks nendele riikidele, kes ei ulatu sündmusi kujundama. Selged sihid on vähematele vendadele sine qua non enda tõmbetuule vastu kaitsmiseks.
On märke, et oleluskriis, mis on ähmastanud ELi ühist perspektiivi vähemalt Nizza tippkohtumisest alates, on lõppemas. Laienemine, ELi põhiseadus, Türgi, globalisatsioon on lülid sisevaatluse fragmenteeritud ahelas, mille taga oli vajadus avaneda. Mitu kohanemisüritust ebaõnnestus, kuid nüüd on võimalik, et…
-
Toomas kiho ja akadeemiline torn. Piia Ruber
Akadeemiat saab kakssada numbrit. See teeb umbes 40 000 lehekülge tihedat teksti. Kordan, nelikümmend, mitte neli ega neliteist tuhat. Mida see võiks tähendada? Akadeemia on algusest peale olnud ajakiri, kust õppejõud ja üliõpilane leiavad materjali õppimiseks ja õpetamiseks. Krestomaatilisi artikleid, kokkuvõtteid, ülevaateid. Ülikoolis mõõdetakse üliõpilase tööd õppenädalates. Kui seda tehakse raamatute põhjal, siis on üks nädal umbes 200 lehekülge. Akadeemia läbilugemine…
-
See, et Keskerakond on neis piirkondades erakondade seas liider, pole kellelegi saladus. Ometi ei ole pelgalt see nende valimisvõidu põhjus. Kui vaadata valimistel kogutud häälte arvu ja osakaalu, siis võib öelda, et selgelt ennast parempoolseks kuulutanud parteid Reformierakond ja Res Publica, juurde võiks ehk lisada ka Isamaaliidu, kogusid ühtekokku umbes kolmandiku valijaskonna toetuse. Ülejäänud kaks kolmandikku hääli kuulub järelikult neist vasakpoolsematele, suurema sotsiaalse suunitlusega jõududele. Minu…
-
Aksioome ei tõestata. Ja nõnda ei vaja tõestamist seegi aksioomne tõsiasi, et igal riigil on oma sise- ning välispoliitika ja neid kahte tuleks teineteisest lahus hoida. Mida vähem esimene mõjutab teist ja teine esimest, seda kergem on nii kodus kui ka võõrsil asju ajada. Eesti põhiseaduski püüab minimeerida sisepoliitiliste tolmukeerutamiste võimalust ohustada välispoliitilisi sihiseadmisi. Paragrahv 106 paigutab “välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise” seaduseelnõude hulka, mida ei saa…
-
Teoreetilisemates ettekannetes andis tunda Ida-Euroopa nõrk tundmine, skemaatilisus ja must-valge printsiibi järgimine. Sestap võttis nii mõnigi pakutud jaotus õlgu kehitama. Nii kuulutas üks põhiettekannetest Ida-Euroopa, Tšehhi, Slovakkia ja Balti riigid revolutsioonilisteks, kuna eliit ja ka väärtuste süsteem olla täielikult vahetunud. Poola, Sloveenia ja Horvaatia olla osaliselt muutunud, sest vaid osast vanast kommunistlikust eliidist (Kwasniewski jt) olla saanud demokraadid. Rumeenia kommunistidele aga hakanud võimulolemine meeldima ja nii…
