-
Lähiajal ilmub Tartu ülikooli kirjastusel korraga viis uut tänapäevase humanitaarteaduse tõlget.
Indrek Ibrus, mis määras raamatute valiku? Kui palju rahastajad, palju ülikooli õppevajadused, palju valiku tegijate subjektiivsed huvid, palju kompetentsete tõlkijate-toimetajate olemasolu jne?
Indrek Ibrus: Nagu ikka selliste protsesside puhul – need kõik ja mittemiski. Ühest küljest tegime lõpuks ilmavalgust näinud raamatute osas lõppvaliku justkui tõesti ise, kuid tegelikult lähtus see valik esmalt finantseerimisskeemi pragmaatikast ning…
-
Michel Certeau, “Igapäevased praktikad I. Tegemiskunstid”
Erinevate valdkondade (keeleteadusest bioloogiani) meetodeid rakendades avab Certeau uudse vaate igapäevaelule, igikestvale taibukusele, tänu millele saadakse hakkama ja säilitatakse inimlikkus võimude peale surutud ruumikorralduse ja reeglite lahtristikus. Ta toob nähtavale lihtinimeste leidliku aktiivsuse seal, kus valitsevad võimud, kaasa arvatud moodne teadus ja majandus, eelistavad näha vaid passiivset objekti. Kuna suur osa eestlaste ajaloolisest mälust kõneleb sellest, kuidas võõrvõimude alluvuses ellu jääda,…
-
Raamatul on mitu väärtust: esiteks vähendab see juuratekstidega tegeleva inimese ajakulu, võimaldades mingi väljendi (või lühendi) tähenduse teadasaamiseks või täpsustamiseks pöörduda ühe – ja seejuures emakeelse – allika poole. Teiseks aitab see vältida keeleliselt absurdsete vormide ja fraaside esinemist õigustekstides, mille põhjuseks on puudulikud teadmised ladina keele struktuurist ja grammatikast. Kolmandaks võtab sõnastik arvesse suulise kõne puhul tekkivaid probleeme: kõikide väljendite juurde, mida hääldatakse kirjapildist erinevalt,…
-
Asta Õim vaatleb raamatus “Võim ja kultuur” keelekasutust Nõukogude siltidel ja leiab, et tollase sildistamiskultuuri puuduseks oli imperatiivsete siltide rohkus. See tõi käibele iroonilise ütluse “Mis pole keelatud, on lubatud” ja andis põhjust nimetada Nõukogude Liitu “tõkkepuu mentaliteediga ühiskonnaks”. Ülesildistamine devalveeris siltide väärtust ja tõsiseltvõetavust. Kvantiteedi negatiivset mõju kvaliteedile võib tänapäeval täheldada kogu keeletarvituse juures. Sõnaväärtuse kahanemise alged on lihtsustatud juurdepääsus kirjasõnale. Kurja juurt on otseti…
-
Jonathan Wolff viibis Eestis möödunud kolmapäeval Tartu ülikooli eetikateaduse kutsel.Aija Sakova
Jüri Lipping: Kasutasin juhust ja lugesin teie “Sissejuhatust poliitikafilosoofiasse” ning tunnistan, et tegemist on väga selge, asjatundliku ja veenva kirjatööga. Arutluskäik on selgesti jälgitav, tavatult dialoogiline ja minu mõistmist mööda ka üsna õiglane. Kõike seda mööndes on teie raamat ikkagi nimelt see, mida ta taotleb olla – sissejuhatus. Sissejuhatus valdkonda, mis on erakordselt mitmekihiline, erilaadne ja…
-
“Saneerimisvajadust” põhjendatakse inimväärikuse kaitsega ja võitlusega harimatuse vastu. Kiiduväärne. Aga naeruväärseks ja silmakirjalikuks teeb selle paljuski “sanitaride” endi kujundatud ühiskondlik kontekst.
Et paar seadust toimivad sotsiaalse pampersina, luues puhtama ja kuivama tunde? Tõsiasi on, et avaliku ruumi reostus on pikaaegne, üldine ja kaubanduslike juurtega nähtus. Et sündsuse piirid on nihkunud. Et meedias ja loovkunstideski on tervitatud mänguline või estetiseeritud madalkeelsus. Et filmides kõlab roppusi iga kahe…
-
siin see maja, ehitis, paik, hotell seisab keset linna, kahe tähtsa tänava nurgal ning kõik selge, tähtis, vajalik ja tavaline, kõik hämar, ebaoluline, iseäralik ja kahtlane toimub öös, sest öös on asju, öös on kõik võimalik; oleksin võinud tegelikult juba üleeile ära sõita, aga vihm oli siis juba alanud ja ma ei pääsenud enam hotellist välja; ka hotelli öös on kõik võimalik, alatasa sõidavad hotelli ette…
-
Hiina tähtsuse kasv rahvusvahelisel tasandil tõestab, et Huntingtoni tsivilisatsioonide kokkupõrke teooria ei kehti. Hiina tõmbab magnetina ligi riike kõikidest tsivilisatsioonidest, sellest on saamas “juhtriik” arvukatele lääne poolt hüljatud riikidele.
1996. aastal ilmus Samuel Huntingtoni palju poleemikat tekitanud raamat “Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine”. Selles raamatus esitatud viiest põhilisest väitest olulisim on, et tekkimas on uus, tsivilisatsioonide erinevusel baseeruv maailmakord, kus kultuuriliselt sarnased ühiskonnad teevad järjest rohkem koostööd…
-
Kultuuri võib suhtuda kaheti. Esimene võimalus on vaadata seda nii, nagu vaatleb loodusfilmi tegija oma metsikut objekti, langetamata seejuures eetilisi vms hinnanguid, leppides kõigega, mis toimub. Teine on mõõta seda nonde ta enese standardite järgi, mis kultuur ise endale millegi loodusest erineva, suisa “kõrgemana” on püstitanud. Esimesel juhul tõdeme: jah, paraku on see nii, et Eestis (lisaks muudele kõrgetele edetabelikohtadele) hukkub liiklusõnnetustes märgatavalt rohkem inimesi kui…
-
Asi pole pelgalt Prantsusmaa immigratsiooni- ja integratsioonipoliitikas. Rahutused puudutavad kõige otsesemalt anglo-franko ühiskonnamudelite rivaliteeti. Ühel pool tõstetakse kilbile turg, töö ja majanduskasv, teisel pool sotsiaalsed väärtused. Nüüd peab aga Prantsusmaa möönma, et tema mudel, mida ka Euroopa Liidu kontekstis nii aktiivselt brittide jt vastu kaitstakse, ei paku sidusat turvalist elu ühiskonna kõikidele liikmetele. Vähemasti kümnendik jääb väljapoole.
Filipiini medõed ei mässa
Seosed prantsuse ühiskonnamudeli ja rahutuste vahel…
