-
Skandaal on võõrsõnade leksikoni järgi “avalik pahandav, häbistav v kõmuline juhtum”, milles osalejaid nimetatakse skandalistideks. Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurikonkursi žüriisse kuulusid minister, arhitektid, museoloogid jne, aga mitte skandalistid. Järelikult, kui polnud skandaliste, ei saa olla ka skandaali. Konkursi tulemuste teemal vallandunut võib nimetada mõttevahetuseks, ent mitte skandaaliks. Mingit skandaali polnud näha ka Tartus esmaspäevasel kenal üritusel, kus konkursi tulemused teatavaks tehti.
Olekski olnud väga imelik, kui rohkem…
-
See põhiseaduse lepe otsa ei saa, sest seda on tegelikult tarvis ja selleks on koledal kombel vaeva nähtud. Euroopa targimad pead istusid koos uhkelt kõlavas Euroopa tuleviku konvendis, valitsused tegid sinna otsa veel hulga tööd ära ning saidki valmis paberi. Ja pole mingit põhjust arvata, et täna sama tööd tehes paber teistsugune tuleks või tulemus parem oleks. Ei.
Tulemus oli mõistagi kompromiss, millega harva sünnib pärast uhkustama…
-
Vähemasti nõnda arvati veel paar nädalat enne pühapäevast presidendivalimiste esimest vooru. Tänaseks on olukord küll mõneti muutunud, ehkki Tarja Halose jätkamises presidenditoolil vaevalt keegi praegugi tõsiselt kahtleb. Tema 12aastase valitsusaja järel sirgub aga tõesti põlvkond, kellele on saanud Halosest samasugune ajatu sümbol kui 1960.-70. aastate põlvkondadele oli Ukko ehk Urho Kaleva Kekkonen.
Huvitava kokkusattumisena valiti eelmisel pühapäeval Tšiili presidendiks ka naine ning ametisse astus ka Aafrika esimene…
-
Mitte väga ammu, vaid üsna hiljaaegu – ning mitte seitsme maa ja mere taga, vaid siinsamas – armastati rääkida muinasjuttu tootmissfäärist ja mittetootmissfäärist, mille vahel jagunevat kogu inimeste töine tegevus. Küllap rääkijatele tundus, et asised on vaid need asjad, mida saab pihku võtta ja käega katsuda. Teooria ei suutnud paraku seletada, mispärast siis üldse kulutada raha “mittetootlike” asjade peale. Õnneks ei hakatud haiglaid ja koole siiski…
-
Tehkem tulehakatus teadaandega, et jaanuari alul avas pikaleveninud remondi järel uuesti uksed Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus. Oma pettumuseks avastame, et ühtegi leeki me selle lausepilpaga üles ei meelita. Ei lugejate, ei ajakirjanike südameis. “Noh, ja mis siis?” küsib lugeja. “Kus on uudis?” küsib ajakirjanik. Tõsi, mõni valitud kunstnik ehk asib nüüd varmalt hõlmad vöö vahele, sest teada ju on, et mainitud kontoris jagatakse perioodiliselt pappi neile,…
-
Balti riikidega seotut teada, tunda ja suuta sel teemal kaasa rääkida on humanitaar-, sotsiaal- ja õigusteaduste eriline privileeg ja võimalus. Siin peitub ilmselt üks perspektiividest, mille abil ületada sisemine (majandus)poliitiline surve nn rahvusteadustele, mida näiteks Eestis võib märgata juba aastaid. Lisaks inimlikele ja institutsionaalsetele püüetele mainitud teadussuundi omavahel ja isekeskis tülli ajada on kahtluse alla seatud nende suundade eluõigus.
Balti riikide ajaloo tundmine pole oluline mitte…
-
Kelle hääl on ühiskonnas viimasel ajal kõige valjem? Niinimetatud vähemuste hääl. Vähemusi on igasuguseid. Millegipärast kõlab kõige pretensioonikamalt seksuaalvähemuste, mitte kultuuriliste või sotsiaalsete vajadustega inimeste hääl. Et mõned mehed tahavad naisteks, üksikud naised meesteks ja mõned samasoolisega lapsi saada, on märksa suurem “probleem” kui näiteks puudega inimeste või teiste tõrjutud või riskikäitumisega sotsiaalsete gruppide sotsiaalne rehabiliteerimine.
Moodne vähemus on ahistatud ja kiusatud. Seksuaalvähemuste kiusajad ja ahistajad…
-
Paul Rodgersi “Inimese pesakast” Kütioru maakunstirajal.zanna
Keskkonnaeetika läbivaks teemaks on olnud vaidlus antropotsentrismi ehk inimkesksuse üle. Tegemist ei ole mitte vaidlusega inimkeskse vaate pooldajate ja vastaste vahel, vaid keskkonnaeetikuid iseloomustab püüd üksteist üle trumbata selles, kes antropotsentrismi kõige mõjusamalt kummutada suudab. Inimkeskne maailmakäsitus näib olevat süüdi kõigis ökohädades. Selle järgi on loodus vaid instrument ehk inimese huvide ja vajaduste rahuldamise vahend. Loodus on lihtsalt ressurss, millel on…
-
Morten Tønnesen, Hans Werner Ingensiep ja Per Ariansen oktoobrikuus TÜ vanas kohvikus. erakogu
Möödunud sügisel peeti Jakob von Uexkülli keskuse ja TÜ eetikakeskuse eestvõttel Tartus keskkonnaeetika konverents “Väärtused ja konfliktid”. Konverentsijärgses vestlusringis osales kolm ürituse välisesinejat: Esseni ülikooli professor Hans Werner Ingensiep, Oslo ülikooli filosoofia ja keskkonnaeetika õppejõud Per Ariansen ja keskkonnafilosoof ja kirjanik Morten Tønnesen Oslost.
Milline on keskkonnaeetika olukord ning staatus teie kodumaa ning Euroopa akadeemilistes…
-
Miks on ühiskond nõus keskkonnakaitsjaid ülal pidama?
Mulle on kaua olnud antropoloogiline probleem n-ö laastajate ning
säästjate/taastajate vastasseis. Eks ole – ühel pool deemonlikud arendajad/rahajõmmid, teisel pool kaunishingelised, peaaegu eeterlikud loodus- ja muinsuskaitsjad. Kas pole siin midagi varjatult sihipärast ja lavastatut? Sest kuidas seletada selle tüüpilise keskkonnadraama n-ö arhetüüpsete osapoolte rahumeelset kooseksistentsi argipäevas, nende sarnast era- ja institutsiooniviisilist käitumist? Naftaterminali konsultanti ja kaitseala töötajat on sageli raske…
