-
Foto:Alan Proosa
Telgi keskel oli karvase kere ja pöetud peaga hiiglane, vaskrõngas ninas ja raske raudkett pahkluu ümber, valvamas suurt kirstu. Kui hiiglane kirstukaane üles tõstis, tuli sealt jäist õhku. Kirstu sees polnud muud kui tohutu läbipaistev kamp arvutute sisemiste nõeltega, milledes hämarikuvalgus värvilisteks tähtedeks purunes. Segadusse viiduna, teades, et lapsed viivitamatut seletust ootavad, julges José Arcadio Buendía pomiseda:
“See on maailma suurim teemant.” “Ei,” parandas mustlane. “See…
-
Mandaadiomanikud parlamendist andsid teada, et liikmesriikide kokkulepe, millega on, tõsi, pika hambaga, nõustunud ka Euroopa komisjon, rahvaesindajaid ei rahulda. Antagu aga raha juurde. Selge see, et põhjenduseks tuuakse laialt tuntud poliitilised märksõnad nagu Euroopa konkurentsivõime, Lissaboni strateegia, ühine julgeolekupoliitika, innovatsioon ja kohesioon. Ei midagi inimlikku, sest inimlikust ei ole sünnis rääkida.
Inimlik on kõik see, mis puudutab Euroopa (või eelarvete menetlemisel mis tahes riigi või organisatsiooni) institutsioonide…
-
Skandaal on võõrsõnade leksikoni järgi “avalik pahandav, häbistav v kõmuline juhtum”, milles osalejaid nimetatakse skandalistideks. Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurikonkursi žüriisse kuulusid minister, arhitektid, museoloogid jne, aga mitte skandalistid. Järelikult, kui polnud skandaliste, ei saa olla ka skandaali. Konkursi tulemuste teemal vallandunut võib nimetada mõttevahetuseks, ent mitte skandaaliks. Mingit skandaali polnud näha ka Tartus esmaspäevasel kenal üritusel, kus konkursi tulemused teatavaks tehti.
Olekski olnud väga imelik, kui rohkem…
-
See põhiseaduse lepe otsa ei saa, sest seda on tegelikult tarvis ja selleks on koledal kombel vaeva nähtud. Euroopa targimad pead istusid koos uhkelt kõlavas Euroopa tuleviku konvendis, valitsused tegid sinna otsa veel hulga tööd ära ning saidki valmis paberi. Ja pole mingit põhjust arvata, et täna sama tööd tehes paber teistsugune tuleks või tulemus parem oleks. Ei.
Tulemus oli mõistagi kompromiss, millega harva sünnib pärast uhkustama…
-
Vähemasti nõnda arvati veel paar nädalat enne pühapäevast presidendivalimiste esimest vooru. Tänaseks on olukord küll mõneti muutunud, ehkki Tarja Halose jätkamises presidenditoolil vaevalt keegi praegugi tõsiselt kahtleb. Tema 12aastase valitsusaja järel sirgub aga tõesti põlvkond, kellele on saanud Halosest samasugune ajatu sümbol kui 1960.-70. aastate põlvkondadele oli Ukko ehk Urho Kaleva Kekkonen.
Huvitava kokkusattumisena valiti eelmisel pühapäeval Tšiili presidendiks ka naine ning ametisse astus ka Aafrika esimene…
-
Mitte väga ammu, vaid üsna hiljaaegu – ning mitte seitsme maa ja mere taga, vaid siinsamas – armastati rääkida muinasjuttu tootmissfäärist ja mittetootmissfäärist, mille vahel jagunevat kogu inimeste töine tegevus. Küllap rääkijatele tundus, et asised on vaid need asjad, mida saab pihku võtta ja käega katsuda. Teooria ei suutnud paraku seletada, mispärast siis üldse kulutada raha “mittetootlike” asjade peale. Õnneks ei hakatud haiglaid ja koole siiski…
-
Juba minu vanavanemad tassisid pärast viimast sõda Tallinnas Harju tänava varemetele mulda. Käsitsi, kanderaamidega, sund- ja hoogtöö korras. Ligi 40 aastat tagasi viidi osa sellest Eduard Vilde monumendi jalust ära, ligi 20 aastat tagasi aga teine osa, kui arheoloogid enam ei suutnud uudishimule vastu panna ja tahtsid teada, mis on Kuld Lõvi juures mulla all peidus.
Esmaspäeval andis Tallinna noor ja innukas linnapea mulle lootust, et ehk…
-
Tehkem tulehakatus teadaandega, et jaanuari alul avas pikaleveninud remondi järel uuesti uksed Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus. Oma pettumuseks avastame, et ühtegi leeki me selle lausepilpaga üles ei meelita. Ei lugejate, ei ajakirjanike südameis. “Noh, ja mis siis?” küsib lugeja. “Kus on uudis?” küsib ajakirjanik. Tõsi, mõni valitud kunstnik ehk asib nüüd varmalt hõlmad vöö vahele, sest teada ju on, et mainitud kontoris jagatakse perioodiliselt pappi neile,…
-
Balti riikidega seotut teada, tunda ja suuta sel teemal kaasa rääkida on humanitaar-, sotsiaal- ja õigusteaduste eriline privileeg ja võimalus. Siin peitub ilmselt üks perspektiividest, mille abil ületada sisemine (majandus)poliitiline surve nn rahvusteadustele, mida näiteks Eestis võib märgata juba aastaid. Lisaks inimlikele ja institutsionaalsetele püüetele mainitud teadussuundi omavahel ja isekeskis tülli ajada on kahtluse alla seatud nende suundade eluõigus.
Balti riikide ajaloo tundmine pole oluline mitte…
-
Kelle hääl on ühiskonnas viimasel ajal kõige valjem? Niinimetatud vähemuste hääl. Vähemusi on igasuguseid. Millegipärast kõlab kõige pretensioonikamalt seksuaalvähemuste, mitte kultuuriliste või sotsiaalsete vajadustega inimeste hääl. Et mõned mehed tahavad naisteks, üksikud naised meesteks ja mõned samasoolisega lapsi saada, on märksa suurem “probleem” kui näiteks puudega inimeste või teiste tõrjutud või riskikäitumisega sotsiaalsete gruppide sotsiaalne rehabiliteerimine.
Moodne vähemus on ahistatud ja kiusatud. Seksuaalvähemuste kiusajad ja ahistajad…
