-
Tõsimeelsest hernhuutlikust perekonnast pärit protestantliku pastorina, kes andis eestlastele tagasi nende paganliku “vanavara” ja rahvusliku eneseväärikuse, on Jakob Hurt küllap üks eesti identiteedi võtmefiguure. Selles mõttes on isegi kummaline, et tema tekstikogu ilmub “Eesti mõtteloo” sarjas alles 66. numbrina, sest nii kronoloogiliselt kui tähenduslikult peaks ta seesuguses rubriigis kuuluma esikümnesse. Kronoloogiaga ei ole “Eesti mõttelugu” end muidugi üldse sidunud ja kogu XIX sajandisse on varem vaid…
-
Meister Eckhart, JUMALIKU LOHUTUSE RAAMAT. Tõlkinud Uku Masing. Johannes Esto Ühing, 2005. 96 lk.
Meister Eckharti “Jumaliku lohutuse raamat” on üsna stiilipuhas teos. Hilisantiik- ja keskajal üllitati ohtralt “lohutuskirjandust”, mille eesmärgiks oli seletada kannatuste põhjusi ning õpetada korralikult ja õigesti kannatama – või siis kannatustest vabanema. Tegemist on pika traditsiooniga, kuhu kuuluvad nii Cicero ja Seneca kui Ambrosius ja Hieronymus. Eriti mõjukas on selles seoses mõistagi Boethiuse…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/23.12.05/1.jpg” align=baseline border=0>
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/23.12.05/1.jpg” align=baseline border=0>
-
Johannes Paulus II: “kurjus saab eksisteerida ainult mingis koosluses headusega”.
Johannes Paulus II, MÄLU JA IDENTITEET. VESTLUSED MILLENNIUMIVAHETUSEL. Tõlkinud Helve Trumann, Tänapäev, 2005. 176 lk.
Kõigil on meil veel mälus Paavst Johannes Paulus II surmapäevade sündmused selle aasta aprillis. See liigutas väga mitte ainult meediavahendeid, vaid tohutult palju inimesi üle katoliku kiriku piiride. Hetkeks tundus, et terve maailm oli kaotanud oma isa. Kuidas üks inimene sai nii…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/23.12.05/1.jpg” align=baseline border=0>
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/23.12.05/1.jpg” align=baseline border=0>
-
Anthony Levi, RICHELIEU. ÜHTSE PRANTSUSMAA KUJUNEMINE. Inglise keelest tõlkinud Tõnis Värnik. Varrak, Tallinn 2005. 309 lk.
Ajaloolised biograafiad on kogu maailmas jätkuvalt populaarsed, räägitakse isegi teatavast tõusutendentsist selles ajalookirjutuse žanris. Lugejamenu võib suuresti seletada asjaoluga, et paljud biograafiad on suunatud laiale lugejaskonnale ja kirjutatud ajaviitelises võtmes. Ka suure osa Eestis viimastel aastatel ilmunud biograafiaid võib liigitada ajalooteemalise ajaviitekirjanduse alla. Kirjastus Varrak on oma sarjas “Inimene ja ajalugu”…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/23.12.05/1.jpg” align=baseline border=0>
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/23.12.05/1.jpg” align=baseline border=0>
