-
Valitud näide on juhuslik ega olegi tähtis, et see oli just punapäine (?) Jacob Tuleleek, tähtis on protseduur, mille ta sooritas. Puhtalt omakasust ajendatud teos väljendub ometi mehe arusaamine kirjasõna kasulikkusest ja kasutamise võimalustest. Ta teadis hästi, et just kirjapandult säilib mis tahes teadmine kõige kauem ja paremini. Jacob näitas, et oskab kasutada kirjasõna sama edukalt, nagu oli harjunud rahaga ümber käima. Mitte üleliia tõsimeeli võiks…
-
Paganlik kultuur põhineb suulisel traditsioonil, kristlik kultuur piiblis kirjapandul. Vastristituid oli võimatu panna piiblit lugema, seetõttu tuli neile kristliku õpetuse põhitõed piltlikult ette maalida või skulptuuri raiuda. Kõige parem oli rakendada analoogia printsiipi, nt kristlikule pühakule anti paganliku jumala jooned. Siis oli kindel, et rahvas nad ära tunneb ja omaks võtab. Kuid sama hästi võis ka mõne reaalse inimese pühakuga seostada ja vastupidi. Näiteid võime leida…
-
Tegelikult muidugi on rituaalide vastu tärganud huvi pisut veider. Üldiselt baseerub liberalism ju ühiskondlikel tõsioludel: tegelikul elul, reaalsusel, objektiviseerimisel. “Tegelik elu” on õige ja õiglane, isegi kui see on ebatseremoniaalne ja ebameeldiv. Püüd aktsepteerida “tegelikku elu” kehastub seaduseelnõus, mis tahab ohvrit kurjategijaga lepitada; poliitikute soosivates avaldustes omasooiharuse või prostitutsiooni legaliseerimise küsimustes; soovis leevendada liikluseeskirjade nõudeid ja kehtestada kõrgkoolis õppemaks jne. Kõik, mis on “antud”, praktikaks saanud…
-
Kas ajalugu peaks esitama nii, nagu see oli. . . . . . . . või nii, nagu me sooviksime seda näha?
1. Millega paistab seniste Eesti ajaloo üldkäsitluste taustal silma “Eesti ajaloo” VI köide?
2. Milline on selle koguteose kõige olulisem ja jõulisem sõnum?
3. Kuidas hinnata koguteost ülesehituslikust küljest? Millistele küsimustele otsitakse vastust ja mis jääb autorite küsimuseasetuste varju? Millised vajadused ja võimalused on XX sajandi Eesti ajalooga tegelemisel vähem tähelepanu saanud?
Rein Ruutsoo:
1.…
-
Erich Fromm, Armastuse kunst. Tõlkinud Ann Alari. Teine trükk. Pegasus, 2006.
Kas pole kohatu kõnelda armastusest tänapäeva Eestis, kus arutletakse tavatu kirega prostitutsiooni keelamise või lubamise üle? Ja tähtsamatki peale lõbumajanduse on arutada: majanduskasv, euro tulek või viibimine, kinnisvarabuum, tulevased presidendikandidaadid, linnugripp. Kõige selle keskel võib armastust jutlustada vaid vaimust vaene või lihtsalt hull.
Aga ikka ei imestaks ma põrmugi, kui Erich Frommi “Armastuse kunst” raamatupoodidest kiirelt ära…
-
Töötasid ligi kümme aastat (1963 – 1972) ENE teadustoimetajana. Vaatamata ENE ajastuomasele punasele toonile ja pealkirjaski sisalduvale nõukogulikkusele, oli see entsüklopeedia eesti kultuuriloo järjepidevuse seisukohalt väga oluline teos. Kuidas nägi ENE tegemine rahvusloolises mõttes seestpoolt välja, kui suur oli vabadus märksõnade valimisel, kui palju tuli laveerida?
Arvan, et ENE osa eesti kultuuriloos on kõigele nõukogulikkusele vaatamata olnud küllaltki märkimisväärne. Olin üks ENE kolmest esimesest toimetajast, kes sinna…
-
Aga isegi kui riigivõim selle mure ära lahendab, jääb valitsus ikkagi piinlema keerulise probleemi kätte. Esmakordselt maailma ajaloos nõutakse Eesti valitsuselt selget vastust küsimusele: “Kumb on parem, kas Tallinn või Tartu?” Vähem kui aasta enne valimisi ei tahaks ju kumbagi pidi otsustada, aga edasi lükata seda asja ei saa, sest Brüsseli käsk on valitsusest kangem.
Laiem üldsus tunneb probleemi 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna valimisena. Neid linnu on…
-
Võis ette ennustada, et Taani Muhamedi karikatuuride lugu toob tsivilisatsioonide konflikti teema taas päevakorda. Islami- ja sekulaarse läänemaailma põhiväärtuste konflikti oleks raske paremini näitlikustada. Selgus on siiski näiline. Soov karikatuuride kaudu tsivilisatsioonide konfliktini jõuda on kui valest otsast pikksilma vaatamine. Pealahing väärtuste vahel oleks justkui peetud enne sõja enese algust.
Sõda – Foucault’ moodi öeldes võitlus – käib, aga mitte mingi kujutlusliku tsivilisatsioonipiiri taga. See käib esmalt…
-
Eesti ajalugu.
VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Peatoimetaja Sulev Vahtre, tegevtoimetajad Ago Pajur ja Tõnu Tannberg. Õpetatud Eesti Selts, Ilmamaa, Tartu 2005. 463 lk.
Erinevalt sotsiaalteadustest on ajalooteadus riigile ja poliitilisele eliidile kahtlemata vajalik. Sotsiaalteadused toodavad lõputul hulgal negatiivset, võimu kritiseerivat ja lausa riigivastast informatsiooni. Ajalugu evib aga hämmastavat võimet masse rahulikuks, õnnelikuks ja kuulekaks muuta. Ajalugu võib olla rahva hällilaul. Kui aja lugu on jutustatud kenasti ja päädib…
-
* 2005. aasta IV kvartali keskmise brutopalga alusel
Credo quia absurdum est
Sirp ei ole spordileht. Seepärast kõneleb Sirp ainult kultuuripreemiatest. Eesti riigi kultuuripreemiaid ei saa panna edetabelisse võistlema teiste elualade preemiatega ega loteriivõitudega. Kui kultuur on keskne ja keskel, siis ainus mõõdupuu ongi tema elukoha keskmine. Eesti kultuuri tuleb rahas mõõta Eesti keskmise elujärje alusel.
Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus on hea seadus. Seadus ei jäta kultuuripreemiate väärtust…
