-
Mis puutub lastekultuuri, siis muusika või teatri või eriti ehk kirjandusega võrreldes on kunstis asjalood teisiti. Lastele suunatud kunstist saab esile tõsta ehk vaid raamatuillustratsioone ning mõnd performance’i-laadset teatraalset tükki, aga enamasti on kunst selline meedium, mida ei loo mitte professionaalid lastele, vaid lapsed ise juhendajate toel – enese leidmise ja väljendamise eesmärgil. Pildil Sally Stuudio rühmatöö (juh Jane Remm) Tartu vanas kaubamajas 5. II 2006.…
-
Muidugi on meie telekanalid varem ja hiljemgi analoogilisi saateid teinud, eelkõige meenuvad Hunt Kriimsilma, Tipi ja Täpi lood, aga ka “Kõige suurem sõber”, “Vandersellid”, viimastest aastatest “Buratino” . Ent kui praegu eestikeelsetele telekanalitele pilk peale visata, sealt niisugust saadet ei leia. Ehk teisisõnu: kui me alatasa räägime televisiooni negatiivsest mõjust lastele ja noortele, siis unustame mõelda, et televisioon võib täita ka harivat, valgustavat rolli. Paraku peaaegu…
-
Lastele mõeldud head kirjandust ja kirjutatud kultuuri on meil väga palju.
Lastekultuuri on tõlgendatud vähemalt kahes tähenduses. Ühelt poolt on see vaimulooming, mis on otse ja teadlikult lastele loodud ja vahendatud: lastekirjandus, -teater, -kino, aga ka organisatsioonid ja asutused, mis rajatud laste kultuuriliseks harimiseks ja eneseväljendamiseks, s.o huviringid ja -koolid, lastekeskused, spordiklubid jms. Teiselt poolt on lastekultuur see väärtus ja tegevussüsteem, mida lapsed ise endi hulgas arendavad:…
-
-
Suured sõjad, alanud peaaegu märkamatult, on oma ebatavalised nimed saanud alles tagantjärele. Mis on selles siis usutamatut, kui Kolmas maailmasõda, mille võimalikkusest ju aeg-ajalt on räägitud, algab veelgi salapärasemalt?
Huvipakkuvaks võib pidada ka tõdemuse teist poolt, terroristide usulist kuuluvust. On tõepoolest küsitav, kas ilmalikustunud eurooplaste seas leidub kuigivõrd inimesi, kes oleksid valmis mõne idee nimel surma minema. Tuletagem meelde, missugusel toonil on Camus rääkinud “revolutsionääridest”, kes oma…
-
Eestlastele hästi alanud taliolümpia ajal on vist veidi palju loota, et mu kirjutis leiab just eriti palju vastukaja. Ent siiski. Kutsumus ja kalender kohustavad. Nädala pärast on Eesti Vabariigi aastapäev, päev, mis paneb mõtlema olulisele. Oma olemasolule ja eriti oma kohustustele.
Tõsiusklikku mõjutavad nõnda jõulud, mõnd teist ja ehk ka paganlikumat jaanipäev. Mulle on 24. veebruar kõige selle, mida eestlane on võimeline korda saatma, kui ta ausalt…
-
Üks mõistuslik seletus toimuvale on raudteefirma ümberstruktureerimine. Erastatav ER oli jäänud olemuselt nõukogudeaegseks kombinaadiks, kus tegeldi kõige raudteega seonduvaga. Jah, väiksemaid tükke (Elektriraudtee, Edelaraudtee) sealt küll eraldati, kuid tõelise reorganiseerimiseni ei jõutud. (Aga olgem õiglased, BRS ostis 66% ERist ühe miljardi krooni eest, nüüd tunnistab ministeerium sama tüki õiglase hinnana 2,1 – 2,2 miljardit krooni). Võrdluseks võib tuua Eesti Energia ümberkujundamise kontserniks, kus tegevusharud jagati tütarettevõtete…
-
Tallinna peal hästi tuntud kraade Ruts, kodanikunimega Rudolf Pruul, tundis end murrangulise 1940. aasta suve lõpul täbaralt. Kuid ühel ilusal pärastlõunal kohtas ta Harju tänaval oma vana semu Paldiski maanteelt Robit (Robert Rebast), keda polnud enam aastaid trehvanud. Too oli astunud teist rada, lõpetanud gümnaasiumi, jõudnud käia Tondil ja Tartus ning oli juba väikselt ilma teinud ajakirjaniku-toimetajana. Kuna Rutsil sähvatas, et Robil pidi olema pakiliste avalike…
-
Veskimäe raamatu otsustavam osa on esimene ülevaatlik kolmandik, see teeb puust ja punaseks selle, et kõik EKP-lased on kaasvastutavad kommunistliku režiimi kehtestamisel ja säilitamisel. Hävituspataljonides, “küüditamistalgutel” sunniti osalema peaaegu kõiki parteilasi, ajuloputusega pidi tegelema ka igaüks, kes vähegi suutis. Need jutud, et keegi olevat olnud hea kommu ja keegi mitte, ei saagi paika pidada. Andsid sõrme – olid loovutanud käe. Tüütuseni on raamatus dramatiseeritud Karotamme ja…
-
