-
Erich Fromm, Armastuse kunst. Tõlkinud Ann Alari. Teine trükk. Pegasus, 2006.
Kas pole kohatu kõnelda armastusest tänapäeva Eestis, kus arutletakse tavatu kirega prostitutsiooni keelamise või lubamise üle? Ja tähtsamatki peale lõbumajanduse on arutada: majanduskasv, euro tulek või viibimine, kinnisvarabuum, tulevased presidendikandidaadid, linnugripp. Kõige selle keskel võib armastust jutlustada vaid vaimust vaene või lihtsalt hull.
Aga ikka ei imestaks ma põrmugi, kui Erich Frommi “Armastuse kunst” raamatupoodidest kiirelt ära…
-
Töötasid ligi kümme aastat (1963 – 1972) ENE teadustoimetajana. Vaatamata ENE ajastuomasele punasele toonile ja pealkirjaski sisalduvale nõukogulikkusele, oli see entsüklopeedia eesti kultuuriloo järjepidevuse seisukohalt väga oluline teos. Kuidas nägi ENE tegemine rahvusloolises mõttes seestpoolt välja, kui suur oli vabadus märksõnade valimisel, kui palju tuli laveerida?
Arvan, et ENE osa eesti kultuuriloos on kõigele nõukogulikkusele vaatamata olnud küllaltki märkimisväärne. Olin üks ENE kolmest esimesest toimetajast, kes sinna…
-
On omamoodi huvitav, kuidas keeleline formaliteet imbub teaduslike väärtushinnangute süsteemi ja avaldab seal oma toimet, kuidas üks rahvuskeel omandab erikeelsuse privileegid. Jaan Undusk väidab, et Balti uuringute ainsaks tõsiseks töökeeleks on läbi sajandite vaikimisi peetud saksa keelt. Nii nagu kunagi ladina, nii on saksa keel siinse lokaalajaloo uurimises toiminud esmase teadusfiltri ja professionaalsuse kontrollina. Inglise keeles on siiani raske leida vasteid balti ajaloolisele eriterminoloogiale, mistõttu poolpädevuse…
-
Vähemalt romantismist on teineteisele vastandatud kaht ühiskondlikku ideaali. Üht neist võib nimetada atomaarseks: ühiskond olgu vabade ja võrdsete indiviidide hulk, mida reguleerib ükssama seadus ja mis püüab takistada korporatiivsete liitude teket. Teist ideaali on mõnikord nimetatud orgaaniliseks. Sel juhul on kõigepealt tähtis kogukonna terviklikkus, mida korraldab varieeruv tavaõigus; igaühel on kindel koht ja üksikisik on ennekõike suurema koosluse osa, kogukondliku organismi organ.
XX sajandil hakkas orgaaniline ideaal…
-
Mis puutub lastekultuuri, siis muusika või teatri või eriti ehk kirjandusega võrreldes on kunstis asjalood teisiti. Lastele suunatud kunstist saab esile tõsta ehk vaid raamatuillustratsioone ning mõnd performance’i-laadset teatraalset tükki, aga enamasti on kunst selline meedium, mida ei loo mitte professionaalid lastele, vaid lapsed ise juhendajate toel – enese leidmise ja väljendamise eesmärgil. Pildil Sally Stuudio rühmatöö (juh Jane Remm) Tartu vanas kaubamajas 5. II 2006.…
-
Muidugi on meie telekanalid varem ja hiljemgi analoogilisi saateid teinud, eelkõige meenuvad Hunt Kriimsilma, Tipi ja Täpi lood, aga ka “Kõige suurem sõber”, “Vandersellid”, viimastest aastatest “Buratino” . Ent kui praegu eestikeelsetele telekanalitele pilk peale visata, sealt niisugust saadet ei leia. Ehk teisisõnu: kui me alatasa räägime televisiooni negatiivsest mõjust lastele ja noortele, siis unustame mõelda, et televisioon võib täita ka harivat, valgustavat rolli. Paraku peaaegu…
-
Lastele mõeldud head kirjandust ja kirjutatud kultuuri on meil väga palju.
Lastekultuuri on tõlgendatud vähemalt kahes tähenduses. Ühelt poolt on see vaimulooming, mis on otse ja teadlikult lastele loodud ja vahendatud: lastekirjandus, -teater, -kino, aga ka organisatsioonid ja asutused, mis rajatud laste kultuuriliseks harimiseks ja eneseväljendamiseks, s.o huviringid ja -koolid, lastekeskused, spordiklubid jms. Teiselt poolt on lastekultuur see väärtus ja tegevussüsteem, mida lapsed ise endi hulgas arendavad:…
-
Mis seisus on Eesti laste- ja noorteteater? Pole paha. Teatrit tehakse. Teevad mittetulundusühingud ja teevad riigiteatrid. Toimuvad traditsioonidega festivalid (NB-festival, “Noor sajand”) ja uusi tuleb juurde (“Tallinna Teater Treff”, “Draamake”). Info liigub ja, mis peaasi, publik käib. Maailmaorganisatsiooni ASSITEJ (Association International du Theatre pour l’Enfance et la Jeunesse) Eesti keskus on oma tegudega jõudnud rahvusvahelise tunnustuseni. VAT-teater on oma viimase aja lavastustega maailma tippude hulgas, festivalikorraldajad…
-
Philip Pullman, KULDNE KOMPASS. INGLITE TORN. VAIGUST KIIKER (triloogia). Tõlkinud Eve Laur, värsid tõlkinud Harald Rajamets ja Linda Ruud. Tiritamm, 2002 – 2005.
Kuidas võtta ja kuhu jätta? Mine võta kinni. Väidavad, et Philip Pullman olla tänapäeval üks kõvemaid käsa omas laadis; aurahad ja muu panegüürika seisavad juba teoste kaanel. Eelarvamusteta lähenemine on tehtud kui mitte võimatuks, siis vähemalt raskeks. Ei saa ma läheneda sellele kolmikteosele kui…
-
Enn (Aarne Mägi) ja Karmen (Katariina Lauk). repro
J. R.: Katrin Lauri “Ruudi”, vastne eesti lastefilm (koguperefilmitaotlusega, aga igasugune koguperendus on mulle vastukarva, nii et kõnelgem ikka lastefilmist), hämmastab oma visuaalse sujuvusega. Efektsed kaadrid, Eesti filmi alatine sujuv maastikuilu, tegelaskujude liikumise dünaamilisus on kõik olemas. Eesti film on viimastel aastatel vaikselt liikunud sinna, et professionaalsele lahendusele pole suurt midagi ette heita. Tehniline kvaliteet on olemas. Järelikult teevad…
