-
Veskimäe raamatu otsustavam osa on esimene ülevaatlik kolmandik, see teeb puust ja punaseks selle, et kõik EKP-lased on kaasvastutavad kommunistliku režiimi kehtestamisel ja säilitamisel. Hävituspataljonides, “küüditamistalgutel” sunniti osalema peaaegu kõiki parteilasi, ajuloputusega pidi tegelema ka igaüks, kes vähegi suutis. Need jutud, et keegi olevat olnud hea kommu ja keegi mitte, ei saagi paika pidada. Andsid sõrme – olid loovutanud käe. Tüütuseni on raamatus dramatiseeritud Karotamme ja…
-
“Ja veel: loole lõpupunkti paneku ajal hakkas põlema Niguliste kirik. Märkasin seda siiski tund hiljem (kell 1.30), kui torn taeva all üleni leegitses ja peagi upakile vajus. Kole vaatepilt oli.” “Kiri ei põle ära”, lk 214. A. Tarandi päeviku lõppsõna. erakogu
Andres Tarand, KIRI EI PÕLE ÄRA. PÄEVARAAMAT 1980 –. . . . Tallinn 2005. 288 lk.
Andres Tarand on oma päevaraamatute publikatsiooni seadnud üsna täpselt “40 kirja” 25. aastapäevaks.…
-
-
-
Mis kirjad need on, mille juurde üha uuesti tagasi pöördutakse? Ikka need vanad armastuskirjad, mis laeka põhja hoolsalt ära peidetud, et need ei pääseks kaasaja elu segi pöörama. Kuid vahetevahel tekib ikkagi kiusatus armastuskiri sahtli põhjast välja otsida ning küünlavalgel salamisi paar rida lugeda ja mõelda, et vaat mis oleks olnud, kui kõik oleks läinud teisiti. Kuid sellised mõtted tuleb koos kirjaga kähku jälle ära peita…
-
Meeleolud läbi KGB fotosilma. reprod raamatust “Ärkamisaeg läbi KGB fotosilma”
ÄRKAMISAEG LÄBI KGB FOTOSILMA.
Koostanud Urmas Allik, fotod Jaanus Rahumäe erakogust. Toimetanud Kaja Põld.
Eesti Ekspressi kirjastus, 2005. 310 lk.
Esmajoones tuletab salafotode raamat meelde tõsiasja, et meil ka 15 aastat pärast iseseisvuse taastamist ei ole avaldatud usaldatavat ülevaadet, rääkimata detailsest uurimusest, mida kujutas endast KGB, milline oli läbi aegade selle asutuse struktuur ja ülesanded. Kuigi KGB on…
-
-
-
-
Tuleval nädalal vestetakse arvatavasti tavapärasest rohkem muistseid lugusid – iseseisvuspäeva lähenemine annab meenutamiseks hea ettekäände. Ka Sirp meenutab, erileheküljed on pühendatud juba kirja pandud lugudele. Sellistele, mille avaldamine poleks iseseisvuse taastamiseta mingil juhul võimalik olnud, aga mida poleks ka Nõukogude okupatsioonita kunagi kirjutada saanud. Need on ainult üksikud vaated minevikku nende tuhandete hulgas, mida Jakob Hurdast ikka veel innustust saav rahvas oma vaimuvarahoidlatesse kogub. Kui me…
