-
-
Tuleval nädalal vestetakse arvatavasti tavapärasest rohkem muistseid lugusid – iseseisvuspäeva lähenemine annab meenutamiseks hea ettekäände. Ka Sirp meenutab, erileheküljed on pühendatud juba kirja pandud lugudele. Sellistele, mille avaldamine poleks iseseisvuse taastamiseta mingil juhul võimalik olnud, aga mida poleks ka Nõukogude okupatsioonita kunagi kirjutada saanud. Need on ainult üksikud vaated minevikku nende tuhandete hulgas, mida Jakob Hurdast ikka veel innustust saav rahvas oma vaimuvarahoidlatesse kogub. Kui me…
-
Suured sõjad, alanud peaaegu märkamatult, on oma ebatavalised nimed saanud alles tagantjärele. Mis on selles siis usutamatut, kui Kolmas maailmasõda, mille võimalikkusest ju aeg-ajalt on räägitud, algab veelgi salapärasemalt?
Huvipakkuvaks võib pidada ka tõdemuse teist poolt, terroristide usulist kuuluvust. On tõepoolest küsitav, kas ilmalikustunud eurooplaste seas leidub kuigivõrd inimesi, kes oleksid valmis mõne idee nimel surma minema. Tuletagem meelde, missugusel toonil on Camus rääkinud “revolutsionääridest”, kes oma…
-
-
Eestlastele hästi alanud taliolümpia ajal on vist veidi palju loota, et mu kirjutis leiab just eriti palju vastukaja. Ent siiski. Kutsumus ja kalender kohustavad. Nädala pärast on Eesti Vabariigi aastapäev, päev, mis paneb mõtlema olulisele. Oma olemasolule ja eriti oma kohustustele.
Tõsiusklikku mõjutavad nõnda jõulud, mõnd teist ja ehk ka paganlikumat jaanipäev. Mulle on 24. veebruar kõige selle, mida eestlane on võimeline korda saatma, kui ta ausalt…
-
Üks mõistuslik seletus toimuvale on raudteefirma ümberstruktureerimine. Erastatav ER oli jäänud olemuselt nõukogudeaegseks kombinaadiks, kus tegeldi kõige raudteega seonduvaga. Jah, väiksemaid tükke (Elektriraudtee, Edelaraudtee) sealt küll eraldati, kuid tõelise reorganiseerimiseni ei jõutud. (Aga olgem õiglased, BRS ostis 66% ERist ühe miljardi krooni eest, nüüd tunnistab ministeerium sama tüki õiglase hinnana 2,1 – 2,2 miljardit krooni). Võrdluseks võib tuua Eesti Energia ümberkujundamise kontserniks, kus tegevusharud jagati tütarettevõtete…
-
Tallinna peal hästi tuntud kraade Ruts, kodanikunimega Rudolf Pruul, tundis end murrangulise 1940. aasta suve lõpul täbaralt. Kuid ühel ilusal pärastlõunal kohtas ta Harju tänaval oma vana semu Paldiski maanteelt Robit (Robert Rebast), keda polnud enam aastaid trehvanud. Too oli astunud teist rada, lõpetanud gümnaasiumi, jõudnud käia Tondil ja Tartus ning oli juba väikselt ilma teinud ajakirjaniku-toimetajana. Kuna Rutsil sähvatas, et Robil pidi olema pakiliste avalike…
-
Veskimäe raamatu otsustavam osa on esimene ülevaatlik kolmandik, see teeb puust ja punaseks selle, et kõik EKP-lased on kaasvastutavad kommunistliku režiimi kehtestamisel ja säilitamisel. Hävituspataljonides, “küüditamistalgutel” sunniti osalema peaaegu kõiki parteilasi, ajuloputusega pidi tegelema ka igaüks, kes vähegi suutis. Need jutud, et keegi olevat olnud hea kommu ja keegi mitte, ei saagi paika pidada. Andsid sõrme – olid loovutanud käe. Tüütuseni on raamatus dramatiseeritud Karotamme ja…
-
“Ja veel: loole lõpupunkti paneku ajal hakkas põlema Niguliste kirik. Märkasin seda siiski tund hiljem (kell 1.30), kui torn taeva all üleni leegitses ja peagi upakile vajus. Kole vaatepilt oli.” “Kiri ei põle ära”, lk 214. A. Tarandi päeviku lõppsõna. erakogu
Andres Tarand, KIRI EI PÕLE ÄRA. PÄEVARAAMAT 1980 –. . . . Tallinn 2005. 288 lk.
Andres Tarand on oma päevaraamatute publikatsiooni seadnud üsna täpselt “40 kirja” 25. aastapäevaks.…
-
Siiski pean ma ülimaks liialduseks väidet, justkui piisaks kunsti, antud juhul Jyllands-Posteni pilapiltide jõust selleks, et vallanduks sõda kultuuride või tsivilisatsioonide vahel. Taani lehe peatoimetaja ajalooline roll ei saa kunagi suuremaks vahva sõduri Švejki omast. Kui aeg on sõjaks küps, ei leia ainult väga rumal ettekäänet ega salapolitsei peasüüdlast. Kui kärbseid ei saa keisrihärra pildi reostamise eest süüdi mõista, pistetakse trellide taha see, kes kärbeste looduslikku…
