-
Kuid üha rohkem kohtab pressis selliseid nimekujusid nagu Pyatykh (Pjatõhh), Spasovkhodskij (Spassovhodski), Vyacheslav Shlyk (Vjatšeslav Šlõk). On loodud olukord, kus ühe venna nimi võib olla Chekhov ja teisel – Tšehhov. Ma ei pea seda õigeks. Minu arvates ei takista miski vene nimede kirjutamist seni maksnud vene-eesti transkriptsiooni reeglite alusel. Ei tunne lähemalt hiina ja araabia keele kirjutamise reegleid, aga lajatada kõigile keeltele sama üldpõhimõttega, kui vene…
-
Pole siis ime, et kaitseväe juhataja Tarmo Kõutsi närv vastu ei pidanud ja ta asus ise välja saatma poliitilisi turu- ja hinnasignaale. Või on tegu pelga parteilõhnalise ajakirjandusliku provokatsiooniga, millele viitseadmiral õigesti ja ühemõtteliselt reageerida ei mõistnud? Esmaspäevastes ajalehtedes ilmunud tsitaatide järgi otsustades vastandas kaitseväe juhataja end selgelt riigi täitevvõimule. See tähendab, avas kauplemisvooru, milles temal justkui oleks rohkem õigust ja võimu kui teda rahuajal otse…
-
Selliseid võrdlusi saab esitada ainult oma rahva ajaloost lausa meeleheitlikult mööda vaadates. Pole kuidagi võimalik kõrvutada XIX sajandil Eestis valitsenud tsaarivaimustust eesti kommunistide kummardustega Moskva suunas. Asi hakkab pihta juba isikutest. Eesti kommunistlik nomenklatuur oli osa võõrast süsteemist ja selle palgalises teenistuses, Jannsen, Hurt, Jakobson aga omal ajal kindlasti mitte. On suur ja põhimõtteline vahe kohustuslike kummarduste ning võõra võimu otsese teenimise vahel. Kui rahvuslikust ärkamisajast…
-
Mare Mikofi loodud Paul Johanseni büst Tallinna linnaarhiivi õuel. Ervin Sestverk
Paul Johansen (sünd 1901 Tallinnas, surn 1965 Hamburgis) on kindlasti üks möödunud sajandi olulisemaid Eesti ajaloolasi. Elukutseline medievist elab tänapäeval endiselt Johanseni jäetud jälgede keskel, olgu nendeks siis käsikirjalised märkused Tallinna linnaarhiivi kataloogis ja säilikute kaantel või teosed riiulis, mis lihtsalt peavad kogu aeg käepärast olema. Laiema tuntusega on lood pisut teised. “Eesti mõtteloo” sarjas varem…
-
IMG alt=”” hspace=0 src=”images/stories/210406/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Igaüks, kes vaatab meediaväljaannete kommentaa-riume, on näinud seal vihaseid ja ärritunud arvamusavaldusi. Siiski on need reageeringud millelegi. Seda tajudes provotseerivad peaaegu kõik väljaanded aeg-ajalt oma lugejaid (ja ka kuulajaid-vaatajaid). On mõned teemad, mille peale leidub garanteeritult palju vihaseid kommijaid. Juutide ja Venemaa kõrval kuuluvad siia ka poliitikute ja firmajuhtide kõrged palgad nagu ka keskmine palk.
Pole läinud mööda ainukestki keskmise palga uudist, kui mõni kirjutaja poleks teatanud:…
-
Isikunimeseaduse järgi on nimi isiku identiteedi tunnus, nime alusel määratleb ta end, selle abil suhtleb ta riigi ja ühiskonnaga. Mismoodi kehtib see kõik Eestisse tulnud või siin elava venelase või venelasega abiellunud eestlase kohta, kui tema nime kirjutatakse inglise keele ümberkirjutusreeglite kohaselt? Pealegi pole nimeteaduslikust usaldusorganisatsioonist soovitaja EKI väitel neil õigust öelda, et passis fikseeritud isikunime võib ka eesti traditsiooni kohaselt kirjutada. Kellel siis on?
Probleem paistab…
-
Repro raamatust “Seks ja võim”.
Seks ja võim. Armuelu Eestis läbi aegade. Koostanud Karmen Kirke. Suur Eesti Raamatuklubi, 2006. 235 lk.
Raamatu “Seks ja võim” autor on teinud ära suure töö eestlaste seksuaalelu puudutavate materjalide läbitöötamisel ja refereerimisel. Oleksin küll soovitanud raamatule mõnd teist pealkirja nagu “Eestlaste seksuaalsus ajastuprismas” või midagi sellesarnast. Usun, et seksuaalsuse ja võimu teema on siiski jäänud avamata ning vajaks täpsemat selgitamist, seonduvalt…
-
Seksuaalsus Eestis. Ajalugu. Tänapäev. Arengud. Koostajad Olev Poolamets, Elina Haavio-Mannila, Osmo Kontula, Kai Haldre. Toimetaja Ingvar Luhaäär. Eesti Akadeemiline Seksuoloogia Selts, 2006.
Autorite ja artiklite täispealkirjadega sissetrükkimine oleks raamatututvustuse kohta liiga palju ruumi nõudev ettevõtmine. Seetõttu nimetagem peamiselt raamatus esinevaid temaatilisi märksõnu: “seksuoloogia areng” (Imre Rammul), “seksuaalelu algus” (Osmo Kontula), “meeste seksuaalsus” (Meelis Sütt), “seksuaalkasvatus” (Kai Part), “laste ja naiste seksuaalne väärkohtlemine” (Lemme Haldre, Malle Roomeldi), “homoseksuaalsus”…
-
Kumu (ja iga avaliku haridusasutuse) “äriidee” on see, et inimesed tuleb majja sisse meelitada ja siis neid kõigi mõeldavate legaalsete nippidega seal sees võimalikult kaua kinni hoida. Kaheksatunnise tööpäeva jagu. Suur kunst ise võib ju ka tulevikus sündida ainult juhul, kui looja kõvasti kannatab, sealhulgas ka füüsiliselt – näiteks tühja kõhtu. Aga kunsti vaataja-nautija ei pea ilmtingimata sama kadalippu läbima. Kui vaatamine on piinarikas, siis jätab…
