-
Hasso Krull leiab ja jälgib oma raamatus “Loomise mõnu ja kiri: essee vanarahva kosmoloogiast” triksteri mütoloogilist kujundit eesti suulises rahvapärandis. Kuid oma lähenemisviisilt ja haardelt sisaldab essee palju enamat: Krull arutleb folkloorse pärimuse tähenduse üle kaasaegsele inimesele, räägib keele olemusest ja tema “väest” ennemuistsetel aegadel, loomislaulu kui niisuguse temporaalsuse vormidest, ajaloolisest mõtlemisest, labürintidest, õllekannude kosmilistest kirjemustritest ja paljust muust. Teksti suuremaid väärtusi on minu arvates Hasso…
-
rahvamuusik:
Hasso Krull kirjutab, et ta tunneb end vaeslapsena vanarahva pärimust lahti mõtestades. Sülle on kukkunud varandus, mille päritolu ta ei tunne ja mille kasutamise viisi talle ette ei öelda. Arvan, et enamik tänapäeva pärimuskultuuri viljelejaid tunneb end samuti vaeslastena. Mida rohkem ma mängin-laulan, seletan, õpetan, seda rohkem kohtan mõistatusi, mille teadjad/tundjad on teisel pool maapinda. Krull kirjutab, et meie vanarahva pärimust mõtestatakse peamiselt kahel viisil:…
-
Olin üsna esimesi kordi rahvusvahelisel järelevalvemissioonil Aserbaidžaanis, kui üks venekeelsetest tekstidest silma ja kõrva hakkav sõnakatke mind hämmastas: “Piaar!” Kõlalt sarnanes see pärsia keelest pärinevale piaalile, millest teed juuakse. Kummati on see jooginõu hoopis rohkem levinud Kesk-Aasias kui Lõuna-Kaukaasias. Siiski pidin kiirelt taipama, et “piaari” alati seirav “tšornõi” ei viita üldse mitte mustale teele, vaid hoopis kompromaadile ning selle lavastamist saatvatele mustadele tegudele. See, mida meie…
-
Masing on oma kirjutistes meile lahti mõtestanud kolme maailmareligiooni (taoism, budism, kristlus) põhiideed, samuti on ta kirjutanud “Eesti usundi” ning uurimuse “Keelest ja meelest” jm. Eduard Tennmann on andnud maailma usundeist lühiülevaate, mida Masing hindas kui esimest eesti nurga alt nähtud teost, siis veel religioonipsühholoogiast, müstikutest ning raamatukesed lastele usuõpetustundideks. Me kardame nagu tuld sõna “usuõpetus”, kuid pole ühtegi inimest, kes millessegi ei usuks. Praegu usutakse…
-
Poolteist sajandit pärast Sigmund Freudi sündi ja sadakond aastat pärast psühhoanalüüsi teket kipub sugenema üleolev arvamus, et tema õpetusest on võimalik võetud, ta on läbihekseldatud ja läbinähtud. Aga õpetused on alati suuremad kui õpilased. S. Freudi mõttepärandist on XX sajandi lõpupoole teaduste arengu põhjal veel mõndagi võtta. Psühhoanalüüs tervikuna avaneb uuele vaateviisile, kus teada-tuntu omandab ootamatu tähenduse.
Psühhoanalüüs kui kultuuriteooria
Friedrich Nietzsche “Tragöödia sünnis” (1873) eristatakse müüti ennast…
-
Nicolle Rosen, Martha F. Prantsuse keelest Pille Kruus. Tänapäev, 2006. 198 lk.
Teemad “Freud ja geniaalsus” ning “Freud ja (Mida tahab) naine” on leidnud kultuuriloos mitmetahulist ja vastuolulist käsitlemist. Biograafid pole Freudi jonnaka usu kohta oma erakordsusesse – saatmaks korda vaimuvallas midagi suurt – mitte ainult tõendeid leidnud, vaid seda erakordsust ka romantilisi suurmeeste kujutamise klišeesid maksimumtoonides rakendades paisutanud.
Inimene on aga siiski lihtsalt inimene ja ajastu…
-
Werner Horvath. Fragment maalist “Sigmund Freud”. Õli, lõuend, 1994. Freud leidis ülisuure hõlmavusega sümbolid, mis ühtmoodi heitsid valgust niihästi magava Viini naise kui ka pulmi pidavate beduiinide hingeelule. netifoto
Pealkiri on vist sedapuhku nii eriskummalise kõlaga, et tähenduse selgitamisele tuleb pühenduda silmapilkugi kaotamata. “Platonism” märgib mõtlemisviisi platonlikus vaimus: on mingi nähtus saanud meilt mõtestuse ja sõnalise esituse, siis ühtlasi see tähendab, et meie, olles esile…
-
Sõdalase laul
Nurgas mul roostetab mõõk.
Seinad on vajunud längu.
Igast mu lahingust jäänd
vaid kämblatäis kandlemängu.
Keeltele libiseb sõrm.
Taevakaar väriseb kõuest.
Laulan välja sel ööl
me malevad Manala õuest.
Lahing myriseb mäel.
Kindlana seisab me linnus.
Lõkkele lahinguleek
lööb kuulava karjuse rinnus.
Nurgas mul roostetab mõõk.
Toonela saab minu kojaks.
Karjapoiss – kõrvus mu laul –
kuid sirgub Kalevipojaks.
Jyri Kork
“Lauljad klaasmere ääres”, 1958
Järgmisel teisipäeval esilinastub (samal õhtul näitab seda kell 22.05 ka ETV) uus dokumentaalfilm
“Sinimäed” kaitselahinguist Eestis…
-
Möödunud sügisel läbi viidud üle-euroopalise küsitluse andmetel ei peeta kuskil Euroopas sõnarelva nii ohtlikuks, et seda terviseriski allikana üldse nimetataks. Suurimaks ohu allikaks peetakse hoopis keskkonnareostust (isiklikku kokkupuudet ja sellest tulenevat kahju tervisele peab tõenäoliseks 62% vastanutest). Järgnevad liiklusõnnetused (51%), tõsised haigused (49%), tervistkahjustav toit (42%), muud ohtlikud esmatarbekaubad (42%), kuritegevus (31%) ja lõpuks terrorism (20%). Ilmselt ei oska Brüsseli sotsioloogid uneski näha, et mõnes ELi…
-
Soome valitsus ja parlament otsustavad lähinädalail, kas Soome peaks nagu Eesti ratifitseerima Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu. Küsimus on aktuaalne, kuna juulis on ukse ees Soome kord täita Euroopa Liidu eesistujamaa ülesandeid.
Kaks aastat tagasi, kui lepingule alla kirjutasime, oli Soome kindlalt otsustanud selle ka ratifitseerida. Prantsusmaa ja Hollandi negatiivse tulemusega rahvahääletuste järel aga olukord muutus. Veel möödunud aasta lõpul oli Soome valitsus seisukohal, et poleks õige taotleda…
