-
Ahto Abner Noorte Jazzlauljate konkursi saateansambli trummimängija stipendium 5000
Siim Aimla Kirikukontsertide sarja “Mu süda, ärka üles” läbiviimine 10 000
Siim Aimla Noorte jazzlauljate konkursi saateansambli saksofonimängija stipendium stipendium 5000
Silver Ainomäe Tšelloõpingud Londoni Guildhalli Muusika- ja Teatrikoolis 12 000
Tauno Aints Ansambli Metsatöll ja RAMi kontserdikava “Raua needmine” seadete,
noodigraafika ja demode teostaja stipendium 18 000
Anne Alt Õpingud Gdanski Stanislaw Moniuszko nim Muusikaakadeemia klassikalise laulu
eriala magistrantuuris 12 000
Janel Altroff …
-
Ülev Aaloe Loomingu Raamatukogu tööstipendium
(Carl Henning Wijkmarki “Moodsa surma” tõlkimine) 8000
Vahur Afanasjev-Pitsal Avatud kirjandusseminari “Lätete pääl VII” korraldamine 10 000
Arvo-Jürgen Alas Arvuti ostmine 8000
Amar Annus Varakristlike “Saalomoni oodide” väljaandmine 10 000
Andres Ehin Svetlana Aleksijevitši raamatu “Tšernobõli palve” tõlkija stipendium 20 000
Kristiina Ehin Näidendi “Toonela viimane tedremäng” autorihonorar 10 000
Indrek Hirv Valikkogu “Surmapõletaja” autorihonorar 15 000
Alvar Jaakson Lasteraamatu “Laiskade laste raamat” autorihonorar 10 000
Mart Jagomägi …
-
Riiklik koolide õppekava on sotsiaalse regulatsiooni mehhanism, mis loob silla isiksuse, kultuuri ning ühiskonna mineviku, oleviku ja tuleviku vahel. Sellega kirjutatakse kujunevale isiksusele ette, kuidas peaks mõistma maailma ning oma kohta selles, mida ja keda väärtustama, mida oskama, tegema ja mil moel käituma. Ühiskonna seisukohalt on õppekava (ja kool) laste ja noorte ühiskonnakõlbulikuks tegemise üks kõige tõhusamaid tööriistu, inimkehade sotsiaalse normaliseerimise mehhanism. Kultuuri tarvis on õppekava…
-
Vahepealsetel aastatel jõudsime pronkssõduri juures lilledepaneku ja viinavõtmistega ära harjuda. Siis aga märkasime, et järjest rohkem osaleb neil üritustel noori. Eestlasi haaras ärevus: mida need noored siis õigupoolest mõtlevad? On nad ikka lojaalsed Eesti Vabariigile?
Esimesed reaktsioonid olid täiesti nõukogulikud: maha võtta, ära keelata! Taibukamad siiski märkasid, et tegemist on millegi märgiga. Kuju võib ju maha võtta, ent asukoht võib endiselt jääda palverännakute kohaks. Ning kui ka…
-
Umberto Eco (koost) jt. Ilu ajalugu. Tõlkinud Maarja Kangro. Eesti Entsüklopeedikirjastus. Tallinn 2006. 439 lk.
Pealtnäha kuulub see raamat nn kohvilauaraamatute liiki. Igas peenemas kodus, kus muid raamatuid olla ei pruugigi, vedeleb diivanilaua alumisel riiulil ikka mõni suure formaadiga, raske, kaunis, hariv ja lõbustav pildiraamat. Senikaua, kui peremees kohvi keedab, pudelit avab ja veiniklaasi otsib, saab külaline pildiraamatut lehitsedes aega viita ja kohmetusega võidelda. Kohvilauaraamatute puhul on…
-
Umberto Eco, Minipäevik. Tõlkinud Mailis Põld. Varrak, 2006. 184 lk.
Umberto Eco, see semiootika suursaadik ja märgiteaduse habemega maskott, on enamiku jaoks, kes teda üldse teavad, eelkõige ilukirjanik. Eesti keelde vahendatud “Minipäevik”, mis sisaldab pealkirjas lubatud pihtimuslike märkmete asemel hoopis ligi poolsada aastat tagasi itaalia ajakirjadele kirjutatud paroodiaid, ennetab oma käekirjas ning hoiakutes paljuski Eco hilisemate romaanide stiili.
“Minipäevik” ilmus Eco kodumaal esmakordselt 1963. aastal, selle tekstid on…
-
Kui Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus esitles raportite kogumikku “Estonia 1940 – 1945: Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity”, kuulutas Sirp me lähiajaloo mütologiseerimiseks välja jutuvõistluse “Kuritöö”, et tuua teemat veel enam ilukirjanduse ja müütide maailma. Jutuvõistluse töid saab lugeda selles ja järgmiseski Sirbis. Žürii koosseisus Kaarel Tarand, Arvo Valton, Toomas Hiio, Tarmo Teder ja Jürgen Rooste langetas ilusa…
-
Võidukad punaarmeelased Narva jõe kaldal. See ja kaks järgmist fotot raamatust “Estonia 1940 – 1945: Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity”. foto: EFA
Küpseva vilja lõhn ajas ärevile nood, kes juba rukkimaarjapäeva ootasid. Visela Kaksikjärve paisu taga aga kohises vesi.
Oli olnud kaheksa selgeilusat suvepäeva. Kas nimetada seda põuaks? Mõned muidugi juba nimetasid. . . . Metsatulekahjusid, seda silmapiiride pragisevat infernot polnud ju veel…
-
Meid oli seitsekümmend eesti naist küüditatute metsakomandos kommunistlikul Venemaal 1941. aastal. Kummalise kokkusattumuse tõttu kandis laager numbrit 1918, mis oli Eesti riigi loomise aasta. Me poleks seda teada saanud, kui poleks olnud Värdit. See oli Värdi, kes ühel päeval meile selle teate tõi – seisis saba liputades meie ees, kui me rampväsinult metsast tagasi saabusime, ning lasi suust kukkuda krabiseva pallikese, nagu öeldes: “Mängi minuga!” Seejuures,…
-
Õmblusmasin oli rauast ja raske. Tema perenaine oli ta maha jätnud. Tal polnud teda enam tarvis. Tal oli nüüd mees, kes ei tahtnud, et tema naine õmbleks. Ta tahtis, et naine oleks õnnelik. Õnnelik ja õmblemine ei sobinud kokku. Õmblesid ainult õnnetud. Nii arvas mees ja ei lubanud naisel enam õmmelda. Naine oli eestlane, mees rootslane. See oli mehe maa, kus naine elas. Ta oli siia…
