-
Keel teeb leinamise ning mälestamise ja mäletamise vahel selget vahet. Kuigi küüditamise aastapäev on leinapäev, me pigem selle kauge aja ohvreid juba mälestame, mitte ei leina. Mäletama peab, mitte mälestusi tõrjuma, või veel hullem, olnut sootuks maha vaikima või eitama. Kuna Eestis on okupandid, küüditajad, nuhid ja kogu hilisem kommunistide nomenklatuur ühe paja viljad, siis võib inimlikult mõista neid vanu punaseid, kes küüditamisest suurt kõneainet teha…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/160606/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Algusest peale on Tallinna mõtlemise lähtepunkt olnud see, et kultuuripealinna positsioon ei tähenda ainult üht kultuurisündmusi täis aastat, vaid see on ikka suur projekt, mille käigus hakkaksid nii institutsioonid kui kogu linna elanikkond rohkem mõtlema sellele, millist linna me tahame arendada, millises elada.
Töö käib kogu aeg, sest oma visioon tuleb esitada kinnitamiseks Brüsseli ekspertkomisjonile, kes peab oma lõpliku otsuse tegema hiljemalt järgmise aasta kevadeks. Selle aja…
-
Riiklik koolide õppekava on sotsiaalse regulatsiooni mehhanism, mis loob silla isiksuse, kultuuri ning ühiskonna mineviku, oleviku ja tuleviku vahel. Sellega kirjutatakse kujunevale isiksusele ette, kuidas peaks mõistma maailma ning oma kohta selles, mida ja keda väärtustama, mida oskama, tegema ja mil moel käituma. Ühiskonna seisukohalt on õppekava (ja kool) laste ja noorte ühiskonnakõlbulikuks tegemise üks kõige tõhusamaid tööriistu, inimkehade sotsiaalse normaliseerimise mehhanism. Kultuuri tarvis on õppekava…
-
Vahepealsetel aastatel jõudsime pronkssõduri juures lilledepaneku ja viinavõtmistega ära harjuda. Siis aga märkasime, et järjest rohkem osaleb neil üritustel noori. Eestlasi haaras ärevus: mida need noored siis õigupoolest mõtlevad? On nad ikka lojaalsed Eesti Vabariigile?
Esimesed reaktsioonid olid täiesti nõukogulikud: maha võtta, ära keelata! Taibukamad siiski märkasid, et tegemist on millegi märgiga. Kuju võib ju maha võtta, ent asukoht võib endiselt jääda palverännakute kohaks. Ning kui ka…
-
Umberto Eco (koost) jt. Ilu ajalugu. Tõlkinud Maarja Kangro. Eesti Entsüklopeedikirjastus. Tallinn 2006. 439 lk.
Pealtnäha kuulub see raamat nn kohvilauaraamatute liiki. Igas peenemas kodus, kus muid raamatuid olla ei pruugigi, vedeleb diivanilaua alumisel riiulil ikka mõni suure formaadiga, raske, kaunis, hariv ja lõbustav pildiraamat. Senikaua, kui peremees kohvi keedab, pudelit avab ja veiniklaasi otsib, saab külaline pildiraamatut lehitsedes aega viita ja kohmetusega võidelda. Kohvilauaraamatute puhul on…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/090606/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Patrick Tierney seevastu väidab oma salvavalt kriitilises raamatus, et Chagnon manipuleeris välitööde käigus oma informantidega ning suurendas teadlikult vastuolusid yanomamöde hulgas, ässitades eri rühmi üksteise vastu üles, jagades mõnedele machete’sid ning fabritseerides teoses esitatud fakte ja väiteid. Lisaks süüdistab Tierney Chagnoni ja geneetikut James Neeli rõugete epideemia vallapäästmises yanomamöde hulgas 1968. aastal. Mis aga Tierney sõnutsi kõige hullem: Chagnoni “teaduslikule” argumentatsioonile tuginevat kirjeldust yanomamödest kui primitiivsest…
-
Ja ometi, ehkki peied olid peetud, järelehüüded hüütud ja varagi laiali jagatud, ei kadunud antropoloogia uurimisobjektid kuskile – kultuurid, kuigi muutunud, jäid alles. Muutus tabas aga väga teravalt antropoloogiat ennast. Koloniaalikkest vabanenud maades olid välitööd tunduvalt problemaatilisem ettevõtmine. Liiati hakkas mitte-lääne kultuuridest kirjutamise monopol antropoloogidel käest libisema: mitut masti maailmarändurid, ajakirjanikud, oma kultuuriliste juurte otsijad jpt hakkasid vahendama oma kogemusi kohtumisest kaugete kultuuridega. Kahanev ja värvikirev…
-
Missugune on teie arvates Eesti etnoloogia hetkeseis ja millised on peamised mured?
Art Leete: Eesti etnoloogia (ka kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia) olukord on põnevam kui kunagi varem. 1990. aastatest peale on esile kerkinud hulgaliselt noori uurijaid, viljakalt tegutsevad ka vanema põlvkonna uurijad. Käsitletavate teemade ring on avardunud ja mitmekesistunud. Samas aga kummitab Eesti etnoloogiat akadeemilise teaduse kitsas kandepind. Ajaloo instituudi etnoloogia sektor on hulk aega olnud teatud mõttes poolhääbunud…
