-
Tänapäeval ollakse keeletehnoloogia usku. Peab kõvasti pingutama, et eesti keel keeletehnoloogias suurkeelte klubi lävel püsiks. Euroliidu ametliku keele staatus lisab siiski kindlustunnet, et ollakse äravalitute hulgas, kelle keel veel niipea üleilmastumiskatlas inglistina sulamiks ei kee.
Eesti keele kõrval elab aga oma elu teine suur maakeel – lõunaeesti keel. Suurem osa lõunaeestlastest on küll oma, lõunaeesti kirjakeele asemel sadakond või rohkemgi aastat pruukinud eesti kirjakeelt, kuid selle…
-
Tüüpilised lõunaeestlased II aastatuhande lõpus. aron stern
Lõuna- ja põhjaeestlased peavad oluliseks täiesti vastakaid põhimõtteid ja seisukohti.
Kas olete tundnud, et mõni inimene lihtsalt ei saa aru, miks te midagi teete? Kui nii tunnete, küsige üle, kust ta pärit on. Kui teie olete Põhja-Eestist ja “mõistmatu” inimene Lõuna-Eestist, siis on kõik selge – te ei peagi üksteisest aru saama. Muidugi käib see ka vastupidiselt: põhjaeestlane ei pruugi aru…
-
Vanasti oleks olnud lihtne hinnata asi riknenud kaubaks ja ära visata. Aga tänapäeva maailmas ei või iial teada, kas tegu on tavalise tarbija petmisega või hoopis asümmeetrilise ohuga. Panikööri fantaasia võib letšopudelite taha kergesti konstrueerida muhameedliku vandenõu ning näha halvaks läinud toidukraamis viitsütikuga kildpommi. Sest miks bulgaarlased villisid oma letšo just ohtlikke kilde andvasse klaaspudelisse, mitte ohutusse plastiktaarasse? Valvas neokonservatiivne jänki ehk küsiks nii. Meie Eestis…
-
Eriti narr on konservatiive hukka mõista selle eest, et nad on alalhoidlikud ehk püüavad “kinni hoida vanadest traditsioonidest, olgugi et ühiskond on muutunud”, nagu seisab Eesti Päevalehes. Või siis nuriseda nagu Postimees selle üle, et hariduskapitali plaanil pole klassikaliselt sotsiaaldemokraatlikke lähtekohti ja see võimaldavat jõukamatel rohkem raha koguda kui vaesematel. Erakond ehk mingi ühiskonnaosa, aga mitte kunagi ühiskonna kõigi liikmete vaateviisi esindaja kirjutab ka programmi omadele,…
-
Shanghai ülikooli koostatud maailma 500 parema ülikooli edetabel arvestab USA andmebaasidesse lülitatud teadusartikleid ja nende tsiteerimist, õppejõudude ja vilistlaste saadud rahvusvahelisi teadusauhindu. THESi (Times Higher Education Supplement) maailma 200 parema ülikooli edetabel arvestab samuti tsiteeritavust, kuid ka üliõpilaste ja õppejõudude suhtarvu, välismaiste õppejõudude ja üliõpilaste osakaalu jne. 50% tulemist määrab 88 riigis küsitletud 1300 tippteadlase eksperthinnang oma eriala tasemele maailma ülikoolides. Internetis esindatud teaduse järgi reastab…
-
Michel Vovelle (koostaja). Valgustusaja inimene. Tõlkinud Margus Ott, Auli Ott ja Heigo Sooman. Avita, 2006. 464 lk.
Euroopa ajalugu liigendavad perioodimõisted on pärit enamasti XIX sajandist. Tänapäeval valmistavad suured nimesildid, nagu antiik, keskaeg, renessanss, valgustus jne, ajaloolastele pigem peavalu ja ebamugavust. Need tunduvad vägivaldse üldistamise, anakronistlike eelarvamuste või usutavuse minetanud eesmärgipärase ajaloofilosoofia viljana. Isegi kui need on kasulikud minevikusündmuste segadiku korrastamiseks, kuuluvad nimetused ise kõige täiega ajalukku…
-
Kultuuriloolane Philipp Wolf on leidnud, et prügimägi on tänapäeva ühiskonnas ainuke sümbol, mis inimesi tõeliselt ühendab. “Prügimäed on tsivilisatsiooni varjatud mälestused ehk arhiivid. Kaubad ja päevauudised peavad olema ajutised, et neid saaks kiiresti välja vahetada; seevastu prügi on suhteliselt püsiv. Võiks isegi öelda, et pärast äratarvitamist ja rämpsuks muutumist omandab ebapüsiv toode teatava kestvuse. . . . Peale selle toob prügikast kõik kokku; kui miski on muutunud rämpsuks, ei…
-
Aivo Lõhmus, Linnar Priimägi, Vaino Vahing
ja Madis Kõiv 1987. aastal Tartus Kirjanike Majas.
Tere jälle, sõber Aivo, varsti kohtume uuesti, kuigi kohtumine ei ole seks puhuks see päris õige sõna, või on koguni vale täiesti, sest kohtumise all tema tavatähenduses mõistetakse ju asjade või inimeste kokkupuudet (elusolendite puhul kas silmsidemes või hääleulatuses) teatavas kindlas kohas – näiteks: Maa kohtumine hiigelkomeediga kusagil kosmoses; ja ehkki koht ise…
-
Kersti Lust, Pärisorjast päriskohaomanikuks. Talurahva emantsipatsioon eestikeelse Liivimaa kroonukülas 1819 – 1915. Eesti Ajalooarhiiv, 2005. 375 lk.
Kersti Lusti uurimus hõlmab Eesti ajaloos äärmiselt murrangulist XIX sajandit. Ühe aastasaja jooksul leidsid aset protsessid, mida võib ehk kõige üldisemalt kokku võtta moderniseerumisega. Elle Vunderi sõnul toimus Eesti alal XIX sajandi jooksul sotsiokultuuriliste muutuste käigus kogu ühiskonna uuenemine ja sotsiaalne diferentseerumine, kus erinevate kumulatiivsete protsesside tulemusena nõrgenesid vanad…
-
26. mail esitleti Kirjanike Maja musta laega saalis Hasso Krulli uut luulekogu “Talv” ja ühtlasi ka Peeter Lauritsa ja Hasso Krulli kolmekeelset (eesti, võro, inglise) luuleplakatit “Vana labürint”, mis kannab Lauritsa kujutatud visuaalsel taustal Krulli vabavärsilist lühipoeemi. Pajatav luuletekst on kindlas rütmis, kuusteist seitsmevärsilist salmi. Hasso, kuidas seda trükist võiks nimetada?
Tegime selles vormis, kuna see tundus kõige ökonoomsem ja suhteliselt hästi teostatav. Need labürindi asjad tekkisid…
