-
Tallinna Kultuuritehase tüüpi ettevõtmine
on väga perspektiivne idee, millele püsiva
eluvormi otsimiseks peaks võimuorganeil
rohkem kannatust jaguma.
Kuidas korraldada kultuuri? Managing the Arts. Koostajad Anu Kivilo ja Kadi Herkül. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2006. 160 lk.
Kultuurikorralduse kraadiõppe edenemine meie kõrgkoolides on tänuväärselt kaasa toonud ka rea temaatiliste käsiraamatute ilmumise. EMTA kultuurikorralduse magistritöödel põhinev ja mõne õppejõu artikliga täiendatud “Kuidas korraldada kultuuri?” on selles reas värskeim. Kogumikus esindatud…
-
On ju loosungi all “Kultuur on tähtis” väga hakatud rääkima nn pehme (kultuur) ja kõva (raha) seostest ja sellestki, et ei ole liberalismi ja majanduskasvu ilma sobiva kultuurilise pinnaseta (vt kas või samanimelist Samuel Huntingtoni ja Lawrence Harrisoni toimetatud eestindatud kogumikku). Olen kuulnud koguni arvamust, et kui meie kultuuris ei oleks üleminekuajal nii ulatuslikult prevaleerinud postmodernne kõikelubavus ja lahtisus, vaid mõni konservatiivsem trend, ei oleks vabaturumajanduse…
-
“Taarka” etendust raamis Obinitsas Seto seltsimaja vahetusse ümbrusesse kujundatud miniatuurne Setomaa: müügikioskitest võis osta 15 krooni eest hapukurki lisandiga, ehtsat kodusuitsutatud singiga võileiba, koduõlut, barankakeesid ja muud söödavat ning mittesöödavat.
AILI KÜNstLER
Kauksi Ülle ja Ain Mäeotsa “Taarka” Obinitsas Setu Seltsimaja hoovis 4. augustil A.D. 2006.
Kui alustada à la Agu Sihvka ja kõik ausalt ära rääkida, siis tunnistan, et kui lõpuks sain minagi ihaldatud pileti “kultusetenduseks” tituleeritud “Taarkale”…
-
Mida sa arvad Vilde muuseumist kui haridusasutusest ja pühapaigast? On see piisavalt atraktiivne ja mida sääl veel võiks ette võtta?
Vilde muuseum on selles mõttes tore paik, et klassiku harda imetluse asemel pakutakse nüüd rohkem näidet kolmekümnendate aastate keskklassi kuuluva inimese elamisest. Vilde klubi üritustel pole ma kahjuks osalenud, kuid nende ettevõtmised on igati tänuväärt, sest Vilde oli ikkagi väga andekas jutukirjanik, milliseid meie väikesel rahval pole…
-
Eesti keel on jõudnud armutusse tarbimisühiskonda, Euroopa Liidu ametikeelte hulka, neoliberalismi bürokraatia-Mekasse ja veebikesksesse infoühiskonda. Segunevad vaba suuline dialoog ning SMSide ja veebisuhtluse kiirustav kirjalikkus, asjalik kirjavahetus ja kopipastajuriidiline ametitekst, mida seovad kantseleistambid.
Iga tekst, mis meie tunnetusviisi või maailmapilti vahendab, teisendab või loob, muudab keelt ka siis, kui selles uusi keeleüksusi ei leidu. Keelendite seosed teisenevad, kasutussagedus või tähendus muutub. Laenata sõnu on osati paratamatu, grammatikalaen…
-
1. IX 1906 avati Tartus Jaan Tõnissoni, Oskar Kallase ja Peeter Põllu algatusel tütarlastegümnaasium, kus õpetus hakkas tollal tavapärase saksa või vene keele asemel käima eesti keeles. Kool alustas tööd üüritud ruumides Jaani 24, esimeseks juhatajaks sai Oskar Kallas. Aprillis 1915 valmis Viljandi tänaval Georg Hellati projekteeritud oma koolimaja, praegune Miina Härma gümnaasium (pildil 1920. aastatel).
arhiivifoto
Tänavu tähistame emakeelse gümnaasiumi juubelit. Sel puhul toimub Vanemuise kontserdimajas 29.…
-
vilde muuseumi arhiiv
Peks kui Vilde patoloogia
Küsime seekord alustuseks niimoodi: mida me mõtleme siis, kui ütleme “muuseum”? Tänases Eestis mõtleme tihtilugu kindlasti Tallinna kurikuulsa Kumu peale, millest on tehtud eesti kunstielu nii-öelda atraktsioon ja mille (esmakordne) külastamine on saanud nii personaalse prestiiži kui image’igi indikaatoriks. On ju nii austamisväärne mõnel presentatsioonil mõnele asjamehele sügavamõtteliselt ütelda: ma vaatasin Kumus nii pikalt Mäge, ta on ikka nii hea, aga…
-
Oktoobrist 2005 seisab Tallinnas Harjumäel endise Viktor Kingissepa ausamba asukohal vabadussõja monumendi nurgakivi. Ja ootab. PIIA RUBER
Tänavu mais kaitseministeeriumis kogunenud asjahuviliste ümarlauas otsustati, et juba 86 aastat vindunud ja alati tagajärjetult lõppenud plaan rajada Tallinna Vabadussõja võidu ja Eesti vabaduse auks mälestusmärk tuleb lõpuks teostada. Ümarlauast või rahvakogunemisest poleks olnud järjekordselt mingit kasu, kui äkki poleks avaldunud ka poliitiline tahe. Riigikogu võttis juba 2005. aasta märtsis…
-
Me saame alustada puhtalt lehelt, mis sest, et asjatundjatele on Tallinna vabadussamba rajamise pikk ja nurjumisi täis eellugu hästi teada. Teadma peab, aga mitte nüüd kogu ajalugu pommina jala küljes kaasa vedama. Paistab, et seekord on ka valitsus täis otsustavust auküsimus võiduka lõpplahenduseni viia. Ent nagu Sirbi vestlusringis kõneldust saab järeldada, on probleeme ja kiusatusi veel käimata tee igal sammul ette näha.
Võib eeldada, et vabadussamba alal…
-
Reformierakond deklareerib madalaid makse ja seda, et igaüks aidaku ennast ise. Enam-vähem seda ta ka ellu viib üsna erinevate partnerite abil, kes keeravad kergesti selja enda deklareeritud ideoloogiale, millega nad võimule tulid. Värske leppe valguses näitavad erilist paindlikkust Rahvaliit ja Keskerakond, kes puistavad endale tuhka pähe ja mõistavad hukka selle, mida nad koos Reformierakonnaga teinud on ja teevad.
On vähe lootust, et aastateks 2007 – 2010 koostatud…
