-
IMG alt=”” hspace=0 src=”images/stories/201006/2. . . .jpg” align=baseline border=0>
-
22. septembri Sirbist loeme, et eesti rahvas on sooritamas enesetappu. Alvar Loog soovib sarnase provokatiivse pealkirjaga juhtida tähelepanu siinmail hiilivale moraalirevolutsioonile. Loog väidab, et euroopastuvas Eestis on kasvamas ja kosumas “kapitalistliku liberaaldemokraatia sünnitatud uus eetika”, mida iseloomustab “libe segu majandusliberalismist ja kristlikust kosmopolitismist”. Selle protsessi seni teadvustamata tulemuseks olevat “nii üksikindiviidide kui tervete rahvuste etniline tasalülitamine”.
Eesti rahvuslik mõtlemine ning horisont on tõepoolest muutumas. Koolikirjandites arutlevad…
-
Mulle tundub, et kurja juur on tallinlaste kohataju või kodupaigatunnetuse puudulikkuses. Jah, on need põlistallinlased, kes iga nurga ja nurgataguse lõhnast ära tunnevad ja võivad ka erihariduse puudumisel täpselt öelda, kust lähevad inimeste alalised käigurajad ja kuhu ning kui suuri hooneid peab ehitama. Aga põlistallinlased, nagu teada, moodustavad tühise osa linna elanikest ning valimissüsteem ei anna neile mingeid eeliseid võitluses kohtade pärast linnajuhtimises. Poleks mõistlik ja…
-
Milleks uuritakse minevikku? Kuigi traditsioon soosib vastust, et mineviku enda pärast, siis näitab kogemus midagi muud: kõige varasematest ajalookirjutuse ilmingutest peale Egiptuses ja Mesopotaamias on mineviku üles- ja ümberkirjutamine olnud oleviku ja tuleviku teenistuses. Ajaloofilosoof Hayden White on kirjutanud tabavalt: “Ajaloouurimine kui eriomane nähtus pole sündinud mitte niivõrd vajadusest tuvastada teatud sündmuste toimumine, vaid soovist määratleda, mida need sündmused võiksid tähendada konkreetse inimrühma, ühiskonna või kultuuriarusaama…
-
Lord Byron
Kirp on küll väike, kuid hüppab kõrgele. Nagu bioloogiaõpikutes väidetakse, on inimesekirbu (Pulex irritans) arvukus viimase sajandi jooksul oluliselt kahanenud, seda eeskätt keskküttega majade ehitamise tõttu, kus on kirbuvastsete arenguks liiga vähe niiskust. Inimesele endale muidugi meeldiks mõelda, et ta on hakanud oma roppudest esiisadest rohkem puhtust pidama, aga ega see üksi ei aitaks, kuivust on ka vaja. Aga et looduses peab valitsema tasakaal…
-
Kodusõjas liitus isa ühe relvastatud poolmilitaarse üksusega ning paistis silma sellise julmusega, et naine ja tütar katkestasid temaga suhted. Kaks aastat tagasi mõisteti pätistunud mees mitme kuriteo pärast vangi. Ühiskonnas, kus tema põlvkonna naiste koht on enamasti kodus pliidi juures, juhib Nini ema praegu suurt riigiametit, kus on ühendatud meie pensionikassa ja haigekassa ülesanded.
Nini ise käis 23aastaselt Serbias Slobodan Miloševići kukutajatelt õppimas, kuidas korraldada rahumeelset…
-
J. Randvere “Ruth” 19.-20. sajandi vahetuse kultuuris”. Koostanud Mirjam Hinrikus. Underi ja Tuglase kirjanduskeskus, 336 lk.
Noor-Eesti 3. albumis (1909) avaldatud noore Johannes Aaviku (alias J. Randvere) “Ruth” on esteetiline utoopia, meheliku fantaasia kuldlõige, naturalistlikes detailides lahti kirjutatud kapriisid ja hormoonid. Sellelt kirjanduslikult portreelt leiame nii vaimselt kui sotsiaalselt emantsipeerunud blondi naisterahva, kes on jumalikult ilus, stiilne, rafineeritud, rikas, musikaalne ja vabameelne. Ruth on erudeeritud kreeka ja…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/131006/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Eesti poliitika kaubastumine ja mütologiseerumine on ajalooga ja süvenev protsess. Omal ajal nördimust tekitanud hiiglaslikud näopildid (ikoonide ülesriputamine) ja ka hiljutine kohukeste kampaania (varjatud reklaam, mille “kavalus” põhines logode sarnasusel ja tegelike kavatsuste varjamisel) olid selle protsessi õrnad õied. Uut kvaliteeti poliitilises ajupesus tähistas äriprojekt Res Publica, kus kohtusid suur raha, kõrvalejäetud võimuhuviliste ja erakondades pettunute meeleolud. Pakkudes “uue korra” ja moraalse vankumatuse kujundeid, ei pakkunud…
-
Olaus Magnuse kaart (1539).
Hoolimata “suurte narratiivide” pikaaegsest kriitikast, peame tunnistama, et suured ajaloolised raamjutustused pole tänaseni kuhugi kadunud. Akadeemilises ajaloouurimises on viimasel ajal üheks mõjukaks kontseptuaalseks raamiks saanud Euroopa kujunemislugu, kus peegelduvad mõistagi omajagu tänase Euroopa poliitilised huvid. Sellega seoses kõlavad üha sagedamini väited, et Euroopa sündiski keskajal. Kõige mõjusamalt esindab seda seisukohta eesti keeleski kättesaadav Robert Bartletti mahukas raamat “Euroopa sünd”. Euroopa keskaegne kujunemisprotsess ehk…
