-
Maailmamajanduse paisumine paistab peatumatu. See ärgitab küsimusi. Kas mõnikord võib maailmamajandus ka mitte kasvada? Kas kasv on inimeste vaba otsustuse tulemus või mingi seaduspärasus sunnib seda/meid selleks? Kas kasvul on piirid? Ühest vastust neile küsimustele pole olemas.
Esmalt tasub seletust otsida tehnoloogia arengust, näiteks vesiveski – aurumasin – sisepõlemismootor – tuumaenergia. Iga uus leiutis hõlbustas elu, aitas tõsta tööviljakust. See omakorda tõi kaasa, vähemalt suures plaanis, rohkem…
-
Kolme aasta eest Euroopa Liidu teemaliste arutelude kõrgpunktis armastati toonitada, et ELi poolt otsustamine on põhimõtte küsimus. Ida ja lääne vahel tehtava otsustava valiku fraseoloogia asendas aga vaid sügavamate, sisuliselt asjalike põhimõtete puudumist. Oli selge, et halekoomiliste visioonide à la Siim Kallase “Lõpp nõukogudele” (PM 23. VIII 2003) esitajad ei uskunud ka ise tuha all hõõguvasse otsustavasse võitlusse kunagiste kolhoosiesimeeste ja rajoonikomiteede tegelaste nõukaihaga. On ju…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/220806/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Massid on ettearvamatud kogumid. Pean silmas rahvamasse. Kui käsitleda neid Elias Canetti arusaamade järgi, siis võib eeldada teatud seaduspärasuste kehtimist. Massi kogunemise kõrgpunkt on plahvatus, mis massi enda laiali, taas olematuks paiskab. Ja korrapidajatele ei pruugi kedagi karistamiseks pihku jääda.
Pühapäeval Ungari pealinnas läks rahvas rahutuks täiesti ootamatu tõukejõu ajel. Mis siis juhtus? Peaminister oli rahvale valetanud, vale jalad jäid lühikeseks ning mingi osa rahvast sattus seepeale…
-
Kristjan Jagomägi. Rahvuslik avio-ornamentika, 2005. Ornamendi motiivide disanis on rakendatud kaasaaegsete reisilennukite tõepäraseid siluette.
See artikkel ei ole kirjutatud üheselt rahvuse ja rahvusluse kaitseks; õigupoolest ei usu nende ridade autor üldse rahvuslikku essentsialismi. On raske, kui mitte võimatu objektiivselt näidata, et rahvus(lus) on hea ja tingimata vajalik ning praegune denatsionaliseerimine halb. Siinkirjutajat häirib lihtsalt praeguste protsesside hiiliv totaalsus, sajandite vältel kujunenud rahvuskehandi jaoks eluvajalike valikute avalik mahavaikimine.…
-
See tähendab ühtlasi, et ajalugu on täis meta-histoorilisi žeste” – sealhulgas moraalseid hinnanguid minevikusündmustele ja minevikus tegutsenud inimestele. Täna näiteks presidendikandidaatidele moraalsete hinnangute andmisega kuulutavad hindajad, et nemad oleksid samasuguses olukorras käitunud märksa õilsamalt ja kaugelenägelikumalt. Minevikus tegutsenute eneseõigustusele, et sel hetkel oli mingil viisil käitumine igati loogiline ja paratamatu jäävad nende kõrvad kurdiks.
Marshall Sahlins (“Apologies to Thucydides”, Chicago 2004) jagab ajalukku paisatud inimesed kaheks:…
-
Silvia Kaugia. Avatar, 2006. 164 lk.
Oleme kõik vahel leidnud end mõtlemast suhtele õiguse ja ühiskonna vahel. On see siis seotud teravate probleemidega, mida ainuüksi normatiivselt lahendades tekiks ühiskondlik konflikt (Lihula, pronkssõdur), või lugedes kommentaare kohtuotsuse kohta, mis ei vasta (näiteks narkokurjategija karistamisel) ühiskonna ootustele. Palju vastandlikke arvamusi on tekitanud valitud õiguspoliitika (varade tagastamine, maksustamine). Vahel otsitakse meedia abil ka ühiskonna patuoinast: näiteks suhkrutrahvi puhul (kes riigiametnikest…
-
Leiger Sääretirbil. 2000.
Saksa sõjaväes võidelnud veteranide matusepaik Metsakalmistul. 2000.
Valkla lahingu mälestuskivi. 1991.
Ly Lehtmetsa koostatud entsüklopeediline koguteos “Kivid kõnelevad” on raamat Eesti mälestusmärkidest. “Iga mälestis on kild ajalugu,” ütleb autor eessõnas. Ja kilde on palju. Raamat annab teavet 3171 mälestise kohta: ausambad, mälestussambad, kujud jm monumendid, mälestustahvlid, -kivid, -puud ja -ristid. Kui eelnevaist on katsutud üles otsida ja raamatusse võtta kõik, mis Eestis on, siis kirikud, kabelid,…
-
Benjamin Zephaniah. Musta mehe
poeetiline mäejutlus, põhjalased kuulavad.
Jürgen Rooste
1.
Möödunud nädalal toimus Norras Stavangeris, iga-aastane kirjanduse ja sõnavabaduse festival Kapittelfestivalen, mis tänavu oli pühendatud Aafrika kultuurile ja kirjandusele. Erinevalt Tallinnas toimuvatest kirjandussündmustest on sel festival suur (majanduslik ja mentaalne) munitsipaaltoetus. Samuti ei pea oma üritust poolvägisi ise kõikjale toppima, meedia tunneb (kohati liigagi, aga sellest allpool) asja vastu ise huvi ning raamatupoed käivad lunimas, kas nad saaksid…
-
Euroopa Liidu tänane rahandussüsteem ei vasta liikmesriikide ees seisvatele väljakutsetele nagu rahvastiku vananemine, teadmistepõhise majanduse arendamise vajadus ja keskkonnaprobleemid. Ehkki ELi põhiseaduse lepe seab nime poolest eesmärgiks sotsiaalse Euroopa, ei ole selles visandatud ainsatki uut meedet, millega sotsiaalsete probleemidega tegelemine laieneks liikmesriikide tasemelt üleeuroopalisele tasandile või mis tõhustaks ELi rahanduslikku võimekust. ELil oleks potentsiaali ohjeldada globaliseerumisega kaasnevaid probleeme ja töötada välja elumudel, mis väljenduks üldises sotsiaalses…
