-
Ikka aeg-ajalt tekib meil huvi mõne paiga või nähtuse vastu Eesti kultuuriruumis. Nii on Sirp viimastel aastatel käinud Võru- ja Setumaal, Kalevipoja radadel, Peipsi ääres, Narvas. . . . Ja nüüd siis 6. ja 7. oktoobril Saaremaal. Saaremaa on me filmitoimetaja ja jutukirjaniku Tarmo Tedre kodupaik, aga koos polnud me sääl veel käinud. Sellest lehest leiab probleeme ja sündmusi, mis meile Saares ette sattusid. Olgu see väike virtuaalne reis…
-
Eestlased tunnevad varaseid sotsialiste parimal juhul utopistidena, kelle ideid pole kuidagi võimalik tõsiselt võtta. Ka Owenit teatakse meil peamiselt kui USAsse Indiana osariiki suures osas äpardunud Uue Harmoonia kogukonna rajajat. Siiski oli Oweni tegevus Šotimaal täiesti praktiline, ratsionaalne ja äriline ettevõtmine, mis samas tollasest jõhkrast ja ükskõiksest tööjõudu suhtumisest silmatorkavalt erines. Kui ta eelkäija Dale’i tegevust kandis osalt ka religioosne pühendumus, siis Oweni näol oli tegemist…
-
Felix Guattari: Kapitalistliku tootmismeetodi puhul on aga kapitaliseerimisprotsess muutunud autonoomseks, allutades kõik teised traditsioonilisemad ja alternatiivsed võimu saavutamise mehhanismid.
On iseenesest tervitatav, et minu kapitali sotsiaalset vastutust käsitlev artikkel (PM 8. IX), mis küll toimetuses ära nuditi, leidis siiski arukat ja sisulist vastukaja. Tänan Heido Vitsurit, kes on ju põhimõtteliselt oma Sirbis (29. IX) avaldatud argumenteeritud artiklis pea kõigis punktides minu väidetega nõus. Ometi ei saa teha…
-
Saaremaa Muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti, olete siin muuseumis töötanud 32 aastat. Linnuse alusmüürikivid on aga seisnud umbes 660 aastat. Küllap on oma elu ja amet paljuski segunenud ja Kuressaare linnus identiteeti kujundanud. Mandrimees on saaremaastunud.
See 32 on hirmutav number küll. Saan ise ka aru, et nii kaua ühe koha peal püsida ei tohiks, seda eriti tänases ülidünaamilises maailmas – võid museoloogist museaaliks muutuda. Kolleegid ja tuttavad…
-
Saaremaa üks olulisem värav lisaks Muhumaale on muidugi Saaremaa sadam, täpsemini siis Tallinna sadama filiaal. Ei, põhimõte on õige, ühel säärasel saarel peabki olema korralik sadam, rahvusvahelise kapatsiteediga vastuvõtukai ning korralik läbilaskevõime. Aga säärasel sügisesel ajal mõjub kuidagi ulmefilmilikult too hiiglaslik asfaltplats, kus kohti kümnetele, kui mitte sadadele turismibussidele. See kummaline ala hakkab juba nii kilomeeter-paar enne sadamat: mustale asfaldile on iga natukese aja tagant maalitud…
-
Kui kirjanik kirjeldab keskkonda, kus kõik on võrdsed, aga mõned on võrdsemad, siis tajume keelemängu reegli taustal väga hästi – meie keele(mängu)kogemust toetab ühiskondlik kogemus. Samas leiab avalikust keelepruugist kümneid ja kümneid näiteid, kus vormide kasutus ei anna konteksti järgi üsna ilmselt edasi seda mõtet, mida kirjutaja oleks soovinud.
Võtkem pundike juhte, kus nimisõnale on lisatud järeltäiend. Näiteks analüüs noorkirjamehe raamatust tähendab ilmselgelt, et analüüs on kõnealusest…
-
Siinkohal käsitlengi heasemiootiliselt keelesüsteemi vigade funktsioone. “Hea” rõhutab siinkohal keelevigade positiivseid omadusi, “semiootiline” aga nende vaatlemist laiemas kultuurikontekstis ja ka muude nähtuste tähistajatena, mitte ainult keelesiseselt. Õppigem nägema ka vigade konstruktiivsust.
Keelevea eristav funktsioon. Iga nähtuse määratlemiseks on sageli vaja antinähtust: et saaks rääkida tarkusest, peab olema ka lollust; et katkist arvutit parandada, peab teadma, milline on terve arvuti. Õigekeelsuski leiab kinnitust keelevigade kaudu: selleks et väljendada…
-
IMG alt=”” hspace=0 src=”images/stories/201006/2. . . .jpg” align=baseline border=0>
-
22. septembri Sirbist loeme, et eesti rahvas on sooritamas enesetappu. Alvar Loog soovib sarnase provokatiivse pealkirjaga juhtida tähelepanu siinmail hiilivale moraalirevolutsioonile. Loog väidab, et euroopastuvas Eestis on kasvamas ja kosumas “kapitalistliku liberaaldemokraatia sünnitatud uus eetika”, mida iseloomustab “libe segu majandusliberalismist ja kristlikust kosmopolitismist”. Selle protsessi seni teadvustamata tulemuseks olevat “nii üksikindiviidide kui tervete rahvuste etniline tasalülitamine”.
Eesti rahvuslik mõtlemine ning horisont on tõepoolest muutumas. Koolikirjandites arutlevad…
-
Mulle tundub, et kurja juur on tallinlaste kohataju või kodupaigatunnetuse puudulikkuses. Jah, on need põlistallinlased, kes iga nurga ja nurgataguse lõhnast ära tunnevad ja võivad ka erihariduse puudumisel täpselt öelda, kust lähevad inimeste alalised käigurajad ja kuhu ning kui suuri hooneid peab ehitama. Aga põlistallinlased, nagu teada, moodustavad tühise osa linna elanikest ning valimissüsteem ei anna neile mingeid eeliseid võitluses kohtade pärast linnajuhtimises. Poleks mõistlik ja…
