-
Ka kunst ja kirjandus on läbi aegade lugusid jutustanud. Ometi on siin oluline erinevus: kunstiloomingut saadab teadmine, et tegemist on tinglikkuse maailmaga, mänguga, tõeluse ühe võimaliku tõlgendusega. Luues kõigi vahenditega tõeluseillusiooni, püüdes veenda ja peibutades “sisenema”, jätab lugu kunstiloomingus võimaluse pidada kõike mänguks. Liigsed tõeambitsioonid ei tule kunstiloomingule kasuks. Paradoks, aga rõhutatult ideoloogiline või “sotsiaalne” kunst kaotab veenvuses.
Usundit toestav superlugu välistab mängu. See ei püüagi…
-
Intervjuu filosoofi ja tõlkija Margus Otiga Henri Bergsoni “Essee teadvuse vahetutest andmetest” ilmumise puhul.
Henri Bergson, Essee teadvuse vahetutest andmetest. Tõlkinud Margus Ott. Ilmamaa, 2006. 192 lk.
“Avatud Eesti raamatu” sarjas äsja ilmunud Henri Bergsoni “Essee teadvuse vahetutest andmetest” on sul juba teine Bergsoni tõlge pärast “Loovat evolutsiooni”. Kas see on olnud juhus või teadlik valik? Kas kavatsed samas liinis jätkata ja edaspidigi seda filosoofi eestindada?
Bergson on…
-
Søren Kierkegaard, Surmatõbi. Tõlkinud Jaan Pärnamäe. Ilmamaa, 2006.
184 lk.
Esmakordselt nägi Kierkegaardi kirjutatu eesti keeles trükivalgust 1938. aastal, mil kogumikus “Ülim Soov” avaldati Elmar Salumaa tõlkes jutlus “Pihtikõne”. Et jõuda Kierkegaardi tervikteoste eestistamiseni, tuli oodata veel kuuskümmend aastat. Nüüdseks on lugejani jõudnud Arvo Alase vahendusel “Kartus ja värin” koos valitud hulga “Meeliülendavate kõnedega” ning Jaan Pärnamäe kaudu verivärske “Surmatõbi”. Et Pärnamäe “Surmatõve” ette võttis, ei ole…
-
Lin Yutang, Elamise tähtsus. Inglise keelest Mall Pöial. Tänapäev, 2006. 462 lk.
Lin Yutang on mees ajastust, mille loomuliku arengu jätkudes oleks Hiina tänapäeval ehk tõesti ilus ja õitsev maa ning Hiina ja läänemaailma kokkupuutest oleks võitnud nii üks kui teine. Kahjuks katkes areng pärast aastaid kestnud segadusi 1949. aastal kommunistide õudustega Hiina Rahvavabariigis ja oli pikka aega pärsitud ka sõjaseaduste all elanud Taiwanis.
Lin Yutang, sündinud…
-
Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Eesti Keele Instituut. Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu ja Maire Raadik. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2006. 1220 lk.
ÕS 1976 – ligikaudu 125 000 märksõna
ÕS 1999 – umbes 50 000 sõnaartiklit, ligi 130 000 sõna
ÕS 2006 – lisatud ligikaudu 5000 uut sõna, millest 1400 on märksõnad
ÕS 2006 uusi üld- ja oskuskeele sõnu: allergiseerima, antioksüdant, asendusema, blogi, buliimik, eeltäitesüstal, eurone, geenmuundama,…
-
Enamasti püüan ma religioossesse fanatismi suhtuda sallivalt. Ma püüan mõista inimest või inimgruppi, kes, haaratuna vaimustavast ideest, käitub ogaralt, lööb oma pea vastu kivi või palvevaipa puruks või sööb omale sisse midagi, mis kasuks ei tule.
Kui aga selline seltskond väga hoogu satub, siis võib juhtuda, et hakatakse teisi häirima, ja see pole enam ühiselu edenemiseks hea. Enamasti niisugused seltskonnad blokeeritakse kaaslaste poolt. Teinekord juhtub aga nii,…
-
Rahvusriigi ülesehitamise vajadus on seni taganud suure tähelepanu kultuurile kui ühisidentiteedi ja ühise uhkuse loojale. Üsna kaua on suudetud säilitada olukorda, kus kultuuri olulisus on enesestmõistetav kõigile, kellel on ühiskonnas mingit mõju või võimu. Vajaduse korral on viidatud põhiseaduse preambulale, kus riigi ühe eesmärgina nimetatakse eesti kultuuri säilimist läbi aegade. Konsensuslik arusaam, et kultuur on tähtis iseenesest, valitses veel 1980. aastateni ka Lääne-Euroopas. Pärast seda on…
-
Paul Veyne, Kas kreeklased uskusid oma müüte? Essee konstitueerivast kujutlusvõimest. Prantsuse keelest Mirjam Lepikult. Varrak, 2006. 220 lk.
Varraku ajaloo- ja sotsiaalteaduste raamatusarja iga uus köide on erutav sündmus küllap kõigile: millisel ajalootõel lüüakse seekord jalad alt? Kes lööb? Kuidas täpselt? Millistel asjaoludel? Kui kauaks? Seejuures on sarja raamatud mõnusas formaadis, ei koorma mantlitaskutki, kujundus on ühtaegu elegantne ja diskreetne – ei mingit pealetükkivust, kõneleb üksnes sisu.…
-
Igor Tišini projektist “Partisani liikumine”. 1997. 2x repro
Foto Artur Klinovi projektist “Горад СОНца”. 2006.
Vanasti käis rong nimega Tšaika Tallinnast Minskisse. Seda rongi kasutasid eelkõige ülikoolis õppivad Tallinnast pärit tudengid, ülikool oli tollal ainult Tartus, aga sellega oli hõlbus ka Vilniusesse sõita. Rong jõudis pärale küll kella üheksa paiku õhtul, kuid ikka leidus sõpru või sõprade sõpru või mõne kõrgkooli ühiselamu, kus sai ööbida. Rongi lõppjaama Minskisse…
-
Genialistide klubi avamine 1. IX 2006 Genialistide kontserdi, Triinu Pungitsa moekava, ingverisupi ja tantsuga. Fotol iluviiplejad Aule Urb, Ingrid Põldoja ja genialist Karl Laanekask. KRISTIINA MÜND
Esimesel septembril alustas Tartus Lutsu teatrimajas (Lutsu 2) tööd MTÜ Genialistide Kultuuriklubi. . . . See sai alguse praktilisest vajadusest: nimelt polnud Genialistidel kuskil proovi teha, aga rendile taheti anda kogu teatrimaja. Teine lähtepunkt oli muidugi idealistlikum: säärast vabama vaimuga, mitte niivõrd silutud, remonditud…
