-
Allandi, Harri Raamatu “Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923 – 1940” kirjutamine ja koostamine 10 000
Ehasalu, Pia Monograafia käsikirja trükkimine 40 000
Hirv, Indrek Heino Ellerist näidendi kirjutamise autoristipendium 25000
Huimerind, Ruth Raamatu “Õnnelik lapsepõlv” kunstnikutasu 25 000
Khare, Vishnu Tõlkestipendium rahvuseepose “Kalevipoeg” tõlkimise eest hindi keelde 100 000
Kull, Ene Loominguline stipendium 3000
Künnapu, August Epifanio 6. numbri väljaandmine 20 000
Laanemäe, Aare “Kultoroloogia” väljaandmine 30 000
Langemets, Margit Oxfordi-Dudeni…
-
Adlas, Raivo Madis Kõivu “Tali” lavastamine Palamuse rahvamajas Oskar Lutsu 120. sünniaastapäeva tähistamiseks 20 000
Adlas, Raivo Suvelavastuse lavastajahonorar (O. Luts, “Vaikne nurgake”) 20 000
Agu, Eduard Toetus 10 000
Are, Elle Eha Juubelitoetus 3000
Arro-Uibo, Tiina Teatri- ja kostüümialane enesetäiendusreis Londonisse 5000
Baskin, Roman Ühenduse R.A.A.A.M lavastuse “Sõdur” prooviperioodi näitlejahonorar 10 000
Bergstein, Raido Kultuurireis Pariisi (lennupiletid ja majutuskulud) 6106,40
Bott, Johhan Drugoi Teatri projekti “Asjade vorm” lavastaja stipendiumid 18 000
Dikson…
-
“Benn on üks kahekümnenda sajandi tähtsamaid saksa luuletajaid, selles pole viimastel aastakümnetel mitte keegi kahelnud. Tema looming sünnib igapäevasest tööst: ta oli arst,” on Gottfried Benni kohta lausunud üks tuntumaid kaasaegseid kirjanduskriitikuid Marcel Reich-Ranicki. Tema ütluses on nii lugupidamist ja tunnustust kui ka kahtlusi ja kõhklusi, sest Gottfried Benni näol on tõepoolest tegu suure luuletajaga, kellesse on aga eri aegadel suhtutud vägagi erinevalt. Pole just saladus,…
-
Neljandat korda anti välja too auhind elust särtsuvaile kirjandusteostele. Tänavu pälvisid selle karmi, aga õiglase žürii tuliste vaidluste tulemusel Indrek Hirve “Surmapõletaja” (Tuum, 2006) ning Peeter Sauteri “Vere jooks” (Tuum, 2006).
Indrek Hirvega kohtumine teeb alati meele rõõmsaks. Juhtugu see juhuslikult tänaval või hoopis raamatu vahendusel. Kohtumine inimesega ja kohtumine luuletajaga on tihtigi kaks ise asja ning ülim viga oleks kujutella, nagu peaks kirjutet tekstis väljenduv luulemina…
-
Tänavu jõuab kätte imeline hetk inimühiskonna ajaloos, nimelt päev, mil võib öelda, et iga teine inimene maakeral elab linnas, inimesest on saanud valdavalt tehiskeskkonnas pesitsev liik. Aastal 1900 elas linnades ainult 150 miljonit inimest, aastatuhande vahetusel aga juba 2,9 miljardit, millele tänaseks on lisandunud veel ligi 400 miljonit inimest. Kogust kui palju, aga kas ka elukvaliteeti? Linlaste enamusel teadaolevalt mitte.
Eestlastest sai enamuses linnarahvas ammu ja kui…
-
Neli naela siirupit keedetakse üles ja kallatakse suure kausi sisse; segatakse nüüd sinna juure pool naela tuhksuhkrut, kolm ja pool naela pehmet Rostowi ehk Kuura jahu, ja lastakse nii moodi 24 tundi kinnikaetult seista. Lisatakse weel sinna juure wiis toorest muna, pool naela sulawõid, kaks loodi pottase-pulbrit, 1 lood põdrasarwe soola, mis pulbriks on hõõrutud, üks kang peenikeseks tambitud waniljet ja weel nii palju jahu, et…
-
Õigupoolest on see üks pikk ja vilets vindumine, mille põhjustas tõelise kodusõja ärajäämine 15 ja enam aastat tagasi. Sõjastsenaarium, iseenesest kaugeltki mitte utoopiline, lihtsalt ei realiseerunud. Ja kuna kord nii, siis pole mõtet ka spekuleerida, kas kodusõja toimumine oleks olnud tegelikkuses juhtunust parem või halvem. Selle ärajäämine on fakt, mis ühtlasi eestlased ka pikaks ajaks vältimatult praegusesse seisu määras. Neisse sisutühjadesse verbaalsetesse pealetungidesse ja taandumistesse, mis…
-
Seaduse algatanud Reformierakonna eestkõneleja Kristiina Ojuland viitab vajadusele sätestada eesti keele kaitse põhiseaduses*. Eesti keel vajavat tugevamat sümboolset ja õiguslikku kaitset. Riigikohtu lahend, kus preambulit tõlgendatud ja öeldud, et eesti keel on rahvuse ja kultuuri olemuslik komponent, ilma milleta pole rahvuse ja kultuuri säilimine võimalik, polevat õiguslikult piisav. Algatajate meelest peaks põhiseaduse paranduse eelnõu tõstma eesti keele prestiiži igapäevases kasutuses.
Haridus- ja teadusministeerium on seadusemuudatust toetanud ja…
-
Kultuuriminister Raivo Palmaru intervjuu tõttu 28. aprilli Sirbis avaldamata jäänud seisukohavõtt.
-
Kirjanik Thomas Mann on 1937. aastal kirja pannud järgmise mõtte: “Ma ei suudaks end kunagi sundida ütlema midagi halba uue Venemaa kohta, ehkki seal toimuv jääb arusaamatuks.” Viimased sõnad “wenig durchsichtig” tähendavad sõna-sõnalt “vähe läbipaistev”. Läbipaistmatud, s.t arusaamatud olid kirjanikule ilmselt stalinlikud näidisprotsessid trotskistide ja teiste rahvavaenlaste üle.
Thomas Manni pihtimus tekitab mitmeid küsimusi. Praeguses kontekstis põhiline kõlab nii: miks ta ei suudaks midagi halba öelda…
