-
Kui ajalehtede omanikud tahavad meediaärist rohkem kasumit saada, sunnivad nad oma ärijuhte väljaande hinda kergitama ning peatoimetajaid hinnatõusu põhjustavatest vääramatutest jõududest pikki ja traagilisi lugusid kirjutama. Nad lubavad, et makstes rohkem hakkab ka rohkem ja veel paremat lehte saama. Ja et ajakirjanikud põlevad innust lugejat paremini teenida.
Mõnikord piisab ka ainult tõdemisest, et kõik ju läheb kallimaks, miks siis mitte ajaleht. Läheb küll. Palk ehk tööjõukulu suureneb,…
-
Kõigi erakondade kultuuriprogrammid on konservatiivsed, kõik mõtted liiguvad seal ainult status quo säilitamist teenides, ainult et igal aastal aina absoluutväärtuselt suurema, kuid rahvuslikust rikkusest suhteliselt väiksema rahahulga eest. Sel viisil püsivad ka kõik praegused kitsaskohad, mille lahendamist ju võimulepürgijatelt eeskätt tuleks oodata ja loota. Raha lisamine olemasolevale ei tekita kultuurielu struktuuris arvestatavaid muutusi. Möönan, programmides on nüansierinevusi ja mõni uus algatuski, kokku aga need praegust voolusuunda…
-
Imperialismi taassünnist Venemaal on viimasel ajal lõputult räägitud. Kui Seda taassünniks nimetada pole päris täpne: imperialistlikud hoiakud pole Venemaalt nimelt kunagi kadunud või kui üldse, siis väga lühikeseks ajaks. Tõsi küll, ise pole nad seda imperialismiks nimetatud, vaid näiteks kogu maailma proletariaadi vabastamiseks kapitali rõhumise alt. Uued ilusad sõnad on jõupoliitika õigustamiseks leitud ka tänapäeva Venemaal. Aastapäevad tagasi käidi seal siiski suure käraga välja just “liberaalse…
-
Euroopa Liit sundis eestlasi igasuguseid asju tegema. Ema kehtestatud kodukorda mäletame kui õigussüsteemi harmoneerimise nimelist protsessi. Otse öeldes õpetati meid lihtsalt meist kui tahes erinevaid teisi inimesi lugupidavalt kohtlema, ise puhtust ja korda pidama ning oma emotsioone kontrollima. Raske oli. Aga EL tõmbas osavalt kogu tähelepanu endale, samal ajal kui isa ehk USA lükkas meie teele hoopis tõsisemat proovikivi. NATO ja sealt tulevate kohustuste vastu ei…
-
Varem ilmus Sirbi sabas iga kuu ka väike kultuurikalender, kus kõik tähtsamad sünnipäevad üles loeti. Ikka juhtus, et keegi helistas ja pahandas, et miks tema või mõni ta lähedane on ära unustatud. Helistas ka mõni, kes palus end mitte mainida, et rahulikku olemist segama ei hakataks.
Lisaks asjaosalistele võtavad tähtpäevandust eriti kirglikult ikka päevalehed, mõnestki sünnipäevalapsest saab ju suurema loo, see on tegelikult ka omalaadne müügivahend.…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/011206/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Slavenka Drakulić, Nad ei teeks kärbselegi liiga. Inglise keelest Karin Suursalu. Loomingu Raamatukogu 2006, nr 27 – 30.
“Goran Jelisić mõjub pealtnäha usaldusväärselt. (—) Niisuguse näoga mees aitab vanatädisid üle tänava, pakub trammis invaliidile istet või laseb kauplusesabas ette. (—) Jelisić on südamesõbra, usaldusväärse naabri, laitmatu väimehe moodi. (—) Goran Jelisić sündis 1968, seega on ta mu tütrega ühevanune. (—) Võin kujutleda Goranit talveõhtul meie köögis, teetass…
-
Kas avalikus kultuurirahastamises tuleks eelistada traditsioonilisemaid professionaalseid organisatsioone või avangardseid uuendusi? Kus on mõistliku bürokraatia piirid? Kas digitaalsed tehnoloogiad tõrjuvad teatrid, galeriid ja orkestrid kõrvale?
Traditsiooniline vs. uuenduslik on kultuuri rahastavates organisatsioonides klassikaline dilemma otsuste tegemisel. Mis tahes rahastamissüsteemis tasakaalu saavutamine on paljude ajalooliste ja kaasaegsete mõjurite tulemus.
Mis tahes rahastava organi valikud tuginevad mõistagi varasematele rahastamisotsustele. Need organid on mõnel määral oma ajaloo vangid ning järske…
-
Selline vastus võib tunduda liialdusena; pealegi on teada, et valgete sissetungi algusaegadel lõid mõned bantude naabruses elanud bušmanid tsentraliseeritud kuningriike, kus polnud vähematki kahtlust, kes on kuningas. Kui aga tunda lähemalt nomaadlike bušmanite kogukonna struktuuri, saab selgeks, et teisiti olekski raske selle toimimist ette kujutada. Bušmanite ühiskonna algelement on meie tuumperekonna sarnane perekond, need perekonnad võivad omakorda liituda mitmest perest koosnevateks pererühmadeks. Teise astme kihi moodustavad…
-
Matrada küla. Abdallah Muatak Alwaj. Foto projektist “Tunnustamata”/“Unrecognized”. 2003 – 2006.
Matrada küla. Abdallah Muatak Alwaj. Foto projektist “Tunnustamata”/“Unrecognized”. 2003 – 2006.
“Kui ma hommikul meiereisse piima järele läksin, jälgisin ma üle järve liikuvat päikesevalgust, mis näis äratavat vee otsekui iidsest unest. Niisugune tunne on siin kogu aeg. Juudi rahvas ja juudi maa ärkavad uuesti pärast kahte aastatuhandet. Mõni aasta tagasi ei olnud siin muud kui kuivanud…
