-
Muidugi on õigus Lacanil ja tema järgijail, kes kuulutavad, et fantaasia on reaalsuse tugi ja saab seda olema igavesti ja mis tahes elukorralduse puhul. Igasugune tähendus on juba loomu poolest religioosne ja illusoorne. Räägitagu läbi, vaieldagu ja arendatagu kommunikatiivsust mis tahes ideaali suunas, illusoorsus jääb. Ometi on kommunikatiivsuse ideaali silmas pidades edendatud eluolu kahtluseta parem kui bürokraatlik kabinetivaikus ja -võim.
Asjade pideva läbiarutamise harjumuse toel arenevad…
-
Keeleinspektsiooni peadirektor
Riigikeele kohta liigub legend, mida ikka ja jälle tõestisündinud loo pähe jutustatakse. Kui Ameerika kongressis arutati riigikeele kehtestamist, olevat hääletamisel inglise keel saanud saksa keele üle võidu kõigest ühe häälega. Loos on tõtt niipalju, et 1794. aastal arutati kongressis Virginia osariigi sakslaste taotlust tõlkida õigusaktid saksa keelde, mis aga esindajatekojas häältega 42:41 tagasi lükati. Kaalukeeleks osutunud spiikrit Frederick Mühlenbergi, kehvapoolse saksa keele oskusega teise põlve…
-
On täiesti loogiline, et Venemaa jaoks on vene keel Euroopa Liidu keelena realistlikum eesmärk kui Euroopa Liidu liikmesus. Riigid, mille kaudu seda on võimalik üritada, on Läti ja Eesti, kaugemas vaates võib-olla ka Ukraina. Õnneks ei näe ma praegu küll ühtegi jõudu, mis sunniks meid oma senisest keelepoliitikast taganema. Tõsi, pärast lätlaste üsna jäärapäiselt, kuid siiski edukalt läbi viidud üleminekut lätikeelsele gümnaasiumiharidusele on meil probleemid isegi…
-
Probleem on muus ehk riigikorralduses. Rahvusriiklus on küll veel tõsiasi, aga otsustamise ülemvõim ei ole kaugeltki enam kodanike valitud võimuorganite käes. Kodanikud teevad keelekasutuse osas otsuseid, minnes mööda seadusandlikest aktidest või nende täitmise järelevalvest. Kuidas mõjutab põhiseadus näiteks globaalses infovõrgus toimuvat? Või lokaalsemalt, eesti keele kasutamist netis? Ei kuidagi. Täpsemalt, põhiseaduses sätestatud sõnavabadus mõjutab netikultuuri küll. Keegi ei pea tõsiselt arvestama tsensuuri, tagakiusamise või rahaliste karistustega,…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/151206/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Kui ajalehtede omanikud tahavad meediaärist rohkem kasumit saada, sunnivad nad oma ärijuhte väljaande hinda kergitama ning peatoimetajaid hinnatõusu põhjustavatest vääramatutest jõududest pikki ja traagilisi lugusid kirjutama. Nad lubavad, et makstes rohkem hakkab ka rohkem ja veel paremat lehte saama. Ja et ajakirjanikud põlevad innust lugejat paremini teenida.
Mõnikord piisab ka ainult tõdemisest, et kõik ju läheb kallimaks, miks siis mitte ajaleht. Läheb küll. Palk ehk tööjõukulu suureneb,…
-
Kõigi erakondade kultuuriprogrammid on konservatiivsed, kõik mõtted liiguvad seal ainult status quo säilitamist teenides, ainult et igal aastal aina absoluutväärtuselt suurema, kuid rahvuslikust rikkusest suhteliselt väiksema rahahulga eest. Sel viisil püsivad ka kõik praegused kitsaskohad, mille lahendamist ju võimulepürgijatelt eeskätt tuleks oodata ja loota. Raha lisamine olemasolevale ei tekita kultuurielu struktuuris arvestatavaid muutusi. Möönan, programmides on nüansierinevusi ja mõni uus algatuski, kokku aga need praegust voolusuunda…
-
Imperialismi taassünnist Venemaal on viimasel ajal lõputult räägitud. Kui Seda taassünniks nimetada pole päris täpne: imperialistlikud hoiakud pole Venemaalt nimelt kunagi kadunud või kui üldse, siis väga lühikeseks ajaks. Tõsi küll, ise pole nad seda imperialismiks nimetatud, vaid näiteks kogu maailma proletariaadi vabastamiseks kapitali rõhumise alt. Uued ilusad sõnad on jõupoliitika õigustamiseks leitud ka tänapäeva Venemaal. Aastapäevad tagasi käidi seal siiski suure käraga välja just “liberaalse…
-
p;
-
Nietzsche “Zarathustra” (1883 – 1885) on XIX sajandi filosoofilises kirjanduses ainulaadne raamat, ja neile, kes on orienteeritud millelegi ühisele, kollektiivsele vastavusele, toob iga ainulaadsus kaasa raskesti mõistetavuse probleemi. Sotsiaalselt ilmnes see juba sajandi lõpul, kui “üleinimese” kehastusi nähti peale jõupoliitiku ja võimumehe kuju ka sellistes kapitalismiaja “kangelastes” nagu pankur, tööstur, spekulant! Ajalooliselt on Nietzsche siirdekuju või mõttelooline siirdenähtus, üleminek XX sajandisse ja samuti järgmisesse sajandisse. Püsiva…
