-
Tõnis Kahu, Viis+sõnad. 40 eesti parimat poplugu, isiklik. Eesti Ekspressi kirjastus, 2006. 160 lk.
Tõnis Kahu raamatust jäi mulle pettumusetunne. Olin oodanud sedavõrd teistsugust raamatut. Meie, postsovettide arusaam pop- ja üldse moodsast kultuurist on lünklik. Ei oska me seda imponeerivalt mõtestada ega vajadusel küllaldast kriitilisust ilmutada. Me pole harjunud popkultuuri lugema ja sageli ei tule selle pealegi, et moodsa kultuuri pealispinna all üldse midagi lugeda oleks. Ma…
-
Mullu möödus 20 aastat ajakirja Vikerkaar esimese numbri ilmumisest. See on ühtaegu tore ja pidulik, ent samas ka natuke kurb, nagu iga sündmus, mis tuletab numbrite keeles meelde aja armutut möödumist. Sünnipäev tähendab nii inimeste kui institutsioonide puhul eelkõige eneseekspositsiooni ja kokkuvõtteid. Vikerkaarel õnnestus need kaks leidlikult ühendada: avaldati esinduslik valimik aastate jooksul ajakirjas ilmunud kirjutistest. Enamikust aastakäikudest on koostaja Märt Väljataga noppinud kaks teksti, mõnest…
-
Kui kohtumisõhtutelt lugejatega ning väljastpoolt kirjandusringkonda tulevaist arvamusnuppudest (ositi ka mõnest professor Veidemanni kirjutisest) on meelde jäänud alati korduvad püstitused, rutakalt langetatud kohtuotsused, et eesti uuem kirjandus on rõve ning kirjanikud kirjutavad iseendale, oma siseringile, siis võiks Dugin visata: “Kirjandus on pööratud oma õõnestusliku suunaga väljapoole, ebakompetentse ja profaanse enamuse poole, ning jaatava suunaga “pühendatute” poole” (lk 1216). Sotsialist minu sees tahaks kohe seda müüti raputada…
-
Netifoto
Soovitus kriitik Boris Tuchile õppida ära kultuuritähestik.
Kui rahvusvaheline organisatsioon Piirideta Reporterid avaldas iga-aastase maailma ajakirjandusvabaduse reitingu nimistu, selgus, et Venemaa oli reitingu nimistus langenud rekordiliselt madalale 147. kohale (kokku oli nimekirjas üldse 168 riiki). Eks mänginud siin muidugi rolli kolme ajakirjaniku tapmine 2006. aastal: telekanali NTV erikorrespondent Ilja Zimin (26. veebruaril), ajalehe Saratovski Rasklad korrespondent Jevgenia Gerassimenko (26. juulil) ja ajalehe Novaja Gazeta vaatleja Anna Politkovskaja…
-
Ole poliitik või kunstnik, kujundlikkus käib tegevuse juurde. Isegi teadlaselt ei pea alati ootama kuiva täpsust. Mõnel puhul aga kohe kindlasti. Võtame näiteks politoloogid, kellest saavad alati enne valimisi meediatähed. Üks neist on juba aastaid poliitikaringkondades ainult naljanumbriks, sest võidab alati ülekaalukalt valimistulemuste ebatäpse ennustamise võistluse. Seda teavad ka ajakirjanikud, kes annavad paraku (võib-olla lihtsalt parema puudusel) kobakäppadele ikka eetriaega. Ja nii nad, tiitli poolest teadlased,…
-
Võtsin aega, et heita pilk loomemajanduse kajastustele kultuurilehes, ja leidsin tulemuse olevat isegi üsnagi kopsaka, kvantitatiivselt. Sellele kirjatööde hulgale on lisada muud avalikku tähelepanu pälvinud ettevõtmised nagu Päevalehe eriväljaanne, kultuuriministeeriumi ja Tallinna linna tellitud uurimused, kaks loomemajandusele pühendatud konverentsi, üks üldisem, teine lokaalsem, ning otsapidi ka Tartu kultuurikonverents, kus räägiti küll kultuuri majandamisest, kuigi mitte päris loomemajanduslikus kontekstis. Kui kõige tipuks meenutada ärateenitult positiivse vastukaja saanud…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/260107/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Ajad muutuvad ja ülikoolid muutuvad koos ajaga, võiks õigustatult üht vana tarkusetera ümber sõnastades öelda. Kokkuleppeliselt Euroopa vanimaks peetav, 1088. aastal asutatud Bologna ülikool oli algselt üliõpilasorganisatsioon, kes palkas endale õpetajaid (doktoreid). Ülikooli juhtimine oli üliõpilaste kätes ja doktorid pidid üliõpilastelt luba küsima isegi linnast väljas käimiseks. Ülikoolide edenedes, õieti nende sotsiaal-poliitilise tähenduse kasvades lahknes algne üliõpilasvõim kaheks: ülikooli kui asutuse ülalpidamine ja seega ka tema…
-
Turuapostlid valdavad muidki miraaže. “Meditsiinitöötajate palgad on kümnekordistunud. Miks me ei taha, et nad veel samapalju tõusevad,” ahastab Rein Kilk. Parem tõmmatagu siis juba Savisaare kombel torukübarast naturaalselt jänes kõrvupidi rahva ette kui et aetakse niisugust kägu. Investoreid niigi kummardavat Eestit tahetakse vist uskuma panna, et kui majandus veel kasvab, siis saab tervishoidu või ühiskonna arengusse panustada mitte enam poole, vaid juba 10 korda väiksema osa…
-
Tiina Kala, Juhan Kreem, Anu Mänd, Kümme keskaegset tallinlast, Varrak, Tallinn 2006 (Tallinna Linnaarhiivi Toimetised nr. 10). 326 lk, ill, bibl, register.
Tiina Kala ja Juhan Kreem Tallinna Linnaarhiivist ja Anu Mänd Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudist on kirjutanud ladusa ja õnnestunud raamatu kümnest keskaegsest tallinlasest. Kes õigupoolest oli tollal tallinlane, polegi nii lihtne ühemõtteliselt määratleda. Kõik kümnest polnud ei Tallinna kodanikud ega isegi mitte rangelt võttes Tallinna…
