-
Aili Aarelaiu värske raamat “Kultuuritrauma ja elulood” on 15 aastat kestnud eluloouurimise vahekokkuvõte. See sisaldab kaheksat varem ilmunud artiklit ning mahuka iseseisva osana nendes (ja teistes, eestikeelsena avaldatud töödes) esitatud uurimistulemuste tõlgenduse kultuuritrauma mõiste kaudu. Seejuures pakub ta lugejale ka kompleksse käsitluse ühiskonna ajadimensiooni(de)st, eristades nn inimese aja (human time) piires eriti kultuurilist, poliitilist ja põlvkondlikku aega. Viimased on võtmemõisted kultuuritrauma kontseptualiseerimisel.
Kultuuritrauma (vrd ka kollektiivne trauma,…
-
rühmapolitika ummik.
Meie rahwuslik politika kui ideeline reaalpolitika.
“Muutlikkudes oludes jäägu igaüks iseenesele ustavaks ja oma põhjusmõtetele kindlaks,” kinnitas J. Tõnisson 1908. aastal, kui ta kui viiburiaanlane (I Vene Riigiduuma saadikud, kes allkirjastasid protestikirja duuma laialisaatmise vastu) sammus oma koduõuest Tartu vangimajja kolmekuulist karistust kandma, ja järgis ise seda põhimõtet elu lõpuni.
Kewadest talweks on kawatsetud Eesti rahwaerakonna üleriikline kongress. Seal saab lõpulikult kindlaks määratawa erakonna ligem tegewuskawa 4.…
-
Wiimati näitasime, kuidas kihihuwiline põhimõte meie politilises elus on seesmisesse kitsikusesse jõudnud.
Kihihuwilikud rühmad ei ole mõistnud isegi nende ootusi rahuldada, keda nemad on kõlawate lubadustega oma järele kiskunud. Weel wähem on need rühmad osanud ligikaudugi täita neid ülesandeid, mis meie riiklik elu on nende peale pannud.
Sügaw pettumusetunne laialistes rahwahulkades kihihuwi-rühmade wastu ajab nüüd neid rühmi oma juhtidega järjest ärewamat taktikat kasutama ja järjest tõmbawamaid wõitluswõtteid käsitama.…
-
Paljude otsuste hulgast (igas valdkonnas vähemalt seitse kuni kümme otsust) jäi kõlama kolm: tervendada riigi rahanduspoliitikat, vähendada erakondliku poliitika survet ja mõju haridus- ja kultuurielule ning ühistegevusele, elavdada sisemaist tööstust, vähendades samaaegselt kaupade liigset sissevedu.
Tõnissoni juhtkirjade sihitus erakondliku omakasu, killustamise ja võimuiha vastu lähtus eelkõige tema enda hoiakust ja tegevusest riigimehena: talle olid need jooned täiesti vastuvõtmatud ja võõrad, ometi olid need riigi poliitikaelus nii võimu…
-
Tõnisson vabanes Tartu vanglast 6. IX (26. VIII) 1908 hommikul kell 6.10. Sõbrad EÜSist ja Postimehest võtsid ta koduõuel vastu auväravaga ja Tõnisson tugevdas kõikide usku, et “otsustandev on see, kas ja kui palju rahva elunõudeid ja kulturatarvidusi täidetakse”.
“Ei saa mina oma elupäevil mitte loobuda tõsise demokraatia põhimõtte ja üldise rahvakultuuri idee eest kõige jõuga seismast,” tunnistas Jaan Tõnisson ajalehes Postimees 30. juunil 1935. aastal.
Jaan Tõnisson…
-
Tal on tuhat korda õigus, kuid midagi enesestmõistetavat kultuuri keelsuses ei ole. Selleks, et üks keelekeskkond suudaks mõelda ajakohaselt ning püsida maailma tunnetusviiside-mõttearengutega enam-vähem sünkroonis, peab see keel olema üldhariduse keel, avaliku elu ja avaliku meedia keel ning vahendama kõiki kultuuriliselt olulisi valdkondi. Moodne ehk kaasaegne on see kultuur, milles uued arusaamad jõuavad piisava kiirusega kooli – või ajakirjanduse ja igapäevaelu kaudu tegelikkusse (nagu see majanduse,…
-
Enesestmõistetav võiks olla kõik see, mis on loomuldasa hea ega vaja õpetamiseks kepidistsipliini. Loomu poolest hea on näiteks olla senisest targem, kuid ka ettenägelikum. Muidugi on piir selles suhtes küllalt tinglik. Kirjeldanud üht vindunud konflikti Johannes Voldemar Veski ja Eesti Kirjanduse Seltsi vahel, leidis seltsi omaaegne teaduslik sekretär Daniel Palgi tagantjärele (1969), et “parem heaga herneleem kui pahaga pannkoogid”. Ei oska võrrelda, sest mulle maitsevad mõlemad…
-
Olin üks 86st, kes pärast teatud kahtlusi oma allkirja andis. Preambula on põhiseaduse pidulik sissejuhatus ning sõna “keel” lisamine tundus lahtisest uksest sissemurdmisena. On ju keel kultuuri lahutamatu osa! Aga kuidas sa keeldud, kui küsimus on emakeele kaitsest?
Kätt alla pannes lootsin, et ühe erakonna valimisratsu saab menetluse käigus rakendada veidi tõsisema vankri ette. Ehk teisisõnu – kui juba minnakse põhiseadust avama, siis ehk õnnestub lisada paar…
-
Sõna “okupatsioonikuriteod” pole juriidiline termin, tegelikult tuleks öelda “sõjakuriteod okupatsiooni tingimustes”. Sõnastuse lühiduse huvides on edaspidi kasutatud siiski esimest nimetust. Järgnev on lühikokkuvõtte autori artikleist sel teemal1, lisatud on seletusi probleemistiku üldise tausta ja karistamisega seotud küsitavuste kohta.
Seltsimees Andrei Ždanovi saabumine
Tallinna 2. juulil 1940. aastal. Verepulm võib alata. ERMi fotokogu.
Kommunismi hukkamõist Eestis ja Euroopas
Riigikogu avaldas 2002. aastal deklaratsiooni nõukoguliku okupatsioonirežiimi kuritegelikkuse kohta.2 Olles…
-
Eesti Rahva Muuseumi näitus “Eesti maarahvas baltisaksa kunstis” esitab XIX sajandi baltisakslaste nägemuse eesti maarahvast. Kuigi näitusel on rõhk ilmselgelt rahvariiete demonstreerimisel ja ülestähendamisel, annavad paljud kujutised aimu ka millestki muust: millisena nähti inimest rahvariiete taga, kelleks teda peeti ja kes ta oli? Tüpiseerimise teeb keeruliseks tõsiasi, et eri tehnikad ja stiilituuled annavad ette mingid piirid, kuidas inimest üldse kujutati. Kuigi füsiognoomia ehk õpetus, kuidas inimesi…
